Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
2-03-83 (enne 01.01.2006 nr 2-193/03) 05. juuni 2008, Narva
M.F hagi AS A-N vastu varalise nõude ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning Aktsiaseltsi (AS) A-N hagi M.F vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise ja talle hüvitise väljamaksmisest keeldumise nõudes Hageja M.F hagis: M.F ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-x, xxx) Hageja AS A-N hagis: AS A-N (rk xxxxxxxx, asukoht xxx xx, xxx) Hageja seaduslik esindaja AS A-N hagis: V.B Kostja M.F hagis: AS A-N (rk xxxxxxxx, asukoht xxx xx, xxx) Kostja seaduslik esindaja M.F hagis: V.B Kostja AS A-N hagis: M.F ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-x, xxx) Hagimenetlus 05. juuni 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Aili Kuzmina, tõlk Aili Hirt Hageja M.F hagis ning kostja AS A-N hagis M.F M.F hagist loobumine vastuvõtmine, AS A-N hagi läbi vaatamata jätmine ning menetluse lõpetamine
Tsiviilasi nr 2-03-83
läbi vaatamata jätmise osas, kuid hagejal on õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus tuvastas: M.F pöördus 15.11.2002.a Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni avaldusega endise tööandja AS A-N vastu, kus palus muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, tunnistada tema õigust töölepingu lõpetamiseks AS-iga A-N, tunnistada, et tööleping on lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel, välja mõista ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest talle hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses ning sisse nõuda endiselt tööandjalt ebaseaduslikult lõpparvest kinnipeetud 5198, 30 krooni (töövaidlusasi nr 9-2N-2/1452002). Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 16. jaanuar 2003.a otsusega tunnistati avaldaja M. F töölepingu lõpetamise tegelikuks aluseks TLS § 79 lg 1, mis vastab asjaoludele ning tehti ettepanek tööandjale AS A-N teha vastav parandus avaldaja töölepingu eksemplaris; mõisteti tööandjalt avaldaja Mihhail Fešini kasuks välja ebaseaduslikult lõpparvest kinnipeetud summa 5198, 30 krooni ning hüvitis TLS § 117 lg 2 alusel kolme kuu palga, s.o 5550 krooni suuruses summas, kokku 10748, 30 krooni (bruto). AS A-N ei olnud töövaidluskomisjoni otsusega nõus ja esitas Narva Linnakohtule 20.02.2003.a hagi M.F vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise ja talle hüvitise väljamaksmisest keeldumise nõudes (töövaidlusasi nr 9-2N-2/145-2002). AS A-N esitas 18.10.2002.a Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni avalduse endise töötaja M.F vastu tekitatud materiaalse kahju hüvitamise nõudes. 15.11.2002 esitas AS AN täienduse oma 18.10.2002 avaldusele, kus palus täiendavalt sisse nõuda endiselt töötajalt M. F-lt 1660 krooni väljasõidu viisa tasumise eest (töövaidlusasi nr 9-2N-2/134-2002). Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 16. jaanuar 2003.a otsusega mõisteti M. F-lt endise tööandja AS A-N kasuks välja talle tekitatud kahju katteks töötajalt 22 963, 25 krooni. M. F ei olnud töövaidluskomisjoni otsusega nõus ja esitas Narva Linnakohtule 20.02.2003.a hagi AS A-N vastu varalise nõude ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes (töövaidlusasi nr 9-2N2/134-2002). Narva Linnakohtu 15.04.2003 määrusega M.F hagi AS A-N vastu varalise nõude ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning AS A-N hagi M.F vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise ja talle hüvitise väljamaksmisest keeldumise nõudes liideti ühte menetlusse. M.F kohtule 16.04.2008 esitatud avalduses loobus oma hagist. Hageja palub lõpetada asja menetlus ning kinnitas, et hagist loobumise õiguslikud tagajärjed on talle selgitatud ja arusaadavad. Hageja AS A-N 05. juunil 2008 kell 13.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja oli teadlik kohtuistungi toimumisest 05. juunil 2008 kell 13.30, kuna tema töötaja sai kohtukutse kätte 2(4)
Tsiviilasi nr 2-03-83
14.05.2008. Ühtegi kirjalikku ega suulist taotlust istungi edasilükkamiseks kohtusse 05. juuniks 2008 kl 13.30 ei esitatud. M. F palub jätta AS A-N hagi läbi vaatamata, kinnitas oma hagist loobumise. Kohus leidis: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. M. F avaldus hagist loobumiseks on võetud toimikusse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 409 lg 1 p 1 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kuna hageja, AS A-N ei ole kohtuistungile ilmunud, kuigi ta on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ning ei teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg-s 1 ettenähtud hagi läbi vaatamata jätmise välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. TsMS § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kuna sisulist kohtulahendit samades töövaidlusasjades ei ole, on töövaidluskomisjoni 16.01.2003 otsused täitmisele kuuluvad lahendid. Kui pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist esitab sellega mittenõustunud pool hagi kohtusse ja loobub hagist ning kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS 428 lg 1 p 3), siis selguse mõttes on otstarbekas märkida menetluse lõpetamise määrusesse, et täitmisele kuulub samas asjas tehtud töövaidluskomisjoni otsus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-79-03). Analoogiat kohaldades peab kohus õigeks märkida, et kui hageja AS A-N ei esita avalduse menetluse taastamiseks ja käesolev määrus jõustub, siis jõustuvad ka Töövaidluskomisjoni 16.01.2003 otsused, mis kuuluvad täitmisele. Menetluskulude jaotus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks, seega tuleb need menetluskulud jätta nende endi kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-03-83
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.