lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-16789/2

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-16789/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1793
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse teatavaks tegemise aeg 09. juuni 2008.a, kell 14.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht 2-08-16789 Tsiviilasja number Tsiviilasi

Osaühing A (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühing A (likvideerimisel, registrikood xxx, registrijärgne aadress xxx) Võlgniku seaduslik esindaja L A Ajutine pankrotihaldur T V (postiaadress PK xxx)

Kohtuistungi kuupäev

28.05.2008.a

Istungil osalenud isikud

Ajutine pankrotihaldur T V Võlgniku esindaja L A

Resolutsioon Lõpetada Osaühingu A (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks L A (isikukood xxx, elukoht xxx). Välja mõista riigi arvelt T V kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%). Ajutise halduri tasu kanda T V pangakontole nr xxx.

Määrus saata ajutise halduri tasu Raamatupidamiskeskusele (asukoht xxx).

maksmise

osas

täitmiseks

Kohtute

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Pankrotiavaldus Viru Maakohtu 07.05.2008.a määrusega algatati Osaühingu pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V.

A

(likvideerimisel)

27.05.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt: Võlgniku põhiline tegevusvaldkond jaekaubandus Pankrotiasja menetlemise käigus OÜ A (likvideerimisel) (edaspidi ka „Võlgnik“, „oü“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes Võlgnikuga nõudis Võlgniku likvideerijalt ja juhatuse liikmelt andmed Võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku likvideerijale ei antud üle Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni. Võlgniku juhatuse liikmelt ei ole ajutine haldur kätte saanud Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni (enamiku dokumentide seaduses sätestatud hoiutähtaeg ka käesolevaks hetkeks möödunud), seetõttu ettekandes tuginetud võlgnikult saadud üksikutele andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab AS Hansapank pangaarvet, rahalised vahendeid 0 eek (võlg 37 eek).
2.Maksuameti andmetel on Võlgnikul 26.05.2008.a. seisuga maksuvõlgasid põhivõlas 18087 kr (summa väheneb, seoses aegumisega) + intressid 36929 krooni.
3.Vararegistrite andmetel varad puuduvad.
4.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad.
5.Kohtutäituritel täitmised – Maksu- ja Tolliamet nõue.
2.Selgitas üldandmed Võlgniku kohta

2(6)

Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 25.02.1997.a. Osakapital 40000 EEK. Alguses 4 osaniku, kes kõik müüsid 27.05.2000 I T (sünd. xxx) oma osad (I.T oli ka juhatuse liikmeks alates asutamisest). Juhatuse liikmeks jäi ka L A. 17.09.2003 avaldati äriühingu sundlõpetamise teade, Lääne-Viru Maakohtu 18.02.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-35/04 äriühing sundlõpetati ja määrati likvideerijaks L A. Majandusaasta algus on 01.jaanuaril ja lõpp 31.detsembril. Nõukogu äriühingul puudub. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles Narvas toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandusega. Võlgnik ei ole tegevuseks omanud enda kaubanduspindu, tegevus toimus rendipinnal, OÜ lõpetas tegevuse üle 5 aasta tagasi. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut.

3.Võlgniku varaline seisund Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tutvuda äriühingu raamatupidamise andmetega, kuna puudub informatsioon äriühingu dokumentide asukoha osas. Kogu raamatupidamine juhatuse liikme I T käes, kelle asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ei likvideerijal ega kohtul sundlõpetamise menetluse raames, ega ka ajutisel halduril. Hetke varalise seisundi kindlakstegemisel ajutine haldur tugines avalike registrite andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile. Varad Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades rahalisi vahendid ei ole. Kassa ja muu vallasvara kohta informatsioon puudub. Ajutine haldur hinnangul kassas raha puudub, samuti puudub muu vallasvara (kuna nimetatud vara ei ole likvideerija valduses, siis vastavate nõuete esitamine juhatuse liikme vastu on aegunud). Registrites olev vara puudub. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis KOKKU Võlgnikul varasid

0 EEK.

Kohustused Võlgniku ainukeseks teadaolevaks võlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet, seda 26.05.2008 seisuga maksuvõlgades koos intressidega summas 55016 kr, kelle nõue oli sundsissenõudmisel (maksnõuetelt pidevalt arvestatud intresse, kuid samas maksuvõlad on osaliselt juba aegunud, mistõttu põhivõlg on vähenenud). Veel kindlaks tehtud võlg Hansapangale summas 37.- kr. KOKKU Võlgnikul teadaolevaid kohustusi 55043 kr. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad selgelt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine.

3(6)

Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks võimalik. Võlgniku tegevus lõppes üle 5 aasta tagasi, mistõttu on ebareaalne positiivse tulemiga tagasivõitmise hagide esitamine. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse, kuna vastavate nõuete esitamine on aegunud. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses selgeid raske juhtimisvea tunnuseid, vastavate nõuete esitamine majandustegevuse osas on ka mõttetu, kuna juhatuse liikmel võimalik esitada aegumise vastuväide. Likvideerijale võib esitada etteheiteid pankrotiavalduse esitamata jätmisega olukorras kus äriühing püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur samas seisukohal, et ei ole mõttekas likvideerijat sellega seoses hageda, kuna pankrotiavalduse esitamise viivitamisega on tekkinud olukord, et osas võlanõudeid aegunud (maksunõuded jm võimalikud nõuded). Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab vajalikuks/võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.

5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjus muu asjaolu PankrS tähenduses. Maksejõuetuse põhjustanud ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Tulude vähenemise on põhjustanud konkurentsi tihenemine, millest olulisemaks uute suurte jaemüügikettide tulek Narva, väikepoodide tegevus muutus seeläbi kahjumlikuks. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta vastavalt TsÜS § 46 lg 1 hoiule äriühingu likvideerijale.

4(6)

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur:

1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks L A, isikukood xxx, xxx;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
5.vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku seaduslikul esindajal vastuväiteid ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühing A (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks juhatuse liige L A. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt

5(6)

pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 12000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduse sätestatud sotsiaalmaks 33%), mis kuuluks välja maksmisele T V pangakontole nr 221010990316. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul A puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) välja mõista riigilt. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja