Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2008.a Tallinnas ja koht

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnustada oma õigust korteriomandile aadressil XXX-XXX Tallinnas ja kanda nimetatud korteri omanikuna kinnistusraamatusse hageja, kuna korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse ekslikult sisse kantud kostja, ning välja mõista kostjalt kohtukulud. Kostja vastuväited Kohus edastas kostjale kutse kohtuistungile. Kohus loeb kostjale kutse kätteantuks 27.02.2008.a isiklikult allkirja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud TsMS § 422 mõttes. Kohtuotsuse põhjendus Vastavalt TsMS §-le 410 ja § 413 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mittetulemise mõjuvast põhjusest ei teatanud ega põhistanud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 341 lg 2 p kohaselt on puudutatud isikuks asjaõiguse üleandmisel või koormamisel asjaõiguse omaja, kelle õigus üle kantakse või koormatakse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

/allkiri/ Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.