2-21-1682/59 - Pärimisõigus - Testamendijärgne pärimine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

lahend.ee

otsustusvõimega. Ekspert avaldanud arvamust kategoorilise vormis vaid tõenäosuse kriteeriumile tuginedes. Nõude asjaolude kohta avaldas kostja, et pärandaja käis notari juures naabrinaisega, kes on kahjuks surnud ega saa tunnistusi anda. Kostja avaldas, et pärandaja ei saanud küll hakkama majapidamistöödega, kuid suutis vastu võtta endaga seotud otsuseid. Juba paar aastat enne surma avaldas pärandaja, et soovib korteri jätta kostjale, sest kostja oli isik, kes hoolitses tema eest igapäevaselt. Kostja ei teadnud, et ema läks notarisse. Järelikult sai pärandatav aru, et testamendi tegemiseks tuleb minna notarisse, mitte ei teinud kodust testamenti. Kostja oli seisukohal, et vaatamata mõningatele tervisehädadele, ei olnud pärandaja teovõimet põhjust piirata. Ekspertiisiaktist nähtuvalt diagnoositi pärandajal xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tõvest alles 2019. aastal, s.o 2 aastat pärast testamendi tegemist. 30.11.2016 on küll märgitud kahtlus hilise algusega xxxxxxxxxx tõvest, kuid aktist ei selgu, kas ja kuidas mõjutas see pärandaja otsustusvõimet testamendi tegemise ajal. Isegi kui pärandajal esines xxxxxxxxxx tõve kahtlus, ei väljendunud see sellisel määral, mida notar oleks sedastanud ja mis oleks testamendi tegemist takistanud. Seega võimaldas Axxxx Pxxxxxxx vaimne tervis 19.07.2017 õigesti aru saada juriidilise iseloomuga tehingu (testamendi) tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest. Notar on testamendi p-s 5.3 kinnitanud, et testaator on teo- ja otsustuvõimeline ning pole alust arvata, et testaatori teovõimet oleks piiratud või kahelda testaatori otsustusvõimes. Notari arvates mõistab testaator täielikult testamendi tegemise tähendust ja esitab oma soove arusaadavalt. Kostja ei ole põhjust kahelda notari kinnitustes. Kostja oli seisukohal, et otsusevõimetuse tuvastamise aluseks ei ole see, kui inimene ei tule iseseisvalt hästi toime oma elu korraldamisega kõrge vanuse tõttu, vaid tuvastada tuleb, kas isik tegi tehingu tingituna vaimutegevuse ajutisest häirest või muust asjaolust. Millised vaimutegevuse häired esinesid testaatoril 19.07.2017 aastal, ei ole võimalik ekspertiisiaktist tuvastada. Kostja oli seisukohal, et käesolevalt ei ole tõsikindlalt tõendatud, et testaatori vaimne seisund oleks testamendi tegemise ajal olnud selline, mille tegemisest ja tagajärgedest poleks testaator aru saanud.

Mittevaieldavad asjaolud: - AxxxxPxxxxxxxx(isikukood:xxxxxxxxxxxx) tegi 16.06.2008 notariaalse testamendi, milles avaldas tahet pärandada kogu oma vara hagejale (tl 11). - AxxxxPxxxxxxx tegi 19.07.2017 notariaalse testamendi, milles avaldas tahet pärandada kogu oma vara kostjale (tl 9). - Mõlemad testamendid koostas ja tõestas Tartu notar Anne Priks-Toom. - Axxx Pxxxxxxxxsurixxxxxxxxxxx. - Kostja on AxxxxPxxxxxxx tütar ning hageja on Axxx Pxxxxxxx pojapoeg, s.o Axxa Pxxxxxxx seadusjärgsed pärijad. Hageja leiab, et 19.07.2017 testament on tühine, sest Axxx Pxxxxxxx oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Kostja vaidles hagile vastu. Esmalt märgib kohus, et ei võta seisukohta poolte väidetele, seoses korteri soetamise kokkulepetega, raha kadumisega pangakontolt ja kostja väidetavate alkoholiprobleemidega, sest need väited on asjassepuutumatud ega mõjuta asja lõpplahendust. Kohus märgib, et ainult pärandaja otsustab, mida ta teeb enda varaga pärast oma surma ning ükski suuline kokkulepe selles osas ei mängi mingit rolli. Pärandajal on õigus muuta enda testamenti nii palju kui ta seda ise soovib ja kellegi ei ole õigust nõuda endale pärandvara väidetava suulise kokkuleppe alusel. Seadusandja on reguleerinud isikute viimse tahte avaldamise võimalused ja selle tahet vorminõuded Pärimisseaduses. Käeolevas vaidluses on oluliseks vaid Axxx Pxxxxxxx teovõimelisus testamendi tegemise ajal. TsÜS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Kohus selgitab, et testamenti saab igaüks teha ainult isiklikult (PärS § 19 lg 2, TsÜS § 115 lg 2) ning selleks pole vaja seadusliku esindaja nõusolekut, st testamenti ei saa teha nt eestkostja eestkostetavat esindades ega eestkostetavale testamendi tegemiseks nõusolekut anda. Seega näeb seadus ette tehingute tühisuse olukordades, milles tehingu teinud isik ei saanud aru enda tegevuse tähendusest ega suutnud enda tegevusi juhtida, s.o oli piiratud teovõimega tehingu tegemise ajal. Riigikohus on märkinud, et iga isiklikult tehtava tehingu kehtivust tuleb üksikjuhtumipõhiselt hinnata, sest tehingute maht ja sisu võivad suuresti erineda ning isiku arusaamisvõime hindamine eeldab eriteadmisi. Isiku aruaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb hinnata tehingu tegemise seisuga (2-17-1453 p 16, 17). Samuti on Riikohus lahendi nr 2-17-5110 p-s 17 avaldanud, kuna isiku testeerimisvõime hindamine eeldab eriteadmisi, saab selle juures lähtepunktiks võtta eestkostja määramise menetluses tehtud või postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemused. Samas ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täisealise piiratud teovõimega isiku tehingud kehtivad ulatuses, milles ta suudab oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega ei ole välistatud, et vaatamata ekspertiisiga tuvastatud kestvale psüühikahäirele, mis üldiselt mõjutab isiku arusaamisvõimet, leiab kohus teisi tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates, et isik

oli siiski testeerimisvõimeline. Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru. Seega on hageja nõude eelduseks tuvastada pärandaja piiratud teovõime testamendi tegemise ajal, s.o kas ta sai testamendi tegemisel ajal aru testamendi tegemise tähendusest ja selle tagajärgedest ehk kas pärandaja oli testeerimisvõimeline. TsÜS § 8 kohaselt eeldatakse täisealise isiku teovõimet. Seega lasub tõendamiskoormis hagejal, kes tugineb asjaolule, et Axxx Pxxxxxxx oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega ega saanud testamendi tegemisest aru (TsMS § 230 lg 1). Asjas on esitatud ja taotluste alusel kogutud järgmised dokumentaalsed ja isikulised tõendid: - postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis akt nr 12-1/2408 (tl 40-41); - eksperdi poolt antud ütlused 06.05.2022 istungil (tl 110-110 pöördel); - notari 10.05.2022 kirjalik selgitus testamendi tegemise kohta (tl 113); - notari kui tunnistaja ütlused 22.11.2022 istungil (tl 171 pöördel-172); - tunnistaja Exxxx Sxxxxxx ütlused 22.11.2022 istungil (tl 172 pöördel); - tunnistaja KxxxxxPxxxxxxx ütlused 22.11.2022 istungil (tl 173); - tunnistaja AxxxExxxxxx ütlused 22.11.2022 istungil (tl 173 pöördel-174); - hageja ja kostja vande all antud ütlused 22.11.2022 istungil (tl 174 pöördel-178). Ekspert on ekspertiisi aktis asunud seisukohale, et suure tõenäosusega oli Axxx Pxxxxxxx kognitiivne võimekus sellisel tasemel, et ta ei suutnud mõista oma tegude tähendust ja sellest tulenevalt testamendi koostamisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Ekspert märkis, et kuna neuroloog on kahtlustanud 30.11.2016 Axxx Pxxxxxxxx hilise algusega xxxxxxxxxx tõbe, siis võib tal diagnoosida testamendi koostamise ajal hilise algusega dementsust xxxxxxxxxx tõvest. Axxx Pxxxxxxx psüühiline seisund ei võimaldanud tal 2017.a juulis suure tõenäosusega teha iseseisvalt tehinguid ja avaldada tahet. Istungil selgitas ekspert, et ekspertiis sai põhineda vaid meditsiinilistel dokumentidel, mida Axxx Pxxxxxxxxosas ei olnud palju. Ekspert kinnitas, et ta pidi jääma tõenäosuse tasemele. Ta ei saa väita, et inimene oli absoluutselt terve, sest e-tervises on arstid toonud välja mõningad pinnapealsed viited (polnud psühhiaatri poolt sisestatud). Samas ei saa ta kategooriliselt väita, et Axxx Pxxxxxxxx oli dementsus xxxxxxxxxi tõvest. Kahtluse tekkimisel saadeti AxxxxPxxxxxxx täiendavatele uuringutele, kuhu ta ei läinud. Ekspert selgitas, et xxxxxxxxxx tõbi võib välja kujuneda tükk aega ning tegu ei ole standardse haigusega. xxxxxxxxxx tõbi ei tähenda ilmtingimata dementsust. Eksperdi sõnul oli küsimus selles, millisel tasemel olid Axxx Pxxxxxxx kognitiivsed võimed, kuid seda ei ole kuskil täpselt öeldud ega kirja pandud. Materjali on napilt. Ekspert ei saa eitada, et pole probleemi ega ka öelda, et on kindel diagnoos. Ekspert selgitas, et seetõttu ta aktis avaldaski oma arvamuse tõenäosusega ja tema järeldused on siiski küllaltki oletuslikud. Ekspert tugine oma kogemusele: elu on näidanud, et kui isik ei tea oma aadressi ja eksib ära, siis sellised inimesed pole võimelised sooritama nt päranditehingud. Samas pidas ekspert võimalikuks, et sõltuvalt omandatud elukutsest ja haridusest võib inimene oma mälestuste järgi teha neid asju, mida on elu jooksul palju teinud, aga kui asi läheb analüütiliseks, siis jääb ta jänni. Samuti selgitas ekspert, et aju artroofia tähendab üldist tagasilangust ning ei ole xxxxxxxxxxxa põhjuslikus seoses, kuid arvas, et on võimatu kui inimesel on probleemid aasta ja järsku sai arukaks ja tegi otsuse. Notari kirjalike ja istungil antud selgituste kohaselt hindab ta testaatori teo- ja otsusevõimelisust läbi testaatoriga vestlemise. Notari praktika kohaselt laseb ta inimesel endal rääkida, mida ta soovib. Seejärel küsib sünniaega ja hakkab otsima seda paberitest, selle ajal

jooksul tavaliselt inimesed vastavad sünniaja juba ära, mis näitab, et inimene näeb ja kuuleb notarit. Siis selgitab notar erinevaid asju ja küsib, kas inimene saab neist aru. Ta hindab, kas keegi mõjutab testamenti tegema ja kas testamendi tegemine on inimese vaba tahe. Inimesed räägivad palju, mh miks nad testamenti ümber teevad. Notaril on ette tulnud, et ta ei tee tehingut, sest on kahtlus, et inimene ei saa asjadest aru. Notar ei mäletanud täpselt, millest ta Axxx Pxxxxxxxxx vestles, kuid talle ei jäänud muljet, et Axxx Pxxxxxxxxei teadnud, kuhu ta tuli või mis ta teeb, sest muidu poleks notar tõestanud testamenti. Notar arvas, et Axxx Pxxxxxx käis iga kord üksinda tema juures, käis isegi kohapeal aega broneerimas. Notar ei mäleta enda praktika ühtegi korda, mil isikud oleks enda andmeid paberilt maha lugenud. Samuti ei ole nad kohapeal mõjutatavad, sest ta kutsub isikud oma kabinetti üksinda ning ei luba tõestamise juures üldreeglina kellelgi olla. Axxx Pxxxxxxx otsis notari vist ise üles, sest esimese tema testamendi tegi notar teises asukohas, kus tema büroo oli esimesed kaks aastat. Axxx Pxxxxxxx tegi notariaalselt testamente kokku 4 ja kõik need tõestas ütlus andnud notar. Notar oli seisukohal, et kui ta on testamendi tõestanud, siis ta oli kindel, et testaator oli teo- ja otsusevõimeline ning väljendas oma tahet notarile selgelt. Tunnistaja Exxxx Sxxxxxx ütluste kohaselt oli hageja Axxx Pxxxxxxx hooldaja perioodil 2013-2016.a suveni. Pärast seda käis hageja vanaema juures, aga vanaemal oli raskusi hageja äratundmisega. Tunnistaja rääkis olukorrast, kus vanaema oli õue ära eksinud ja hageja kutsuti. Vanaema ei tundnud hagejat ära. Tunnistaja ei öelnud, mis ajal see toimus. Kostja hakkas natuke enne 2017.a Axxxx hooldama, sest hageja ei suutnud Axxx hügieenilisi toiminguid teha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli vanaemal alati üks ja sama jutt kui nad kohtusid, et mis tema nimi on, mis ta teeb, kus ta õpib, mis plaanid edasiseks on. Samuti olevat keegi Axxx korteri põranda kaardistanud ja koputavad, tulnukad elavad padja all, Axxx peab mingil kindlal kellajal teleka ees olema, sest teda hakatakse intervjueerima jms. Tunnistaja ei teadnud eriti arstil käimistest ja kes mida tegi, kas hageja või kostja. Axxxx oli raskusi oma kodu ülesleidmisega, sellise olukorra aega tunnistaja ei täpsustanud. Tunnistajal oli Axxxxx vestlusi, kus ta tundus adekvaatne, aga see oli kohtumise esimestel minutitel. Esmamulje võis jääda adekvaatne, aga siis pikapeale hakkasid tema jutus ja käitumises ilmnema muud nähud. Algul võis aru saada, et ta küsimused on adekvaatsed, aga alati jõudis samade küsimuste juurde tagasi. Tunnistaja ei osanud vastata, kuidas see tunne tekkis, et algul oli adekvaatne ja hiljem said aru, et pole päris ok kõik. Tunnistaja KxxxxxPxxxxxxx selgituste kohaselt elas ta xxxxxs ja üritas kaks kolm korda kuus vanaema juurde külla jõuda. Viimati nägi vanaema 2016 ja 2017.a vahepeal. Vanaema suri xxxxxa. 2013-2014.a hakkas vanaema teda vaikselt ära unustama. Kui tunnistaja laps sai 5aastaseks (sündis xxxx.a), siis vanaema ei mäletanud üldse enam tunnistajat. Pärast seda ei saanud tunnistaja vanaema juurde enam sisse, isegi kui ta seletas, kes ta on. Siis kui tunnistaja vanaema juures käis, ei saanud vanaema ise enam hakkama eriti. Turul olevat vaielnud kodutee üle. Tunnistaja aitas tal koristada ja kirjutas paberile üles, kuidas kodumasinad töötavad. Hageja oli vanaema hooldaja. Vahepeal olid neil jutud, et peaks vanaema kuhugi paigutama, aga siis hakkas kostja talle hooldajaks (ei tea mis ajast). Tunnistaja ei tea, miks kostja hooldajaks hakkas. Kui vanaema asjadest aru sai, siis ikka kiitis, et hageja aitab teda ja leiab pere kõrvalt aega. Vanaema elu viimased kaks aastat hageja ei hooldanud ega aidanud vanaema, seda tegi kostja. Vanaema ei käinud üksi poes ega apteegis. Ta ei leidnud koduteed üles, läks isegi võõrasse korterisse, tal puudus kella taju. Tunnistaja jäi vanaema juurde ööseks ka ja siis kord rääkis naaber, et vanaema oli tema juurde öösel läinud ja enam koju ei läinud. Vanaemaga vesteldes rääkis vanaema kogu aeg sama teemat, eks unustas, mis ta rääkinud oli. Pidevad teemad olid haigused, muust ei rääkinud. Ta ei saanud asju käes hoida

ega kirjutada, asjad kukkusid käest. Poes rahaga oli sama probleem. Tunnistajale tundus imelik, et vanaema teda ära ei tundnud ning et ta ei saanud aru kuhu minna. Tunnistaja Axxx Exxxxxx ütluste kohaselt helistas ta Axxxxx iga päev, sest tal oli igav ja Axxx käis tal mitu korda külas (bussiga). Tunnistaja ei saa liikuda, seetõttu tema ei käinud. Nad rääkisid omavahel tervisest. Axxx tervis oli väga hea, normaalne. Tunnistaja ei tea, kui tihti Axxx arstide juures käis, arstidest nad ei rääkinud. Tunnistaja tervisest rääkisid. Tunnistaja ei tea, mis ajast kostja hakkas Axxxt aitama. 2018.a jäi Axxx haigeks ning tunnistaja ei tea, mis tal juhtus. Enne seda sai Axxx ise hakkama, tegi ise süüa, käis poes ja tunnistaja juures. Hagejast ta tunnistajale ei rääkinud. Augustis ta ütles, et tegi korteri ära kostjale. Hageja kulutas Axxx raha kaardi pealt ära. Axxx rääkis jah tunnistajale, et tema kaart oli hageja käes. See oli oktoobri lõpus 2017.a. Axxx ei saanud oma raha ise ära kulutada, ta oli normaalne ju. Axxx ei öelnud, millal hageja raha ära kulutas. Ta ütles, et nüüd on asi korras, tegin kostjale testamendi ära. Nad rääkisid anekdoote ja kuulasid muusikat palju. Axxx ei rääkinud enda sugulastest ja naabritest. Tunnistaja ei tea mitu aastat kostja Axxx juures elas. Augustis 2017 käis Axxx viimati tunnistaja juures. Septembris käis ta tunnistaja juures aastaid ja 2017.a oli viimane kord. Mee järel käis sügisel. Loomulikult tundis ta tunnistaja ära. Kostja elas Axxxxx koos aastaid enne Axxxxsurma. Kui Axxx rääkis testamendi tegemisest, siis juba elas kostja tema juures. See, et viimane kord käis 2017.a on meelest seetõttu, et kostja mehel on sünnipäev jaanipäeva paiku ja sel aastal oli mehel juubel, sai 60 ja Axxx käis tema pool siis. Iga kahe kuu tagant käis Axxx tunnistaja juures. Tunnistaja sünnipäev on oktoobris ja Axxx käis siis 2017 tunnistaja juures päris viimast korda. Pärast seda jäi Axxx haigeks ja rohkem ei tulnud. Tunnistaja sõnul suhtlesid nad viimast korda ka normaalselt ja talle ei jäänud muljet, et Axxa asjadest aru ei saa. Tal oli kõik meeles ja seletas kõike. Vanu asju rääkis. Viimane kord tuli üksi tunnistaja juurde ning ei eksinud ära, kella tundis ka ja teadis, millal buss läheb. Tunnistaja oli kogu aeg kodus, nad ei pidanud kokku leppima, millal tulla. Tunnistaja helistas Axxxxx rohkem. Neil olid mobiiltelefonid. Vahel rääkisid 10 minutit, mõnikord rohkem mõnikord vähem. Poliitikast ei rääkinud, rääkisid ilmast ja tervisest, mõlema tervisest, Axxx ei olnud haige. Tal liigesed valutasid. Salli pani ümber käte siis. Tunnistaja rääkis põhiliselt anekdoote. Siis rääkis tunnistaja veel paremini. Nüüd halvasti juba paar aastat. Tunnistaja selgitas, et seda raha kulutamise asja rääkis Axxx muu jutu sees. Pangakaardiga oli mingi jama ja siis saigi teada, et raha kadunud. Hageja võttis kaardi oma kätte, mingi makse oli vaja teha, Axxx lasi poest toidukraami tuua. Kostja tegi makseid Axxx eest. Tunnistaja ei tea, kes makset tegi. Mingi makse ja kaart oli tühi. Nad rääkisid ka aia tegemisest ja maja remondist. Axxx ei öelnud, et hageja võttis raha ära, vaid et kulutas. Sõjaajast ja noorusest rääkis Axxx. Ei olnud juttu, et Axxxxei saa ise enam kodus hakkama. Tunnistaja ei tea, miks kostja Axxx juurde kolis. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli vanaemal oli enesega hakkama saamisega probleeme. Hageja pidi käima vanaemaga poes ja vajadusel arsti juures. Hageja käis igapäevaselt tema juures. Ta viis vanaema perearsti juurde kahel-kolmel korral, kuid sees ei käinud. Hageja pani aja arsti juurde. Vanaemal olid vererõhuga, liigestega ja sõrmedega probleemid. Hageja ei mäleta täpselt, mille pärast nad käisid. See oli väga alguses, kui ta hooldajaks sai, mis oli oluliselt varem kui 2016-2017.a. Mis ajal hageja täpselt hooldaja oli, ta ei mäletanud. Hageja vanaema perearstiga ei suhelnud, siis sai vanaema asjadest nii palju aru, et hageja viis ta ainult kohale. Hagejale tuli igapäev igas valdkonnas kõnesid korduvalt, nt ta ei saanud teleri käima panemisega hakkama. Kui hageja läks vanaema juurde, oli vanaemal laual aastaid vana soditud telekava, kuhu ta oli märkeid teinud ja arvas, et peab olema teleri eest ja ootas mingit saadet. See oli ülitähtis talle, pani paruka pähe ja ootas. Ta oli kuri ja pahane sel hetkel, kõik pidid vait olema, sest ta arvas, et teda filmitakse teleka kaudu. Vana

telekava järgi seda saadet ei alanud ja siis oli vanaema kõigi peale pahane ja selline segane lugu toimus kogu aeg. Majahaldur helistas hagejale ka päris mitmel korral, et leidis vanaema naabri juurest. Naaber oli vanaema väljast kätte saanud. Vanaema oli olnud hommikumantli väel ja siis helistati hagejale. Hageja läks kohale ja vanaema ei tundnud teda ära, mis vahepeal kestis 10-15 minutit, mil hageja üritas vanaema endaga kaasa saada. See ei olnud hageja meelest normaalne. Hageja ei mäleta, mis aastal see oli. Hageja ei teinud midagi selleks, et eestkoste asju ajada. Nad suhtlesid kostjaga, kes oli sellest teadlik kogu aeg. Hageja selgitas, et pöördus sotsiaalosakonna poole ja sealt selgus, et ta peab telefonikõne kaugusel olema. Perearst soovitas pöörduda sotsiaalosakonda, seda ütles vanaema ise hagejale. Vanaema ei osanud telefoni kasutada ja hageja pidi käima vahepeal tal kodus ja kontrollima. Vanaema andis hagejale kaardi, et hageja käiks poes. Hageja tõi kaardi alati tagasi. Hageja maksis üldjuhul kaardiga poes, kuid viis vanaemale ka sularaha, sest talle meeldis kodus seda koguda. Hageja ei arvanud, et see sularaha kuhugi kaoks, sest vanaema oli kogu aeg kodus. Notari juures käimisest ei rääkinud vanaema midagi, hageja ei tea, kuidas ta sinna sai. Testamendi muutmisest sai hageja teada alles siis, kui vanaema oli surnud. Hageja koos kostja tütre Jxxxxx korraldas matuse. Internetipangas tegi ülekandeid jms kostja teine tütar Axxxxx, kelle käes olid need andmed. Nad usaldasid siiski üksteist nii palju. Hooldamise võttis kostja üle vist 2015.a, hageja täpselt ei mäletanud. Hooldaja sai igakuiselt mingi väikse summa ja seda hakkas kostja ise saama. Hageja tegi täpselt nii palju nagu kostja ja vanaema soovisid. Hagejale helistati ja ta aitas. Hügieenilisi protseduure tegi kostja, sest hageja polnud selleks võimeline. Kui hooldus läks üle, siis kolis kostja vanaema juurde ja hakkas temaga ise arsti juures käima. Hageja ei mäleta täpselt, millal kostja sinna kolis. Kui kostja sai hooldajaks, siis kostja kogu aeg ei olnud seal. Kostja oli vahepeal kuu aeg kadunud ja hageja pidi seal käima. Vanaema oli hüsteerias, miks kostja tema juures ei olnud ja selleks oli põhjus – alkohol. Üks hetk kostja ka ei saanud vanaemaga hakkama ja siis ta läks hooldekodusse. See oli umbes aasta või vähem enne vanaema surma. Hageja ostis ka enda raha eest asjad ära nii apteegist kui poest. Igakord ta vanaema raha vastu ei võtnud, sest tegemist polnud märkimisväärsete summadega. Vanaema hagejat väga ei tunnistanud, hageja läks vanaema juurde ja vanaema istus diivanil, vaatas suurte silmade ja imestunud näoga otsa, et võõras mees tuli. Kui kostja oli hooldaja, siis lõpu poole hageja käis juba vähem vanaema juures. 2016-2017.a pidi hageja käima tegemas asju, nt telekat käima panemas, sest vanaema nuttis telefoni otsas, et ei saa telekat käima ja rohtusid on vaja. Ta ei osanud pulti kasutada. Vajutas teleka peal erinevaid nuppe ja vahetas režiime. Hageja käis vahel isegi kanaleid vahetamas. Rohud olid tal kapis olemas ja need panid nad talle topsikeste sisse. Hageja ei käinud igapäevaselt, kuid oli nädalaid, kui pidi käima. Kostja helistas vahepeal, et nüüd saab ise minna. Kostjal olid ka terviseprobleemid. Kostja käis nii, et oli kuu aega, siis jälle ei olnud, siis oli nädal seal, teinekord päeva. 2016-2017.a olid perioodid kui hageja käis seal ja oli perioode kui üldse ei käinud. Hageja ei tea, et vanaema oleks sellel perioodil iseseisvalt poes või apteegis käinud. Käis kas hageja või kostja. Pangakaart oli üldjuhul vanaema juures kodus ning hageja ja kostja kasutasid seda kordamööda. Kostja tütar Axxxxx ütles ühel korral, et võtab vanaema arvelt natuke raha ja paneb selle kohe varsti tagasi. Hageja sai Axxxxxxx hästi läbi ega näinud selles probleemi. Hageja uskus, et ta pani selle raha ka tagasi. Axxxxx haldas internetipanka ja vanaema ei maksnud kunagi ise mingeid arveid. Hageja ei võtnud vanaema raha endale ega ole seda enda jaoks kasutanud. Vanaema võis nii arvata, kuna talle võidi seda rääkida. Axxxxx sõnul pidi kostja saama xxxx tänava korteri eest kaks korterit Tartusse, aga sai millegi pärast ühe Jõgevale. Hagejale tundub uskumatu, et vanaema läks juulis 2017 notarisse iseseisvalt. Ta eksles ju ringi kui sai kodunt välja. Vanaemal puudus suunataju. Ta ei osanud isegi oma maja ees õigesse trepikotta minna. Hageja vaidles vanaemaga selle üle, kuhu nad lähevad ja kuhu tuleks minna. Vanaema kindlasti ei sõitnud bussidega ringi, nad käisid koos poes ja apteegis. Poes ei osanud vanaema ka midagi teha. Poes oli tal kindel soov – üks

gaseeritud vesi ja puuvilja. Ta ei söönud palju. Vanaema ei teadnud sel perioodil kellast midagi, ei tundnud kella. Talvisel ajal ei saanud aru, kas on õhtu või hommik. Ta võis hagejale öösel helistada, et kuhu sa jäid, pidid hommikul kell 9 tulema. Hageja siis sõitiski öösel kohale, ta elas lähedal. Kostja viis vanaema arstile 2016-2017.a. Mõned korrad viis ka hageja teda perearstile. Erialaarstide juurde käisid nad ise. Vanaema pöördus mure korral hageja või kostja poole. Kui kostja oli nö haige, siis vanaema pöördus hageja poole. Vanaema ei jäänud abita, praktilised küsimused said lahendatud. Kostja elas lõpu poole juba vanaema juures ja sealt edasi ei osanud hageja midagi rääkida. Vanaema algselt soovis korteri hagejale jätta, sest hageja isa osales selle maja ehitamisel ja sai selle korteri märkimisväärselt parema hinnaga. See oli isa, vanaema ja vanaisa kokkulepe, mida vanaema hagejale kinnitas, nii kaua kui hageja seal käis ja vanaema aru sai. Hageja küsis kas sellega on korras kõik, sest hagejale tundus, et midagi seal susserdati. See oli ikka isa ja vanaema kokkulepe, sest vanaisa oli surnud siis. xxxxx tänava maja müügist saadud rahaga ostis vanaema korteri ja ka hageja isa pani sinna juurde. Hageja oli veel väike poiss ega tea. Hageja ei mäleta küll absoluutselt, et neil vanaemaga oleks olnud mingi konflikt, nad ei tülitsenud mitte kunagi. Vanaema suhtles hagejaga viimati kas 2017 või 2018.a. Hageja käis seal siis oluliselt vähem kui enne. Vanaema suri xxxx.a. Hageja tahtiski öelda, et 2019 lõpp või 2020.a algus. Need majahalduri kõned võisid olla 2019.a lõpp või nii, aga hageja ei mäleta. Seda, et testament tehti hagejale, teadis hageja testamendi tegemise hetkest. Mingit kokkulepet ei olnud hagejal vanaemaga, et hageja hooldab teda kogu aeg. Hageja võttis hoolduse endale, sest vanaemal oli seda vaja. Isegi kui kostja hakkas 2015.a hooldama vanaema, käis ta seda lünklikult tegemas. Hageja arvas, et vanaema tegi testamendi kostjale, sest kostjal oli Jxxxx nimeline mees, kes käis ka kostjaga vanaema juures ja nad survestasid teda ja nad jõid vanaema juures. Seda infot sai hageja vanaema käest, hageja olukorda ise ei näinud. 2015-2016.a toimusid need asjad seal. Jxxx oli vanaema peale karjunud isegi, et seda korterit endale saada. Testament jah tehti ümber aasta hiljem, aga ka siis survestati. Vanaema oli haige ja kergelt ära räägitav. Hagejale teadaolevalt ei toimunud 2017.a suvel midagi sellist hageja poolt, mis oleks vanaemale andnud põhjuse testament ümber teha. Suvila kinnistu isale saamist ja kokkuleppeid hageja ei tea. See oli vanaisa ja isa vaheline teema. Hageja ei tea, kelle nimel see kinnistu oli. Vanaema rääkis hagejale, et ta soovib, et hageja saaks selle korteri. See jutt oli nii kaua, kuni hageja suhtles temaga. Hageja küsis temalt kogu aeg seda küsimust, et kas ta on testamenti muutnud. Notarile võis jääda mulje, et vanaemaga on kõik korras, sest ta jättis algul temaga vesteldes 15-20 minuti jooksul mulje, et temaga on kõik korras. Kui temaga pikemalt rääkida, siis oli aru saada, et tema mõistusega ei ole kõik korras. Kostja vande alla antud ütluste kohaselt läks ta ema juurde elama juba 2005.a, hiljem oli vahepeal elukaaslase juures nädala või nii, sest elukaaslane oli ka haiglane ja vajas abi. 2010.a jäi kostja töölt ära ja siis oli praktiliselt kogu aeg ema juures, alaline elukoht oli ema juures. Kuni kostja veel tööl käis, siis käis ema juures harvem. Kostja tegi ema juures kõike, kui elas seal: abistas duši all käimisel, nööpide kinni panemisel, leiva lõikamisel jne, sest tema sõrmeliigesed olid ära. See tekkis juba siis, kui ema veel tööl käis. See oli puude määramise põhjus. Vahel tal põlved ka valutasid ja vererõhu tablette hakkas võtma. Ema käis ise ka poes ja apteegis ära, aga enamasti tahtis koos kostjaga käia, et juttu ajada. 2018.a kevadel või suve poole käis ema koos kostjaga üle pika aja õues, kuid soovis juba maja nurga juures tuppa minna, sest selg ja põlved hakkasid nii kõvasti valutama. See oli viimane kord, kui ta väljas käis. Juba 2017.a käis ta poes ainult koos kostjaga. Põhjuseks oli see, et unustas prillid kuhugi ja rahakoti ka. Pangakaart oli kogu aeg tema käes, kas lauasahtlis või kapinurgal. 02.01.2017 läks kostja haiglasse ja siis jäi ema hageja hooldada ja kostja luges kõik ette, kuidas hooldada ja mis ravimid anda. Mingi aeg oli hageja jah ema hooldaja, siis kui ema sai puude ja see oli talle ette nähtud. Kostja ei mäletanud seda aega, millal ta hooldajaks sai, see võis olla siis, kui

ta haiglasse läks, võib-olla 2017.a. Enne 2018.a ema ei eksinud kuhugi, õpetas veel kostjatki. Hommikumantliga õues ekslemist kostja ei tea. Ühel õhtul hilja, kui kostja oli elukaaslase juures, saatis hageja kostjale sõnumi, kas vanaema on segi läinud, kõnnib koridoris ringi ja otsib seitsmeseid uudiseid. Segadust tekitas emal see, et tal oli telekas kogu aeg lahti ja kui ta vahepeal tukkus, siis magas selle saate maha ja küsis miks saadet ei tule. Kostja ei teadnud, miks hagejal, tema õel või elukaaslasel jäi mulje, et emal oli eksimisega probleem. Ema rääkis, et hageja käis oma pruuti tutvustamas. Kui kostja haiglas oli, siis hageja käis vanaema juurde, aga kui ta teadis, et kostja on seal, siis ei näidanud enda nägugi. See on täiesti vale, et kostja kadus ära. Kui kostja ei saanud ööseks jääda, käis päeva ajal. Kostja oli koos emaga kahekesi ka kostja elukaaslase juures kui too oli sõidus, kütsid emaga seal. Sinna sõitsid bussiga ja ema sõitis üksinda ka bussiga ja ka kostja elukaaslase juurde, kus kostja oli. Number 4 bussiga sai sinna ja bussipeatus oli kodu lähedal. Käisid nii jala kui bussiga. 2017.a ei olnud emal kella tundmisega probleeme. Suunatajuga oli nii, et kodunt kaugemale minnes oli näha, et uued majad ehitatud ja ema ütles, et nii võib täitsa sassi minna. 2016 ja 2017.a liikus ta veel üksi ringi ja käis väljas. Emal oli periooditi nii, et mõni päev oli tal kõik korras ja siis oli tal kehva ja ajas segast. Päev või paar võis kehva olla ja siis oli kuu aega kõik korras. Ega muidu poleks kostja läinud arstiga rääkima. Neuroloogi juurde saatis perearst, seal vesteldi, neuroloog kirjutas rohud ja hiljem hakkas perearst pikendama retsepte. Maarjamõisas oli ema perearst, tahtis sinna ka jala minna. Arsti juurde läksid seetõttu, et pereõde kustus, sest ema polnud ammu käinud arsti juures. Ema ei kurtnud midagi. Kostja käis arsti vastuvõtul sees ka kaasas. Hageja küll neid autoga ei viinud. Kui ema oli ükskord haiglas, sest tal oli naatriumipuudus, siis hageja tõi nad haiglast koju. Kostja ei tea kas rohud aitasid, võib-olla stabiliseerisid. Ravimid pani kostja emale valmis, aga ta sai enne seda väga kaua ise hakkama. 2018.a sügisel läks olukord väga halvaks, kuid ka siis tundis ema kostjat ära. Ema rääkis ammu, et tal mure, et kostjal tervis halb ja ta on üürikorteris ja emal nii kahju kostjast. Kostja elas elukaaslase juures ja ema pidas seda üürikorteriks. Rohkem elas ta ikka ema juures, sissekirjutust polnud sinna. Uuest testamendist sai kostja teada siis, kui ema ütles, kui testament oli juba tehtud. Ütles, et kostja kellelegi sellest ei räägiks. Kostja ei tea, miks ema ei tahtnud, et hageja teada saaks. Neil oli mingi jama olnud, et kostja jõudis elukaaslase juurde kui ema helistas, et tulgu kostja tagasi, et hageja märatseb seal. Korteri kinkimine kostjale ei tulnud jutuks. Kostja teab, et korteri ostis ema xxxxx tn maja müügist saadud raha eest. Sellest jagus, sest ema ostis veel diivani, elektripliidi. Seda, et raha oli kaardilt puudu, sai ema teada siis kui ajalehe püsitellimuse eest oli maksmata- ema hakkas uurima ja tuli välja. See oli kas 2017 või 2016.a, kostja ei mäleta. Kostja käis siis koos emaga pangas ära ja sealt nad nägid, et kogu aeg oli arvelt võetud ja võetud. Raha oli puudu kas ühe pensioni jagu või natuke rohkem. Kaart sai hageja käes olla siis, kui kostja oli haiglas. Eks samal aastal küsis ema hagejalt kaardi tagasi. See oli enne testamendi tegemist. Kostja kinnitas, et tal pole olnud alkoholiga probleeme. Seda pole olnud, et kostja koos elukaaslasega jõi ema juures. Kostja kinnitas, et tal on jah töövõimetus ja avaldas oma diagnoosi. Ema sai täiesti aru, mida ta sinna notari juurde tegema läks. Ta oli ju täiesti terve. Kostjale ütles ema, et notarisse tuli naabrinaine kaasa. Kes, kostja ei tea. Vhel oli nii, et ta ei tundnud kella ja kostjal hakkas süda valutama ja läks perearstiga rääkima. Need ema tervisehäired ei takistanud tema arusaamist, need olid harva. Kostja ei oleks ema sellisena ju koju üksinda jätnud. 2018.a talvel läks ema tervis halvaks. 2017.a suvel käis ise väljas, nt turul ega eksinud ära. Arst ütles, et kui niisugused asjad hakkavad sagenema, siis võib äkki xxxxxxxxx kujuneda. Talle seda diagnoosi ei pandudki. Ükskord käis kostja 2019. emaga arstil. Kiirabi käis ühel aastal, siis kui see naatriumipuudus oli. Psühhiaatri juurde ei soovitatud kostjal emaga minna. Ema helistas kostjale kogu aeg, tal oli igav ja võis ka hagejale helistada. Kostja selgitas, et päris alguses käis ema pangas ise arveid maksmas ja kui arvete maksmine muutis, siis lepiti kokku, et arveid hakkab maksma Axxxxx. Kui Axxxxx läks Londonisse (vist xxxx.a), siis ta andis

asja üle hagejale. 2016-2017 maksis hageja, viimase lõpu kostja. Kostjale oli ema poolt volitus, ta läks panka ja sai määratud maksete alla kommunaalid panna. Volitus oli kostjal vist tollest ajast, kui selle kaardiga oli see jama. Teller ise pakkus, et tehke volitus, vanainimesel kehva kõndida. Volitus pangas tehti enne testamendi tegemist, võis olla 2017.a algus. Pangas oli ema kaasa, kostjal ei olnud volitust. Pangatöötaja ei saatnud ema ära, et millestki aru saa ja tegi volituse. Volitus pangas tehti enne testamendi tegemist, võis olla 2017.a algus. Kostja ei uurinud palju xxxxx tn maja müügist raha tuli või palju korter maksis. Kostja sai oma vennaga hästi läbi ja vend ütles, et näe ema sai endale veel uude korterisse diivani ja mikroahju. Rahast piisas, sest ema andis ka kostjale ja ilmselt ka vennale sularahas raha. Ema sai kaua ega ise hakkama ja ei olnud tal vaja hooldajat, aga pakuti sellist varianti ja oli võimalus. Emaga ei saanud uuringutele minna, sest kostja oli haiglas ja hageja komandeeringus. Kui on viidatud, et käis tütrega arstil, siis ikka kostjaga. Asi läks väga raskeks lõpus, ema kukkus voodist maha ja enam ei lasknud end voodisse panna. Füüsiliselt läks kehvaks tal, selg oli valus ja läks kõveraks, oli vaja hooldekodusse panna. Kostja oli hooldustöötajaga kogu aeg kontaktis ja ta käis kodus ka neil. Ema sai telefoni küll kasutada. Numbrid olid emal suure paberi peal kõik tuttavate omad kirjas. Ema suhtles väga vähe kostja ja hagejaga. Suhtles ka kostja endise abikaasaga. Axxx oli ikka see, kes rohkem ise helistas iga päev, tal oli ka igav. Ema käis Axxx juures üksinda ka bussiga. Tagasi sai ka ise tuldud, rääkis kostjale kõik ära, kus käis, keda nägi, kes mida rääkis. Kohus, uurinud ja hinnanud ülalmärgitud tõendeid kogumis, on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et AxxxxPxxxxxxx oli 19.07.2017 testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega ega saanud aru, mis tehingut ta tegi. Tuvastamist on leidnud, et xxxx Pxxxxxxx oli füüsilist abi vajav inimene ning nimetatud asjaolu kinnitasid poolte vande all antud ütlused ning tunnistajate ütlused. Axxx Pxxxxxxxx olid probleemid liigestega ja sõrmedega. Ta ei saanud asju käes hoida ja ennast pesta. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et Axxx Pxxxxxxxx hakkasid tekkima probleemid mäluga vähemalt alates 2016.a sügisest ning suunatajuga alates 2017.a suvest, mida kinnitavad perearsti ja neuroloogi sissekanded, mis on nähtavad ekspertiisi aktist. 14.09.2016 sissekandes kirjutas perearst, et tütre sõnul on emal mälu käepärasus väga halvenenud, ei tunne kella, ei oska televiisorit käivitada, kaotab asju, eksib ravimite võtmisel. 30.11.2016 on neuroloog oma sissekandes kirjutanud, et uuritav unustab palju, ei tunne kella, ei saa igapäevaste asjadega hakkama, kodust üksi väljas ei käi, soojendab tütre tehtud toitu. Objektiivselt on ta kõne sorav, sõnade käepärasuse häiret ei ole, kriitiline oma mälu suhtes, suudab pikalt mõeldes meenutada oma sünnikuupäeva, kodust aadressi ja vanust ei tea. Alustab donepesiilraviga. Dementsuse sündroomi kahtluse tõttu saatis neuroloog AxxxxPxxxxxxxxneuropsühholoogilisele hindamisele, kuhu Axxx Pxxxxxxx ei läinud. 11.07.2017 on perearst märkinud, et kodust väljas ei käi, kuna suunataju ja teekonna meeldejätmine on oluliselt halvenenud. 11.05.2019 kiirabi sissekandes on märgitud, et patsient on xxxxxxxxxx haige, viimased 3 aastat segaduses, diagnoosiks dementsus xxxxxxxxxx tõvest. Eeltoodud sissekannetest nähtuvalt saab järeldada, et Axxx Pxxxxxxxx esines 2016. aasta sügisest alates mäluhäireid, kuid mäluhäired ei olnud nii tõsised, et need oleksid täielikult takistanud tal tehingute ja toimingute tegemist. 2017.a suvel täheldati Axxx Pxxxxxxxx ka suunataju ja teekonna meeldejätmise halvenemist, kuid mitte nende kadumist. Seega võis Axxx Pxxxxxxxxxesineda nö selgemaid hetki, kus ta sai asjadest aru, kui ka ilmselt selliseid hetki, kus ta oli segaduses ja vajas abi. Kumbki pooltest ega ka teised Axxx Pxxxxxxx lähedased ei arvanud, et AxxxxPxxxxxxx võiks vajada eestkostet või et ta ei saa täielikult aru enda tegude tähendustest ja tagajärgedest. Arusaamisvõime olemasolu või selle puudumine tõusetus päevakorda alles pärast Axxx Pxxxxxxx surma ja testamendi avanemist. Kohus möönab, et Axxx Pxxxxxxxx esinenud sümptomid võivad viidata hilise algusega

dementsusele xxxxxxxxxxxx, kuid täiendavaid uuringuid Axxx Pxxxxxxxxx ei tehtud. Axxx xxxxxxxxxxxei pannud vastava eriala arst mingit kindlat diagnoosi. Seega võis Axxx Pxxxxxxxx olla probleeme enda tegudest arusaamisega ja nende juhtimisega, kuid sellist asjaolu ei ole võimalik esitatud tõendite pinnalt tõsikindlalt ja absoluutselt väita. Samuti ei kinnita ükski tõend seda, millisel tasemel olid Axxx Pxxxxxxx tegelikud kognitiivsed võimed, seda eeskätt tehingu tegemise ajal. Ka ekspert jäi enda hinnangutes tõenäosuse ja oletuse tasemele, ega kinnitanud enda väiteid, sest kindlate järelduste tegemiseks puudus piisaval hulgal meditsiinilisi dokumente. Eksperdi sõnul võib xxxxxxxxxx tõbi välja kujuneda tükk aega ning see ei tähenda ilmtingimata dementsust. Ekspert möönis, et võib olla ka nii, et sõltuvalt omandatud elukutsest ja haridusest, võib inimene oma mälestuste järgi teha neid asju, mida on elu jooksul palju teinud, aga kui asi läheb analüütiliseks, siis jääb ta hätta. Notari sõnul tegi Axxx Pxxxxxxx kokku neli testamenti ning need kõik asjas tunnistusi andnud notari juures, kusjuures notar vahetas pärast kaht esimest tööaastat büroo asukohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku veebilehel https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/7-alzheimeri-tobi on xxxxxxxxxx tõve kohta kirjutatud, et kliiniline leid on xxxxxxxxxx tõve puhul varieeruv, kuid kindlalt esineb hiljutiste sündmuste puhune mäluhäire, kusjuures suhteliselt hästi suudetakse meenutada varasemaid sündmusi. Axxx Pxxxxxxxx oli olemas varasemalt testamendi tegemise kogemus ning eeldatavalt oli tal meeles, kuidas notari juurde tuleb minna ja kuidas ning mis eesmärgil testamenti tehakse, sest tegemist ei olnud hiljutiste sündmustega. Kahe viimase testamendi vahe oli umbes 8 aastat. Testamendi tegemine kui tehing ei ole ka mahukas ega sisult eriliselt keerukas, st ei vaja mingit erilist analüüsioskust. Viimse tahte tegemiseks on vajalik kindel sisetunne ja otsustus, kellele enda vara jätta. Eeltoodud veebileheküljel märgitakse mh veel seda, et kerge ja keskmise raskusastmega xxxxxxxxxx tõbe ravitakse. Ravi toimel võib paraneda mälu ja tähelepanuvõime. 30.11.2016 kirjutas neuroloog oma sissekandes, et patsient alustab donepesiilraviga. Tegemist on raviga, mida kasutatakse dementsuse sümptomite raviks isikutel, kellel on diagnoositud kerge kuni keskmise raskusega xxxxxxxxxx tõbi (www.ravimiregister.ee, nt ravim donepezil). Poolte kinnitusel Axxx Pxxxxxxx ravimeid ka tarvitas ning kostja sõnul perearst pikendas korduvalt neuroloogi kirjutatud retsepti. Seega võis Axxx Pxxxxxxx tervisesesund olla ka ravi mõjul veidi paranenud. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid asjaolu, et Axxx Pxxxxxxx ei saanud aru sellest, mida tähendab testament ning kellele pärast tema surma vara jääb. Ta oli sellist otsust varasemalt vastu võtnud mitmeid kordi. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Axxx Pxxxxxxxx survestati või mõjutati, mida kinnitas ka notar, kelle sõnul ta ei luba tehingu tõestamise juurde kedagi, välja arvatud erandlikes olukordades. Notar selgitas testamendi tegemise protsessi ning kohtul puudub kahtlus, et notar on testamenti tõestades rikkunud oma ametikohustusi, s.o tõestanud tehingu, mille tegi isik, kellel puudus tehingu tegemisest arusaamise võime. Kohus lähtub eeldusest, et notar täitis enda ametiülesandeid vajaliku hoolsusega. Vastupidist tõendavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ka ühegi tunnistaja ütlused ei ole eraldiseisvalt ega ka koos piisavad, kinnitamaks asjaolu, et Axxx Pxxxxxxxx puudus testeerimisvõime. Kohus märgib, et poolte vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused olid omavahel vastukäivad ja jätsid mulje nagu rääkisid nad kõik justkui kahest erinevast isikust. Ka tunnistajate endi ütlustes esinesid ebakõlad ja vastuolud. Näiteks eksisid hageja ja tema õde oma vanaema surma-aasta nimetamisega. Hageja õe ja tema elukaaslase ütlused Axxx Pxxxxxxxx isikute äratundmise osas on vastuolulised. Hageja elukaaslase sõnul oli Axxx Pxxxxxxxx hageja äratundmisega probleeme pärast 2016. aastat, mil hageja enam oma vanaema ei hooldanud, kuid vahel käis seal. Hageja õe sõnul ei tundnud vanaema teda üldse enam ära, kui ta laps sai 5-aastaseks (sünd. xxxx.a), s.o aastal xxxx. Samuti rääkis

hageja elukaaslane AxxxxPxxxxxxx väidetavatest luululistest episoodidest, millele ei viita mitte üksi kirjalik ega isikuline tõend. Hageja elukaaslane ja tema õde ei suhelnud Axxx Pxxxxxxxxx ega külastanud teda alates 2016. aastast. Seega isiklikest vahetutest muljetest lähtuvalt ei saanud nad testamendi tegemise aja osas midagi öelda. Teisalt väitsid kostja ja tema endine abikaasa, et Axxx Pxxxxxxxx ei olnud üldse mitte midagi viga ja ta sai iseseisvalt enne 2018.a aastat hakkama. Samal ajal pöördus just kostja koos emaga arsti juurde, sest hakkasid ilmnema sümptomid, mis viitasid probleemidele, nt mäluga. Kostja abikaasa ütlused nt testamendi tegemise ja raha kadumise osas olid ebausutavad. Tunnistaja ei suutnud sisuliselt vastata täpsustavatele küsimustele ning ärritus nende peale. Kohtu hinnangul pole piisavalt tõendeid, mis võiksid kinnitada ka TsÜS § 13 lg-st 1 tulenevat Axxx Pxxxxxxx ebaadekvaatse seisundi tõttu otsusevõimetust tehingu tegemise hetkel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 17.02.2021.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise, sest hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ei hinda kohus hageja menetluskulusid põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist lähtuvalt. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1071,84 eurot. Summa on käibemaksuga. Tegemist on riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kuludega. Ühtlasi on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 144 p-st 1 lähtuvalt– esindajate kulud. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis, seda samuti riigi õigusabi korras määratud esindaja suhtes. Nimetatu näeb ette ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7. Kohus tegi seda eraldi 19.12.2022.a määrusega. Kohus määras riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 1071,84 eurot ning mõistis nimetatud summa välja riigieelarvest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks.

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

LINDEBERG;

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid