Võlaõigus › Muud

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

AS Toila V.V. esitas 28. augustil 2006.a Viru Maakohtule hagi VR-Arendus vastu võlgnevuse 123 210,93 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus VR-Arendus OÜ Viru Kalatööstuse OÜ-le reovee puhastamise eest peale viimase poolt puhastusseadmete omandamist, kuid mõne aja pärast loobus teenuse eest tasumisest. Seetõttu oli Viru Kalatööstuse OÜ sunnitud pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitseks. VR-Arendus OÜ ja Viru Kalatööstuse OÜ olid lepingulistes suhetes, mis seisnes sellest, et kostja saatis elanikelt kogutud reovee Viru Kalatööstuse OÜ puhastusseadmetesse. VR-Arendus OÜ-l oli kohustus maksta Viru Kalatööstuse OÜ-le 8 krooni ühe kuupmeetri heitvee puhastamise eest. Viru Kalatööstuse OÜ omandas puhastusseadmed 22. septembril 1999.a. AS-ilt Viru Rand (pankrotis), kes samuti osutas VR-Arendus OÜ-le heitvee puhastamise teenust. AS-i Viru Rand ning VR-Arendus OÜ vahel oli leping, mille kohaselt kohutus VR-Arendus OÜ maksma AS-le Viru Rand iga puhastatud reovee kuupmeetri eest 8 krooni. Viru Kalatööstuse OÜ müüs temale kuuluvad puhastusseadmed Toila vallale, kes andis need rendile AS Toila V.V. koos kohustusega osutada reovee puhastamise teenust Toila alevikus vastavalt kehtivatele lepingutele. Seega andis Toila vald puhastusseadmed AS-le Toila V.V. üle koos lepingutega, mis olid veepuhastusseadmetega seotud ning AS Toila V.V. kohustus osutama kostjale teenust samadel alustel kui Viru Kalatööstuse OÜ. Poolte vahel on lepinguline suhe, hageja puhastab kostja edastatud reovee ja kostja tasub 8 ühe krooni/m3 puhastamise eest. Alates puhastusseadmete valduse omandamisest on AS Toila V.V. saatnud VR-Arendus OÜ-le igakuiselt arveid puhastatud reovee eest. Arved on esitatud vastavalt Toila Vallavalitsuse 28. aprilli 2003.a. määrusele nr. 2, mis määras tasud võetud vee, reovee ärajuhtimise ja reovee puhastamise eest. Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja on täitnud endale võetud lepingulise kohustuse ning puhastanud vastu võetud reovee, kuid kostja omapoolset lepingulist kohustust tasuda saadud teenuse eest, täitnud ei ole. Kostja on tagastanud kõik hageja saadetud arved väites, et poolte vahel puudub heitvee puhastamise leping. 2(9

Samuti teatas kostja seaduslik esindaja 06.märtsil 2006.a vastuseks hageja esindaja kirjale, et kostja ei pea võimalikuks tellida reovee puhastamise teenust hagejalt ning, et kostja teenindab elanikkonda vaid reovee kogumisega ja suunamisega kuni puhastusseadmeteni. Täielikus vastuolus viidatud kirjale on kostja 29.aprilli 2003 teade oma klientidele, kus kostja teavitab kliente sellest, et alates 01.augustist 2003 on reovee puhastamise hind 8 krooni ühe kuupmeetri eest ning viitab oma kirjas Toila Vallavalitsuse 28.aprilli 2003.a määrusele nr. 2. Alates 01.augustist 2003 on kostja võtnud oma klientidelt iga kuupmeetri reovee puhastamise eest 8 krooni, kuigi ta ei osuta klientidele sellist teenust, mida ise tunnistab oma 6. märtsi 2006 kirjas hageja esindajale. Sellest tuleneb üheselt, et kostja võtab oma klientidelt raha reovee puhastamise eest, kuigi ta ise sellist teenuste ei osuta ning see summa tuleb kostjal tasuda hagejale, kui tegelikule reovee puhastamise teenuse osutajale. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata järgmised arved: Arve nr. Tasumise tähtaeg Summa

1234V 1280P 1381V 1456V 1535V

16Q2V

1674V 1719V 1762V 1800V 1868V 1944V 2017V 2101V 2108V 2264V 2310V 2415V 2493V 2580V 0706/213111

Tasumata

20.l1.2004 2 935,85 krooni 2 935,85 krooni 15.12.2004 5 833,90 krooni 5 833,90 krooni 20.01.2005 5 852,80 krooni 5 852,80 krooni 15.02.2005 5 852,80 krooni 5 852,80 krooni 20.03.2005 5 286,40 krooni 5 286,40 krooni 20.04.2005 5 890,55 krooni 5 890,55 krooni 20.05.2005 5 824,50 krooni 5 824,50 krooni 15.06.2005 5 730,10 krooni 5 730,10 krooni 15.07.2005 5 531,85 krooni 5 531,85 krooni 20.08.2005 5 815,05 krooni 5 815,05 krooni 20.09.2005 5 862,25 krooni 5 862,25 krooni 20.10.2005 5 862,25 krooni 5 862,25 krooni 15.11.2005 5 833,95 krooni 5 833,95 krooni 15.12.2005 5 692,30 krooni 5 692,30 krooni 15.01.2006 5 758,40 krooni 5 758,40 krooni 15.02.2006 5 748,95 krooni 5 748,95 krooni 15.03.2006 5 531,85 krooni 5 531,85 krooni 15.04.2006 5 711,20 krooni 5 711,20 krooni 15.05.2006 5 645,10 krooni 5 645,10 krooni 15.06.2006 5494,10 krooni 5 494,10 krooni 15.07.2006 5 692,30 krooni 5 692,30 krooni 20.08.2006 5 824,48 krooni 5 824,48 krooni Tasumata summa kokku: 123 210,93 krooni

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 123 210,93 krooni, samuti hageja kohtukulud.

KOSTJA VASTUS

3(9

Kostja ei ole nõus väitega, et on tuvastatud kostja ja Viru Kalatööstuse OÜ vaheline lepinguline suhe ja et vastav lepinguline suhe läks üle ka hagejale. Kostja leiab, et antud juhul ei ole toimunud ettevõtte võõrandamist ÄS § 5 ja VÕS §§ 180 jj mõttes. Ettevõtte võõrandamisest saab rääkida vaid siis, kui see toimib käibes iseseisva majandusüksusena. Ainuüksi teatud seadme või kinnisasja müük ei ole käsitletav ettevõtte võõrandamisena, kui see ei ole käsitletav organisatsiooniliselt iseseisva majandusüksusena. Viru Kalatööstuse OÜ 2004.a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtub, et 2004.a otsustati müüa kinnistu, millel asusid ka puhastusseadmed ja et neid seadmeid ei kasutatud iseseisva majandusüksusena. Seega pole vaidlusalune puhastusseade iseseisva majandusüksusena käibes kunagi osalenud ning kui kostjal oligi Viru Kalatööstuse OÜ-ga mingi lepinguline suhe, ei saanud see hagejale üle minna. Ka hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et koos puhastusseadmetega oleks leping kostjaga hagejale üle läinud. Toila Vallavalitsuse ja hageja vahel 09.11.2004.a sõlmitud rendilepingust ei nähtu, et koos puhastusseadmetega oleks hagejale ka väidetav leping kostjaga üle antud. Samuti ei nähtu, et Viru Kalatööstuse OÜ oleks kostjaga väidetavalt sõlminud lepingu Toila vallale üle andnud. Kostja ei ole kunagi lepingulise suhte olemasolu hagejaga tunnistanud ja seega põhjendatult keeldunud hageja arvete tasumisest. Sõltumata sellest, kas poolte vahel eksisteerib mingi lepinguline suhe või mitte, pole hageja millegagi tõendanud, et pooled oleks tasu osas kokku leppinud Toila Vallavalitsuse 28.04.2003.a määruse nr 2 kohaldamises, mis määrab tasu võetud vee, reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kostja leiab, et VR-Arendus OÜ ei ole käsitletav kliendina ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 mõttes. Ja isegi, kui hageja on kostjale osutanud mingit teenust, pole selle teenuse tasustamisel õiguslikku alust Toila Vallavalitsuse 28.04.2003 määruse nr 2 aluseks võtmiseks. Teenuse eest tasu küsimiseks peab AS Toila V.V. tõendama, milliseid kulutusi on ta OÜ VRArendus kanalisatsioonitorustikku läbiva heitvee puhastamiseks teinud. Ainus kulu seoses heitvee puhastamisega nähtub hageja ja Toila Vallavalitsuse vahel sõlmitud rendilepingust, mille kohaselt hageja maksab puhastusseadmete kasutamise eest renti 120 krooni aastas.

HAGIAVALDUSE TÄIENDUS

Kostja esitas 29.04.2008.a hagiavalduse täienduse, milles palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 123 210,93 krooni. Kostja poolt vastuses hagiavaldusele esitatud väide, et kostja ei saa olla kliendiks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 1 mõttes, on ilmselt väär. Nimetatud seaduse § 8 lg. 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava toruühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub Toila vallas vee- ja kanalisatsiooni torustik, mille kaudu varustab kostja tarbijaid puhta veega ning juhib ära tarbijate reovee. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja juhib tarbijate reovee hageja puhastusseadmetesse, kus hageja selle vee puhastab. Seega saab lugeda kostja hageja kliendiks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 mõttes. Asjaolu, et kostja ise reovett ei tooda või, et ta on ise vee-ettevõtja, ei oma viidatud sätte kohaldamise puhul tähtsust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud arvetel olevate reovee koguste kohta, seega ei ole vaidlust ka kostja poolt hageja puhastusseadmetesse saadetud reovee koguses ning selles, et kostja on saanud reovee puhastamise teenuse. Vaidlus on selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe ning millise tasu peaks kostja maksma reovee puhastamise eest. Lähtudes Viru Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr. 2-05-15065 leiab hageja, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, kostja saadab hagejale reovee ning kostja puhastab selle. Seega on 4(9

küsimus ainult reovee puhastamise teenuse hinnas. Kostja on enne tasunud sama teenuse eest 8 krooni ühe m3 eest, mis on põhjendatud ja õiglane tasu. Kuivõrd käesolevas asjas osutab hageja samade seadmetega samale isikule sama teenust, siis võib asuda seisukohale, et ka käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane tasu hageja teenuste eest 8 krooni ühe kuupmeetri reovee puhastamise eest. VÕS § 28 lg1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Toila Vallavalitsuse 28. aprilli 2003. a. määruse nr. 2 kohaselt määras Toila Vallavalitsus Toila vallas reovee puhastamise tasuks 8 krooni ühe kuupmeetri reovee puhastamise eest, mida võib käsitleda seda liiki lepingute puhul tavaliselt tasutava hinnana Toila vallas. Seega on hageja põhjendatult nõudnud kostjalt reovee puhastamise eest 8 krooni ühe kuupmeetri eest. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et on põhjendatud ja õiglane mõista välja kostjalt hageja osutatud teenuse eest, so. ühe kuupmeetri reovee puhastamise eest 8 krooni. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatavat teenust alates 2004. a. oktoobrist, so. rohkem kui kahe ja poole aasta vältel selle eest midagi tasumata. Tasumata jätmist on kostja põhjendanud lepingu puudumisega poolte vahel, kuid kostja ei ole soovinud hagejaga lepingut sõlmida. Kostja selline käitumine on ilmselt pahatahtlik. Kostja soovi mitte midagi osutatud teenuse eest tasuda tõendab kostja 14. aprilli 2008. a kiri Toila Vallavalitsusele, milles kostja kinnitab, et tal ei ole mitte mingisugust võlgnevust hagejale ning seega jääb nimetatud kirja kohaselt hagiavaldus igal juhul rahuldamata. Kostja pahatahtlikku käitumist tõendab ka see, et ta võtab kõigilt enda klientidelt reovee puhastamise eest tasu 8 krooni ühe kuupmeetri eest, kuigi ta ise seda teenust klientidele ei osuta vaid suunab kogutud reovee hageja puhastusseadmetesse ning soovib hagejalt reovee puhastamise teenust saada tasuta. Ilmselt pahatahtlik on ka kostja hagiavalduse vastuse punktis nr. 3 esitatud väide, et hageja peaks esitama reovee puhastamise nõude teenuse tarbijatele ehk siis kostja klientidele. Ilmselt ei ole selline sellise nõude esitamine võimalik, kuna kostja võtab kõigilt oma klientidelt tasu reovee puhastamise eest ning hagejal ei ole võimalik kostja klientidelt sama teenuse eest teistkordselt tasu võtta.

HAGI TAGAMINE

Hageja esitas 06.05.2008.a kohtule taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 07.mai 2008 määrusega oli hagi tagamise taotlus rahuldatud ja seatud hagi tagamiseks OÜ-le VR-Arendus kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Viru maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 3448108 all, asukohaga Nõlva 18, Toila alevik, Toila vald, Ida-Virumaa kohtulik hüpoteek summas 123 210, 93 krooni AS Toila V.V. kasuks.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil, mis toimus 18. veebruaril 2008 jäi hageja esindaja esitatud haginõude juurde, selgitades, et kostja ise reovee puhastamise teenust ei osuta, kuid võtab klientidelt selle eest tasu. Hageja soovib täiendada oma hagi viidates VÕS käsundita asjaajamise sätetele. Kostja on isik, kes korjab klientidelt raha ja teeb seda hageja nimel. VÕS § 1018 – 1026 võimaldavad käsundita asjaajamise eest saadu välja nõuda.

5(9

Kostja esindaja vandeadvokaat L.Tolstov jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et antud juhul käib vaidlus kahe veeettevõtja vahel. Seda ei saa käsitleda ÜVVKS § 8 lg1 järgi, mis sätestab suhteid veeettevõtja kliendiga, kuna tegemist ei ole kliendi ja veeettevõtja vahelise vaidlusega. Antud juhul peab lähtuma ÜVVKS § 4 lg 3. Ühes vallas on kaks veeettevõtet, kellest üks osutab üht ja teine teist teenust. Nende suhet ei saa määrata vallavalitsuse määrusega, vaid kokkuleppega. Esindaja on nõus, et pooltel on lepinguline suhe, kuid sellisel juhul peab hageja näitama, millised on tema kulud selle teenuse osutamisel. Kohtuistungil 09. mail 2008.a jäi hageja esindaja hagi nõude juurde, selgitades, et nad jäävad seisukohale, et kostja on klient ja asjaolu, et ta ise reovett ei tooda, ei muuda hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja poolt esitatud arvetele ei ole tõesti märgitud reovee puhastamist, kuid Toila Vallavalitsuse 28.04.2003 määrus sätestab, et kostja võtab klientidelt tasu reovee ärajuhtimise eest 2,60 krooni/m3 ja vee puhastamise eest 8 krooni/m3, kokku 10,60 krooni/m3. See summa on esitatud arvete peal. Vastavalt Toila Vallavalitsuse määrusele võtab kostja klientidelt tasu reovee puhastamise eest, hagejal pole mingil viisil võimalik lõpptarbijalt seda tasu uuesti nõuda. Hageja on teenust osutanud ja ta tahab selle eest ka tasu saada. Raha klientide käest on saanud kostja. Viimased arved on esitatud suuremad ja kui neid mitte arvestada, on kostja võlg üle 400 000 krooni. Kostja väide, et ta on ise hinnad kalkuleerinud, on väär, hinnad on määranud Toila Vallavalitsus. Kostja esindaja L.Tolstov jäi oma vastuväite juurde, selgitades, et hageja kostjale reovee puhastamise teenust osutanud ei ole. Kostja on transiitfirma, kellele kuuluvad trassid, mida läbib tarbijalt pärinev vesi ja kostja on vahendaja. Torustik, mille kaudu reovesi läbi voolab, ei muuda torustiku omanikku reovee tekitajaks. Hageja oleks pidanud hagi esitama tarbijate, mitte kostja vastu. Kostja on võtnud tasu ainult kanaliseerimise eest, reovee puhastamise eest ei ole ühtegi arvet esitatud. Toila vald ei ole kostjat veeettevõtjaks määranud, selleks on AS Toila V.V. Hageja väitel on võlgnevus üle poole miljoni krooni ja alates eelmise aasta oktoobrist on arved suurenenud 5-6 korda. Mingeid tõendeid arvete kohta ei ole hageja esitanud. Nad on pakkunud hagejale aastate 2004-2006 eest 250 000 krooni. Hageja ei olnud nõus sõlmima kokkulepet nii, et hilisem periood jääks kokkuleppest välja. Kostja esindaja P. Loomägi selgitas, et nemad ei ole mingit tulu saanud. Hinnad on kehtestatud vastavalt ettevõttesisestele ja klientidevahelistele lepingutele. Nad on hoidnud hinnad väga madalal, seetõttu saab äriettevõte igal kuul kuni 4000 krooni kahjumit.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesolevas vaidluses on tuvastatud järgnevad asjaolud: VR-Arendus OÜ osutab Toila alevikus elanikkonnale veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenust ning talle kuuluvad nimetatud teenuste osutamiseks kasutatavad kommunikatsioonid, trassid jne. VR-Arendus OÜ kogub kokku klientide heitvee ning suunab selle mööda oma trasse Toila vallale kuuluvatesse puhastusseadmetesse. 09.novembril 2004 Toila valla ja AS Toila V.V vahel sõlmitud rendilepingu 6.1-2.2/115 (tl 1518) alusel anti AS-ile Toila V.V. rendile Toila vallas Toila alevikus Jõe 14 asuv Toila aleviku reoveepuhasti. Vastavalt rendilepingu punktile 4.1.1 kohustub AS Toila V.V. osutama reovee puhastusteenust Toila alevikus olevatele klientidele vastavalt teenuslepingutele. AS Toila V.V ja VR-Arendus OÜ vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Ajavahemikus 07.11.2004 kuni 31.07.2006 on hageja kostjale esitatud arved (tl 19-24, 32- 38, 41 – 59) kogusummas 123 210,93 krooni, kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. 6(9

Lähtuvalt asja materjalides olevatest tõenditest (tl 70-74), leiab kohus, et Toila Vallavalitsuse poolt OÜ-lt Viru Kalatööstus puhastusseadmete omandamisega ei ole toimunud ettevõtte võõrandamist ÄS § 5 ja VÕS §§ 180 – 185 mõttes. Poolte vahel on vaidlust, kas kostja on hageja kliendiks ÜVVKS § 8 lg1 mõttes. ÜVVKS § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. ÜVVKS § 4 lg 22 kohaselt reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ning lg 4 kohaselt kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani. Kuni 01.01.2006.a kehtinud ÜVVKS § 8 lg 1 redaktsiooni kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Alates 01.01.2006.a kehtiva ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et iseenesest on õige kostja väide, et torustik, mille kaudu reovesi läbi voolab, et muuda torustiku omanikku reovee tekitajaks. Kostja ei ole hageja kliendiks ÜVVKS § 8 lg 1 mõttes. Nii hageja kui ka kostja on vee-ettevõtjateks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg1 mõttes, kellest kostja osutab klientidele kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise teenust ning hageja reovee puhastamise teenust. Kuna Toila Vallavalitsus on oma 28.aprilli 2003 määrusega nr 2 (tl 39) kehtestanud OÜ VR-Arendus poolt osutatavatele ühisveevärgi ja kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee hinnad elanikkonnale Toila vallas, sh ka tasu reovee puhastamise eest 8 krooni/m 3, on kostja on sisuliselt delegeerinud osa talle kuluvatest kohustust, s.o heitvee puhastamise kohustuse, üle hagejale. Samas on kostja ka sundseisus, kuna tal ei ole kuidagi võimalik loobuda hageja teenuste kasutamisest ega juhtida heitvett mujale. Seega eksisteerivad poolte vahel lepingulised suhted, kuna hageja teostab kostja asemel Toila aleviku elanikkonnale reovee puhastusteenust. Samuti on Viru Maakohtu 27.juuli 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15065 (tl 25 – 31) tuvastatud lepinguliste suhete olemasolu puhastusseadmete eelmise omaniku Viru Kalatööstuse OÜ ja kostja vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene 7(9

teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti Kuigi kostja väidab, et ta klientidelt reoveepuhastuse eest raha ei võta, nähtub tema poolt esitatud arvetest (tl 156- 167), et kostja on nõudnud klientidelt puhta veega varustamise eest 6,40 krooni/m 3 ning kanalisatsiooni eest 10,60 krooni/m3 eest. Kostja kirjalikke tõendeid selles, et selline hind kanasatsiooniteenuste kasutamise eest oli kehtestatud ettevõttesisese korraldusega ja vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele, esitanud ei ole. Võrreldes kostja poolt klientidele esitatud arvetes märgitud summasid ning Toila Vallavalitsuse 28 aprilli 2003 määrusega kostjale kehtestatud teenuste osutamise hindu, leiab kohus, et kostja on esitatud arvetes varjatult klientidelt heitvee puhastamise eest tasu võtnud. Sellest tuleneb, et kostja võtab oma klientidelt raha reovee puhastamise eest, kuigi ta ise sellist teenuste ei osuta ning see summa tuleb kostjal tasuda hagejale, kui tegelikule reovee puhastamise teenuse osutajale. Eeltoodust tulenevalt on kostja väide, et hageja peaks oma nõudega pöörduma otse klientide (elanikkonna) poole, ilmselt pahatahtlik ja küüniline. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1026 lg2 kohaselt kui keegi ajab võõraid asju nagu enda omi, kuigi ta teab, et ta ei ole selleks õigustatud, või peab seda teadma, kohaldatakse käesoleva seaduse § 1022 lõigetes 1 ja 5 ning § 1024 lõikes 1 sätestatut. Kui soodustatu esitab asjaajaja vastu käesoleva seaduse § 1022 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tuleneva nõude või § 1022 lõikes 5 või § 1024 lõikes 1 nimetatud nõude, võib asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1024 lg1 kohaselt kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et hageja ei ole reovee puhastamise teenust osutanud. Samuti pole kostja vaidlustanud hageja poolt esitatud arvetel olevaid reovee koguseid. Kuna Toila Vallavalitsus on 28.aprilli 2003 määrusega kehtestanud reovee puhastamise hinnaks 8 krooni/m3, ei ole kostja vastuväide, et hageja ei ole reovee puhastamiseks tehtud kulutusi tõendanud, asjakohane. Asjas puuduvad igasugused tõendeid, mis annaksid alust väita, et kostja polnud teadlik, et tal pole õigust tema poolt tegelikult osutamata jäetud teenuse eest elanikkonnalt raha võtta. Seega on kostja klientidelt reovee puhastusteenuse eest hageja asemel raha võttes ajanud teadlikult lubamatult hageja asja enda huvides ning käsundita asjaajamisest tekkinud kahju kuulub hagejale hüvitamisele. Kostja on hageja arvel alusetult säästnud 8 krooni (lisandub käibemaks) iga puhastatud reovee m 3 kohta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku väljamõistmisele 123 210,93 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8(9

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik:

9(9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.