Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

2-08-4256 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud Pooled sõlmisid 16.07.2007.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja Floor & Service OÜ tegema lepingus kokku lepitud, lepingu lisaks olevas hinna-pakkumises kirjeldatud ehitustööd Haapsalu Kutsehariduskeskuse 2. etapi ehitustöödel ja kostja HKHK Ehitus OÜ kohustus töö vastu võtma ja selle eest tasuma (töövõtuleping – lisa 1). OÜ Floor & Service täitis oma lepingujärgsed kohustused – tööd teostati ja anti kostjale üle: kostja võttis tööd vastu ja allkirjastas tööde lõppakti 02.11.2007.a (lisa 2), kuigi tööd olid valmis ja akt oli antud allkirjastamiseks juba enam kui kuu enne seda, mida tõendab kirjavahetus (hagiavalduse lisad 3 ja 4). Vastavalt tööde lõppaktile ei olnud kostjal tellijana pretensioone seoses hageja kui töövõtja poolt tehtud tööga. Hageja nõue ja põhjendused 05.02.2008.a esitas Floor & Service OÜ Pärnu Maakohtule hagi HKHK Ehitus OÜ vastu viiviste 37 755 krooni 43 sendi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju 5 133 krooni hüvitamise nõudes. Kokku nõuab hageja kostjalt 42 888,43 eesti krooni (37 755,43+5 133). OÜ Floor & Service esitas 08.11.2007.a kostjale arve töövõtutasu 167 801,90 krooni saamiseks (lisa 5). Kostja rikkus lepingu p 7.2. ja VÕS § 637 lg 3 kohustust ja ei tasunud arvet. Kostja ei tasunud arvet ka hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest (lisad 6, 7). Kuna kostja arvet ikka ei tasunud, esitas hageja 28.11.07 ja 07.12.07 arved viiviste nõudes (lisad 8, 9), mille kostja samuti maksmata jättis. Hageja lepinguline esindaja esitas 21.12.2007.a kostjale pretensiooni (lisa 10), millega nõudis: töövõtutasu 167 801,90 krooni; 20.12.2007.a seisuga viiviste 31 882,36 krooni (lepingu p 8.1. ja 8.3, VÕS § 113 lg 1); kahju 3 186 krooni hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Hageja luges oma kahjuks pretensiooni koostamisele ja esitamisele kulunud õigusabi tasu (3 tundi õigusabi hinnaga 900 krooni tund + käibemaks). Kostja OÜ HKHK Ehitus tasus peale pretensiooni saamist 29.12.2007.a põhivõla 167 801,90 krooni (maksekorraldus – lisa 11), jättes samas tasumata nõutud kahju hüvitise 3 186 krooni ja viivised 31 882,36 krooni. Hageja lepinguline esindaja esitas 07.01.2008.a täiendava nõude viiviste 31 882,36 krooni ja kahju 5 133 krooni tasumiseks (lisa 12) tähtajaga 21.01.2008.a. Kostja antud tähtajaks viiviseid ei tasunud ega kahju ei hüvitanud ning teatas telefonitsi, et ei kavatsegi neid kunagi tasuda. Seetõttu on hageja OÜ Floor & Service sunnitud oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks sunnitud pöörduma kohtu poole. OÜ Floor & Service nõuab kostjalt vastavalt lepingu p 8.1. ja 8.3. ja VÕS § 113 lg 1 viiviseid lepingu rikkumise ehk töövõtutasu maksmisega viivitamise eest. Töövõtutasu nõue muutus sissenõutavaks alates 14.11.2007.a ja kostja oli kuni põhivõla tasumiseni 29.12.2007.a viivituses 45 päeva. Vastavalt p 8.3. kohustus tellija maksma viiviseid määras 0,5 % tasumata võla summast päevas, seega moodustavad viivised kokku 37 755,43 krooni (167801,90 x 0,5% x 45). Kostja on kohustatud viiviseid maksma VÕS § 113 järgi, sest ta rikkus lepingut süüliselt – ei tasunud tasu tellitud ja tehtud töö eest suhteliselt pika aja jooksul peale tööde valmimist ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Võlgu oldud summa moodustas väga olulise osa kogu töö hinnast ja selle mittetasumine tekitas Floor & Service OÜ-le ajutised makseraskused just sama tööga seotud kulude tasumisel ning sellega seotult nii maine- kui varakahju. Seega ei loobu OÜ Floor & Service hoolimata põhinõude tasumisest viiviste nõudest ja nõuab enne põhinõude tasumist sissenõutavaks muutunud viiviste 37 755,43 krooni kostjalt välja mõistmist. Hoolimata põhivõla tasumisest nõuab Floor & Service OÜ kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju – võla sissenõudmiseks kasutatava õigusabi tasu välja mõistmist. Kulud õigusabile olid 2 (4)

2-08-4256 vajalikud ja põhjendatud, kuna kostja ei tasunud põhivõlga enne, kui sai advokaadi kui võlausaldaja volitatud esindaja koostatud ja esitatud pretensiooni. Seoses sellega, et viivised ja kahju oli tasumata, pidi hageja volitatud esindaja uuesti kostja poole pöörduma ja sellega seoses suurenes kahju teise nõude koostamise ja esitamise tasu võrra. OÜ Floor & Service nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahju 5 133 krooni (3 tundi õigusabi hinnaga 900 krooni tund + käibemaks 2007. aastal ja 11⁄2 tundi õigusabi hinnaga 1 100 krooni tund + käibemaks 2008. aastal – arve – lisa 8) välja mõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS §§ 113 lg 1; 115 lg 1 ja 128 lg 3; TsMS § 363 palub hageja: 1) mõista HKHK Ehitus OÜ-lt Floor & Service OÜ kasuks välja 42 888,43 eesti krooni. 2) panna kõik hageja tsiviilasjaga seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 22.02.2008.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 32-34/. Dokumendid on kostja OÜ HKHK Ehitus OÜ juhiabile K. Kaljura’le allkirja vastu üle antud 25.02.2008.a. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 323 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. TsMS § 323 lg 2 alusel lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

3 (4)

2-08-4256 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 2 500 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.