Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.mai 30.mai 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-0808-16097
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Maia Maia Jermakova vastu võlgnevuse 11 11 523 krooni ja 25 senti nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja:
SEB Pank, endine ärinimi AS SEB Eesti esindajad Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, volitatud esindaja Hedi Arukaevu, isikuko isikukood xxxx, xxxx, asukoht Turuplats 2, Rakvere linn 44308, LääneLääne-Virumaa. Kostja: Maia Jermakova, Jermakova, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx. xxxx. Eelmenetluses
30.05.2008.a. 30.05.2008.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista Maia Maia Jermakova’lt Jermakova’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood 1000 10004252) 4252) kasuks ja võlgnevuse katteks 11 523 (üks (üksteist üksteist tuhat viissada viissada kakskümmend kolm kolm) olm) krooni ja 25 senti. senti. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista Maia Jermakova’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood 1000 10004252) 4252) kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks 1 000 000 (üks (üks tuhat) tuhat) krooni. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kaja samale kohtule kohtule menetluse taast taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 14.02.2006.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, uue ärinimega AS SEB Pank, ja kostja Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A060002103, mille kohaselt kostja sai kasutusse krediidilimiiti 10 000 krooni, intressimääraga 16% ja kohustusliku tagasimaksesummaga 1 000 krooni iga kuu esimesel kuupäeval. Kostja kasutas krediitkaarti kuni 29.11.2006.a. Maksete võlgnevuse tõttu hageja 01.01.2007.a. blokeeris kaardi ja võttis blokeerimistasu 100 krooni. 12.02.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate ja andis ühtlasi kostjale võlgnevuse tasumise tähtajaks 26.02.2007.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja lõpetas lepingu 04.03.2007.a. Pärast lepingu lõpetamist on 20.06.2007.a. toimunud ainult üks laekumine. Hageja korduvalt, 04.06.2007.a., 18.01. ja 19.03.2008.a., saatis kostjale võlgnevuse kohta teatise ja palus võlgnevuse tasuda, kuid saadetud teatised tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seisuga 24.04.2008.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 11 523 krooni ja 25 senti, millest laenu põhiosa 9 173 krooni ja 42 senti, intress 541 krooni ja 36 senti, viivis 1 808 krooni ja 47 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 11 523 krooni ja 25 senti ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1, 76 lg. 1 ja § 401 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud leping, lepingu üldtingimused, pangatehingutest väljavõte, ülesütlemise teade, meeldetuletused ja nende postitamist tõendavad ümbrikukoopiad, rahvastiku andmebaasi väljavõte kostja elukoha kohta, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 06.05.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 08.05.2008.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 20 päeva, mis täitus 28.05.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS
§ 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 401 sätestab krediidilepingu mõiste, § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu alused ning § 407 vastavalt arvelduskrediidilepingu mõiste. VÕS § 407 lg. 5 sätestab, et VÕS § 407 lg. 1-4 sätestatut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 407 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, 147, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
S. Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtuotsus jõustus 3. juuli 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.