12. juuni 2008 kell 15:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-30981
Tsiviilasi
xxx hagi aktsiaselts xxx vastu laenulepingu täitmisest tulenevast nõudest
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (postiaadress: Herne 23-2, 10135 Tallinn); kostja aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja lepinguline esindaja Ilo-Hanna Hõrrak (AS Hansapank, Liivalaia 10, 15039 Tallinn).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2008
Istungil osalenud isikud
hageja määratud korras esindaja Natalia Lausmaa; kostja lepinguline esindaja Ilo-Hanna Hõrrak.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
2-07-30981
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
10.05.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr 06-069755-EL 70 348 euro laenamise kohta. Laenu tagatiseks seati ühishüpoteek hagejale kuuluvale kinnisvarale aadressidel xxx ja xxx Tallinn. Lepingu p 2.16.1 kohaselt oli hagejal kohustus hiljemalt 9 kuu jooksul laenulepingu sõlmimisest tagastada kostjale osa laenusummast 51 041 EUR suuruses, misjärel Nelgi 31-66 kinnistu suhtes seatud hüpoteek pidi kustutatama. Hageja tasus graafikujärgseid laenumakseid korrektselt, kuid tal tekkis probleem lepingu p 2.16.1 kohase kohustuse täitmisega. xxx, Tallinn asuva kinnistu suhtes sõlmiti laenuandja nõusolekul 16.10.2006 tähtajaline üürileping 1 aastaks ilma kohustuseta vabastada eluruum omaniku vahetumisel. Korterit ei õnnestunud realiseerida, kuivõrd ostjad ei olnud huvitatud kolmanda isiku kasuks koormatud kinnisvara ostmisest. Laenuandja nõustus küll 28.03.2007 pikendama lepingu p 2.16.1 kohustuse täitmist kuni 28.06.2007 kuid mitte rohkem. Üürilepingu tähtaeg lõppes alles 16.10.2007. Hageja püüdis astuda üürnikuga läbirääkimistesse, kuid edutult. Vahetult enne 28.06.2008 tähtaega kokkulepitud tehing nurjus seetõttu, et üürnik keeldus enne üürilepingu tähtaja lõppu korterit vabastama, viidates panga nõusolekule tähtaegse lepingu sõlmimiseks üürniku poolt esitatud tingimustel. Kogu selle ajaperioodi jooksul tasus hageja graafikujärgseid laenumakseid ning oli valmis neid tasuma samas ulatuses ka edaspidi s.o kogu võetud laenusumma katteks vastavalt maksegraafikule. Hageja pöördus laenuandja vastavate töötajate poole sooviga pikendada laenu osalise tagastamise kohustust kuni tähtajalise üürilepingu lõppemiseni, kuid laenuandja sellega ei soostunud. Seejärel asus laenuandja arvestama täitmata kohustustelt viivist alates 28.06.2007 ning arveldades hageja laenukontolt panga kasuks välja võetud summad mitte graafikujärgse laenumakse katteks, vaid viivistena. 05.09.2007 ütles laenuandja laenulepingu üles ja pöördus kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Korterite müümisel alla enampakkumise alghinna jääb hageja ilma oma eluruumist ning võib osutuda, et laenujääki ostusummaga katta ei õnnestu, mistõttu tekib hagejale ulatuslik materiaalne kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju 1 021 813.98 krooni. Nimetatud summa koosneb kostja poolt alusetult arvestatud viivistest summas 21 813.98 krooni ja materiaalsest kahjust vara vähenemise näol kostja vastuvõtuviivituse tõttu tekkinud situatsioonis summas 1 miljon krooni. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks: konto väljavõtte seisuga 01.02.2007 – 01.08.2007 ning konto väljavõtte seisuga 05.08.2007 – 29.11.2007, maaklerlepingu võõrandamiseks, Egne Pildi (Pilt) 24.04.2007 kiri, 12.10.2006 e-kiri, enampakkumisteated 15.11.2007, kordusenampakkumise nurjumise akt.
II Kostjate vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja on rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut ning on kohustuse rikkumist ka tunnistanud. Kostja on andnud hagejale maksepuhkust, kuid hageja ei ole täitnud maksepuhkusest hoolimata oma kohustusi. Kostja kooskõlastas üürilepingu vastavalt lepingule, lepingu sõlmimise riisiko lasub aga hagejal. Hageja esitas üürilepingu projekti kostjale kooskõlastamiseks ning sai kostjalt aktsepti vara
2-07-30981 üürilepinguga koormamiseks. See, kellega ja mis tingimustel hageja otsustas lepingu sõlmida, ei olnud kostja otsustada ega puudutanud kostja tegevust ega huvisid tagatisvara suhtes. Kostja jaoks ei ole oluline, mis vahendite arvelt hageja laenulepinguga võetud kohustusi täidab. Üheski laenulepingu punktis ei ole sätestatud, et laenusumma tuleb tagastada korteriomandi(te) müügist saadud vahendite arvelt. Sellest tulenevalt ei ole kostja hinnangul asjakohased ka hageja väited korterimüügi ebaõnnestumisest selle üürilepinguga koormatusest tulenevalt. Kostja ei ole väitnud, et üürniku olemasolu ei ole võinud teoreetiliselt raskendada hagejal korteriomandile ostja leidmist. Sellest ei tulene aga kostja vastutus hagejapoolse laenulepingujärgse laenusumma tagastamiskohustuse täitmata jätmise suhtes. Leppetrahvi nõudeõigus tulenes kostjale lepingust ja nõudeõiguse tekkimise alus oli täidetud. Hageja nõuab 21 813.98 krooni leppetrahvi katteks hageja kontolt mahavõetud summa tagastamist seoses sellega, et ei suutnud korterit müüa. Kostja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole tähtajaks korteri müümata jätmisest tulenev vaid nõude aluseks oli hageja poolt lepingu eritingimuse täitmata jätmine (laenusumma tähtajaks tagastamata jätmine). Kostjal oli õigus leping üles öelda ja asuda lepingu tagatist realiseerima. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 04.09.2007 ja andis hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 03.10.2007. Hageja võlgnevust ei tasunud. Kostja esitas kohtutäiturile 05.10.2007 sissenõude avalduse laenulepingu tagatiste realiseerimiseks. Kostja märgib, et ei olnud vastuvõtuviivituses, mistõttu põhjustas hagejale kahju summas 1 021 813.98 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, millest tulenevalt hageja leiab, et tema poolt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine oli tulenev kostjast. Muu hulgas on kostja hinnangul tõendamata hageja nõue summas 1 000 000 krooni, kuna kõnealuse summa arvestus on tõendamata ja arusaamatu. Täitemenetluses ostjate puudumise tõttu müümata jätmisest tuleneva kahjunõue ei ole põhjendatud – enampakkumisel vara alla hindamine tuleneb seadusest. Vara reaalne ja tegelik turuhind on selline hind, millega leidub varale ostja.
III Kohtuistung
3.06.04.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista kostjalt kahju 1 000 000 krooni. Kostja vaidleb nõudele täies ulatuses vastu ning jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde.
IV Kohtu põhjendused
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 5 sätestab, et võlaõigusseaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
7.Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-07-30981
8.Hagiavalduses leiab hageja, et kostja tegevusest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita ja seetõttu on tal tekkinud materiaalne kahju vara vähenemise näol kostja vastuvõtuviivituse tõttu tekkinud situatsiooni tõttu summas üks miljon krooni. Samuti on kostja hageja hinnangul alusetult arvestatud ja hagejalt kinni pidanud viivisteid summas 21 813.98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju 1 021 813.98 krooni. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Hageja väidetel ei olnud tal võimalik lepingus võetud kohustusi täita seetõttu, et korteriomandi müüki takistas asjaolu, et kostja nõusolekul oli hageja sõlminud Egne Pildiga üürilepingu. Hageja väidetel soovis ta üürilepingus sätestada, et üürnik peab vabastama eluruumi 1 kuu jooksul ajast, mil hageja leiab korterile ostja, kuid vastav punkt kadus hagejale arusaamatutel põhjustel lepingust ja tegelikult sõlmiti kostja nõusolekul tähtajaline üürileping üheks aastaks. Kostja vaidleb hageja põhjendustele vastu, leides, et hageja enda otsustada on see, kas korteriomand koormata üürilepinguga või mitte. Kuigi üürilepingu sõlmimine osutus halvaks otsuseks, ei saa selles süüdistada kostjat, kelle huvi korteriomandi kui laenulepingu ja selle lisa tagatise väärtuse suhtes ei kahjusta üürilepingu olemasolu või selle puudumine. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja andis nõusoleku hagejale koormatud kinnisasja üürimiseks, ei vabanda hageja poolset lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Hagejal oli vaba valik otsustamaks, kas sõlmida üürileping Egne Pildiga või mitte ning millistel tingimustel see sõlmida. Asjaolus, et lepingust kadus punkt, mis kohustas üürnikku ühe kuu jooksul alates korteriomandi müümisest, ei tõenda, et hageja lepinguliste kohustuste täitmine on tingitud kostja kohustuste rikkumisest, samuti oleks eelnimetatud tingimus üürilepingu lõpetamiseks ühekuulise etteteatamisega olnud vastuolus kehtiva seadusega. Hagejal oli võimalus valida, kas sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping vaidlusaluse korteriomandi koormamiseks. Tulenevalt VÕS § 309 lg 1 lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, tähtajalist üürilepingut saab ainult mõjuvatel põhjustel saab öelda. VÕS § 311 ja 312 kohaselt võib üürileandja tähtajatu üürilepingu ülese öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega ei pruugi tähtajaline üürileping olla üürileandjat kahjustav. Kuna käesoleval juhul on hageja üürileandjana sõlminud tähtajalise üürilepingu ja puudub alust arvata, et hagejale on selle sõlmimiseks mõjutatud ning seetõttu tuleb hagejal üürilepingu poolena kanda ka vastutust üürilepingus võetud kohustuste täitmisel, samuti oleks hageja pidanud arvestama koormatud kinnisasja väljaüürimisel sellega kaasnevaid riske.
10.Hageja leiab, et kostja tegevusest tingituna ei olnud tal võimalik lepingulisi kohustusi täita ja kostja ei ole soovinud hagejat ära kuulata ega hagejale laenupuhkust anda. Kostja vaidleb hageja põhjendustele vastu, leides, et kostjale jäävad selgusetuks, milles hageja probleemid seisnevad. Samuti on kostja seisukohal, et kostjal puudub kohustus hagejale maksepuhkust anda. Kohus leiab, et hageja eeltoodud väited on alusetud. Poolte vahel 10.05.2006 sõlmitud laenulepingu (I kd, tl 105-110) punkti 2.16.1 kohaselt kohustus hageja alates laenulepingu sõlmimisest 9 kuu jooksul tagastama kostjale laenusumma 51 042 eurot. Laenusumma tagastamise tähtajaks oli seega 10.02.2007. Kuna hageja oli ületanud laenu tagasimakse tähtaega 1,5 kuud, sõlmiti 28.03.2007 poolte vahel täiendava kokkuleppe, mis vormistati laenulepingu lisana (I kd, tl 112-114) ja mille kohaselt anti hagejale täiendavat maksepuhkust 3 kuud ja lepiti kokku, et hageja tagastab laenusumma hiljemalt 28.06.2007. Puudub vaidlus selle, et hageja ei tagastanud ka teistkordselt kokkulepitud tähtajaks kostjale laenu. Kostja esitas hagejale leppetrahvi tasumise nõude, mida hageja ei täitnud. 03.08.2007 on kostja andnud hagejale täiendava võimaluse laenusumma tagastamiseks hiljemalt 30.08.2007 (I kd, tl 119), kuid ka nimetatud tähtajaks hageja laenu ei tagastanud. Seega andis kostja korduvalt hagejale täiendavaid tähtaegu laenulepingus võetud kohustuste täitmiseks enne, kui kostja
2-07-30981 alustas laenusumma tagatiseks olevate korteriomandite sundtäitmist. Laenulepingu punktis 12.11 on pooled kokku leppinud selles, et laenusaaja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele kostja lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 109). Eeltoodust järeldub, et vaatamata asjaolule, et kostjal puudus kohustus lepingus kokkulepitud tähtaegade muutmiseks hagejale soodsamaks, on kostja võimaldanud hagejal laenulepingus võetud kohustusi täita lepingus kokkulepitust pikema tähtaja jooksul. Hageja ei ole kasutanud kostja antud täiendavat tähtaega laenukohustuse täitmiseks ega otsinud võimalusi laenusumma tagastamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduse esitamisel kohtusse on hagejal võimalikuks osutunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täita täiendava tähtaja jooksul. Hageja on kohtule esitanud avalduse 23.08.2007. Kohtulahendi tegemise ajaks 12.06.2008 ei ole hagejale kuuluvaid korteriomandeid sundtäitmise korras võõrandatud. Seega on hageja saanud täiendava tähtaja ca 10 kuud. Kohus on juhtinud kohtumenetluse vältel korduvalt hageja tähelepanu võimalusele leida iseseisvalt hagejale soodsatel tingimustel hagejale kuuluvale korteriomandile ostja ja saadud rahast täita kostja ees laenulepingust tuleneva kohustus või leida võimalus kostjalt võetud laenu refinantseerimiseks teise krediidiasutuse kaudu (II kd, tl 18, tl 48-53, tl 62-64). Hageja nimetatud võimalusi kasutanud ei ole, selgitades, et erinevad isikud teevad talle takistusi korteriomandi võõrandamiseks. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hagejal tuleb oma sellekohaseid väiteid tõendada (II kd, tl 63), kuid hageja seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited selle kohta, et talle tehakse takistusi talle kuuluvate korteriomandite võõrandamiseks on paljasõnalised ja tõendamata.
11.Kehtivas võlaõigusseaduses on sätestatud dispositiivsuse printsiipi, mille kohaselt on pooltel lubatud lepinguid sõlmides kokku leppida kõiges, mis seadusega ei ole keelatud või ei ole vastuolus heade kommetega. Lepingu sõlmimisel peavad pooled käituma heas usus, samas aga peavad lepingupooled käituma vastutustundlikult ja arvestama oma võimalustega lepinguga võetud kohustuste kinnipidamise võimalusi. Vastutustundlik lepingupool peab ette nägema, et majandussituatsioon võib tulevikus muutuda ja seetõttu peavad lepingupooled ette nägema võimalust, et muutub turunõudlus, millest tulenevalt ei ole võimalik täita lepingus võetud kohustusi. Seetõttu tuleb lepingut sõlmides võtta kohustusi konservatiivselt, s.o sellise arvestusega, et tulevikus suudetakse täita võetud kohustusi. Nimetatud põhimõtteid aga hageja järginud ei ole.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingu täitmine ei olnud võimalik kostja vastuvõtuviivituse tõttu, kostja on andnud hagejale korduvalt täiendava tähtaja poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks ning pooled on laenulepingus kokku leppinud laenulepingu tagatiseks olevate korteriomandite sundtäitmises laenulepingus võetud kohustuste täitmata jätmise korral, siis tuleb hageja 1 000 000 krooni nõue jätta rahuldamata.
13.Hageja leiab, et kostja on alusetult pidanud hageja pangaarvelt kinni viiviseid summas 21 813.98 krooni. Kostja on nimetatud nõudele vastu vaielnud ja leiab, et kuna hageja ei pidanud poolte vahel laenulepingus kokkulepitud tähtaegadest kinni ega täitnud laenulepingut ka poolte vahel kokku lepitud täiendavaks tähtajaks 28.06.2007, siis esitas kostja hagejale 20.07.2007 nõude maksta leppetrahvi (I kd, tk 69). Enne tsiviilasja menetlusse võtmist on hageja esitanud kohtule kostja poolt hagejale 20.07.2007 esitatud leppetrahvi nõude (I kd, tl 69) summas 21 785 krooni. Järelikult puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja vastava nõude hagejale esitanud on. Vastavalt hagejale esitatud nõudele juhindub kostja leppetrahvi nõude esitamisel poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuse punktist 4.10, mille kohaselt laenusaaja on kohustatud lepingu punktis 3.17.2 toodud kohustuste täitmata jätmise eest
2-07-30981 tasuma trahvi 21 785 krooni. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu lisa punktis 3.17.2 (I kd, tl 112) on pooled kokku leppinud laenu tagastamise kohustuses hiljemalt 28.06.2007. laenulepingu üldtingimuste punkti 4.10 kohaselt maksab laenusaaja trahvi laenulepingu eritingimustes märgitud kohustuste täitmata jätmise korral kuna 2 protsenti tagastamata laenusummalt. Kohus leiab, et kuna laenulepingu lisa punkt 3.17.2. on poolte kokkuleppe kohaselt eritingimus (I kd, tl 112) ja hageja ei ole lepingu punktist 3.17.2 tulenevat eritingimust täitnud, oli kostjal poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt õigus hagejale leppetrahvi nõue esitada. Kuna hageja vabatahtlikult leppetrahvi tasumise kohustust ei täitnud, võttis kostja hageja arveldusarvelt leppetrahvi katteks maha viiel korral rahasummad, kokku 21 813.98 krooni. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja kasutuses olev automaatne programm ei võimalda tehnilistel põhjustel märkida leppetrahvi mahaarvestamisel selle kohast selgitust, vaid märgib selgituseks viivise, ei ole see rikkumine, mis annaks alust rahuldada hageja nõue hageja pangaarvelt viivistena kinnipeetud summade tagastamiseks. Kostja on põhjendanud leppetrahvi kinnipidamisel tehtud eksliku selgitusega seotud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue alusetult arvestatud viiviste tagastamiseks summas 21 813.98 krooni tuleb jätta rahuldamata.
14.Menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.