Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse avalikult teatavaks

03. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-60048

Tsiviilasi

PV hagi OD vastu 763 000 krooni ja viiviste saamiseks.

Menetlusosalised ja nende

Hageja PV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OD(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere

esindajad

RESOLUTSIOON

PV hagi OD vastu 763 700 krooni ja viiviste saamiseks rahuldada osaliselt ja mõista kosjalt hageja kasuks välja 1 527 400 (miljon viissada kakskümmend seitse tuhat nelisada krooni) . Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisest otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue 31.12.2007 esitas PV(edaspidi hageja) hagi OD(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja nõudeõigus kostja vastu tuleneb hageja ja MT ́i vahel 12.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (tl 39). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja MT 01.07.2004, 20.07.2004 ja 10.08.2004 laenulepingud (tl 11-16), millede kohaselt laenas MT kostjale kokku 763 700 krooni. Nimetatud lepingute punkt 2 kohaselt kohustus kostja võetud laenud tagastama vastavalt 01.07.2006, 20.07.2006 ja 10.08.2006. Kostja ei ole võlgnevusi tagastanud. Lepingute p-s 3 on kostja ja MT kokku leppinud, et võlgnevuse õigeaegsel tasumata jätmisel lisandub põhinõudele viivis 0,25% iga kohustuse täitmisega viivitamise eest. Alates 11.08.2006 kuni 21.12.2007 on kostja olnud viivituses 498 päeva, seega

moodustab kostja viivisevõlgnevus kokku 950 806.50 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 763 000 krooni, viivised summas 949 935 krooni ajavahemiku 11.08.2006-21.12.2007 eest ning viivised 0,25% iga viivitatud päeva eest alates 22.12.2007 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et sõlmis MT hageja nõude aluseks olevad 01.07.2004, 20.07.2004 ja 10.08.2004 laenulepingud. Ka tunnistab kostja, et kuigi nimetatud lepingud on muutunud sissenõutavaks, on võlgnevused tema poolt tasumata. Küll aga vaidleb kostja vastu esitatud viiviste nõudele ja palub viiviste nõuet vähendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 6, § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, kuna viiviste nõue on hea usu vastaselt ebaproportsionaalne, kuna see ületab põhinõude. Vastavalt Riigikohtu senisele praktikale (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05 ja 32-1-78-05) saab võlgnikult põhivõlga ületava viivise välja mõista üksnes siis, kui võlausaldaja põhjendab ja tõendab seda ületava kahju olemasolu. Kostja ei ole oma lepingutest tulenevat kohustust täitnud varaliste võimaluste puudumise, mitte tahte puudumise tõttu. Kostja on töötu ja tal puudub vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet täita. Tulenevalt VÕS §-st 162 tuleb viivise vähendamisel arvestada võlgniku varalist seisundit. Eeltoodu alusel palub kostja vähendada hageja viivise nõuet ja mitte mõista kostjalt viiviseid välja rohkem kui põhivõla ulatuses. Kostja palub hagi rahuldamata jätmisel jätta menetluskulud hageja kanda, hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS §396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §113 lg1 kohaselt „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kostja on oma vastuses nõuet tunnistanud põhivõla 763700 krooni suuruses summas ning ka samasuures ulatuses viiviseid, taotledes samas viivise vähendamist põhivõlani. VÕS § 162 lg1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus arvestades kujunenud kohtupraktikat, asub seisukohale, et viivised kuuluvad hüvitamisele põhivõlaga samas suuruses, s.o 763 700 krooni suuruses summas. Kohus on seisukohal, et mõistes välja viiviseid põhivõlga ületavas summas, muutub viivise nõue rikastumise vahendiks, minetades oma õiguskaitselise tähenduse. Lisaks on tegemist omandatud nõudega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja kahjud ei saa olla suuruses mis ületavad põhinõuet. Hageja esitatud seisukohad ei ole aluseks viivise täies ulatuses väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 763 700+763 700=1 527 400 krooni. VÕS §163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud poolte enda kanda. TsMS §168 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.