Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunikuabi Aita Kastor
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.mail 2008. a, Valga kohtumaja
Riigi õigusabi asja nr
ÕA – 2-08-19693
Riigi õigusabi asi
K. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x , taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:
Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, pensioniameti, Väärtpaberikeskuse, Hansapanga, Krediidipanga, SEB panga, AS Sampo panga ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. K. L. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks üks kord aastas PRIA-lt 6000 krooni, igakuine palk 6791 krooni ja töövõimetuspension 1913.- kuus. Maksuametilt saadud teatise kohaselt oli K. L. 2007.a. sissetulekuks 81352 krooni, seega kuus 6779. Kinnistusraamatu andmete kohaselt omab K. L. kahte kinnistut, korter kus taotleja elab on T L kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades ja teine X vallas 17,8 ha., kinnistut on koormatud 2007 aasta augustis 300000 krooni suuruses summas hüpoteegiga. Lähtudes ülaltoodud andmetest puudub hetkel K. L. vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et käesoleval aastal 03.jaanuaril soetas õigusabi taotleja endale uue auto V. Äriregistris pole tema nimel ühtegi ettevõtet, ühingut ega osalust neis, Väärtpaberikeskuse andmete kohaselt on tema väärtpaberikonto suletud, kontohaldur on Hansapank. Hansapanga ja SEB panga teatise kohaselt on avatud pisikesed arvelduskontod mis on vajalikud igapäevaeluks. Krediidipangas ja AS Sampo pangas ei oma K. L. arvelduskontosid ega hoiuseid. Kohus leiab, et K. L. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid on loota et K. L. suudab parandada oma majanduslikku seisundit ja maksevõimet, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamiseni riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi vandeadvokaat Otto Preem Valga Advokaadibüroost; Valga Vabaduse 5, telefon 5039070.
Aita Kastor Kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.