Tsiviilasi nr.2-07-50382/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 27.mai 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi VLhagi ID’i vastu pärandvara jagamises ning menetluskulude jaotuse määramises hageja VL, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaat Ivo Mahhov kostja ID, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi asjaolud Tallinna Linnakohtu 23.mai 2003 otsusega nr. 2/3/270-5400/02 on tuvastatud, et AL jäi 13.juunil 2001 teadmata kadunuks. Sama otsusega on seatud AL varale hooldus ning määratud vara hooldajaks ID. Harju Maakohtu 16.oktoobri 2006 määrusega 2-06-9416 on tunnistatud AL surnuks ning määratud tema surma ajaks 13.juuni 2001. Tallinna notar, Maarika Pihlak on 9.jaanuaril 2007 määranud AL pärimisasjas inventuuri. 26.juunil 2007 on Tallinna notar, Maarika Pihlak andnud välja ID’ile omandiõiguse tunnistuse ja pärimisõiguse tunnistuse ID’ile ja VL’le. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on pooled AL pärijad 1⁄2 mõttelistes osades. hageja nõue Hageja esitas 4.detsembril 2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt 27 633.75 krooni väljamõistmises. Hageja väidab, et AL pangakontol tema surma ajal olnud rahast, s.o 110 534.98 krooni, 1⁄2 osa kuulub pärandvara hulka. Pärandvarast pool, s.o. 27 633.75 krooni kuulub hagejale. Kostja ei ole vaatamata nõudmistele hagejale kuuluvat osa pärandvarast üle andnud.
Hageja väidab, et kostja on tööealine ning töövõimeline ega vaja ülapidamist. Kostjal puudus õigus kasutada hageja pärandvara enda kulude katmiseks. Hageja väidab, et kostjal on olnud võimalus pärandvara hulka kuuluvat suvilat kasutada või saada selle üürimisest tulu, mis kasutuseelisena katab täielikult kostja esile toodud kulutused. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et oli pärandaja ülalpidamisel ning temast täielikult majanduslikult sõltuv. Pärast pärandaja kadumist majandas ta ennast AL’st mahajäänud varaga. Kostja väidab, et kohus ei piiranud pärandaja rahaliste vahendite käsutusõigust. Pärandvara hooldajana lasus tal kohustus majandada pärandvara heaperemehelikult ning tagada selle säilimine. Pärandvarast tasus ta ühise eluasemega seotud kulusid ning suvila säilitamiseks vajalikke kulusid. Kostja väidab, et on tasunud suvila kindlustamisega seotud makseid ajavahemikus 2001 kuni 2007 kogusummas 20 149 krooni, millest 1⁄4 osa (5 037.25 kr.) tuleb lugeda hageja vara säilitamiseks tehtud kulutusteks. Kinnisasjaga seotud muud kulutused on samas ajavahemikus olnud 8 960 krooni, millest 1⁄4 osa on 2 240 krooni. Kostja möönab, et hageja pärandi osaks jääks pärast kulutuste mahaarvamist 20 356.50 krooni. kohtu seisukoht ja kohaldatav õigus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel ei ole vaidlust AL pärimisjärgluses ning pooltele pärandvaras kuuluvate osade suuruses; kummalegi pärijaist kuulub 1⁄4 mõtteline osa. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et pärandaja pangakontol oli pärandi avanemise aja seisuga 110 534.98 krooni, mis on kooskõlas AS Sampo Pank 17.jaanuari 2007 kirjaga nr. A6-3/884 (tl. 17). Kostja ei ole märgitud rahast hagejale midagi üle andnud. Hageja väidab, et kostjal puudus õigus hoiusel olnud raha enda huvides kasutada; kostja väidab, et kasutas raha pärandvara hoidmiseks ja enda ülalpidamiseks. Pärimisseaduse § 112 lg. 2 järgi on pärandvara hooldaja kohustatud valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama selle säilimise. Pärandvara arvel antakse ülalpidamist isikule, keda pärandaja oli seaduse alusel kohustatud ülal pidama ning tasutakse pärandaja võlad. Kohus leiab, et kostjal puudus pärandi hooldajana õigus kasutada pärandvara iseenese ülalpidamiseks. Eelosundatud seadusest tuleneb üheselt, et pärandvara arvel antakse ülalpidamist isikule, keda pärandaja oli kohustatud seaduse alusel ülal pidama. Pereliikmete seadusjärgsed ülalpidamiskohustused on sätestatud perekonnaseadusest. Perekonnaseaduse § 21 järgi lasub abikaasal teise abi vajava, töövõimetu abikaasa, samuti
abikaasa raseduse või lapsehooldamise ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, ülalpidamiskohustus kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kostja ei ole esile toonud pärandajal tema suhtes seadusjärgse ülalpidamiskohustuse eelduste olemasolu. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väited pärandvarast ülalpidamise kohustuse täitmisest seoses pärandaja kadunuks jäämisega ei ole õiged. ALjäi kadunuks 13.juunil 2001. Kostja on määratud pärandvara hooldajaks Tallinna Linnakohtu 23.mai 2003 otsusega. Seega pidi kostja muutma oma harjumuspärast elu korraldust ja asuma ülalpidamist teenima juba kaks aastat enne pärandvara kasutamise võimaluse avanemist. Kohus leiab, et õige on kostja vastuväide hagile selles, et jagamisele kuuluvast pärandvarast tuleb maha arvata vara kindlustamisega seotud kulutused. Pärimisseaduse § 148 lg. 2 järgi võetakse pärandvara jagamisel arvesse muu hulgas pärandi hoiu ja hooldamise kulud. Vara heaperemeheliku majandamisega on hõlmatud varaga kahjustavate riskide minimiseerimine. Kindlustuslepingute sõlmimist ja maksete seotust pärandvaraga tõendavad AS IF Eesti Kindlustus kindlustuspoliisid ja arved (tl. 47-57). Kostja on tasunud pärandvara koosseisu kuuluva vara kindlustusmakseid kogusummas 20 149 krooni, millest 1⁄4 osa on 5 037.25 krooni. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kindlustusmaksete tasumise kohustus tuleb siduda kasutuseelisega. Kindlustuslepingu sõlmimisega kaetakse varaga hävimise või kahjustumisega seotud riskid. Kindlustusvõtja tasutav preemia on sõltuvuses vara kasutamisest; varakasutus reeglina vähendab preemia suurust. Kohus nõustub hagejaga selles, et AÜ O sissetuleku orderid nr. 41, 119, 81, 1, 151, 31, 3 ja konto väljavõtted (tl. 58, 60 - 63) tõendavad kommunaalteenuste tasumist, mis on seotud tarbimisega. Pooltel puudub vaidlus selles, et suvila on olnud kostja valduses ja kasutuses. Seega on sellega seotud tarbimismaksud hageja kulutusteks ning nende katmine pärandvara arvel ei ole põhjendatud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on võtnud pärijana üle liikmelisusega seotud õigused ja kohustused. Liikmelisusega saavutatav hüve on tasakaalustatud kohustustega. Ühistu maksed (order nr. 99, tl. 58) ei kuulu pärandvara heaperemehelikuks majandamiseks vajalike kulutuste hulka ning nende maha arvestamine pärandvarast ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et pärandvarasse kuuluva suvila juurde kuuluva maa erastamisega seotud kulutuste tegemine pärandvara arvel on põhjendatud ja õige. AÜ O konto väljavõttega on tõendatud, et maa erastamisega seotud makseid on kostja teinud 850 krooni ulatuses (tl. 59), millest hageja pärandiosale langev osa on 212.50 krooni. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et pärandvara jagamisel tuleb hageja osast maha arvata 1⁄4 osa pärandi hooldamiseks tehtud kulutustest, s.o. 5 249.75 krooni. Hageja nõue on põhjendatud summas 22 384 krooni. menetluskulud Hageja on 3.detsembri 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 750.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 tuleb menetluskulud jätta 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.
resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436; 439; 441- 442; TsÜS §-st 5, perekonnaseaduse §-st 21 lg. 1 ning pärimisseaduse §-st 112 lg. 2, 144 lg. 2 ja 4; 148 lg. 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja ID’ilt VL kasuks kaheksakümmend neli) krooni.
22 384.00
(kakskümmend
kaks
tuhat
kolmsada
Jätta menetluskulud 81% ulatuses I D ’i kanda. Jätta menetluskulud 19% ulatuses VL kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.