Muud › Muud hagiasjad

Kostjapoolne kahju tekitamine oli seotud kostja seadusevastase käitumisega ning hageja loeb kostja tegevust lepinguvälise kahju tekitamiseks. Kostja tegevus kahju tekitamisel väljub töölepinguga reguleeritavate küsimuste raamest, mistõttu sellele ei järgne materiaalset vastutust tööõiguse mõttes. Kostja õigusvastaseks teoks on OÜ SP poolt müüdud kaupade eest laekunud raha ilma õigusliku aluseta omastamine ning raamatupidamisdokumentides valede andmete esitamine, et varjata tegelikult laekunud raha suurust. Kui kostja ei oleks teinud eelpool nimetatud tegusid, oleks hagejale kaupade müügist laekunud vähemalt 250 000 krooni rohkem ning see on põhjuslikuks seoseks teo ja tagajärje vahel. Samuti ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostja süü. Vastavalt VÕS § 1043 palub hageja kostjalt välja mõista 250 000 krooni Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kostja ei ole hagejale tekitanud mingisugust kahju. Juhul kui kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi, siis on tegemist väidetavalt töölepingu rikkumisega. Töölepingu rikkumise korral VÕS § 1043 aga ei kohaldu. Hageja ei ole selgitanud, millal ja milles seisnes kostjapoolne töökohustuste rikkumine. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on 4 kuud. Viidatud tähtaeg kehtib nii töötajale kui ka tööandjale. Seega on OÜ SP hagi C M vastu juhul, kui kostja ka oleks rikkunud oma töölepingulisi kohustusi, igal juhul aegunud. Hageja väidab, et tal on tekkinud varaline kahju summas 250 000 krooni, kuid kahju tekkimise kohta ei ole esitatud mitte ühtegi TsMS kohast tõendit. Kostja on seisukohal, et kassa puudujääk tuleb tõendada asjakohaste tõenditega, so raamatupidamisdokumentidega. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistaja Gunnar Kooli ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Hagiavalduse kohaselt on C M tegevuse tagajärjel tekkinud OÜ-le SP kahju vähemalt summas 250 000 krooni. Kahju suuruse loeb hageja tõendatuks kostja poolt 07.02.2004 äriühingu osanik Gunnar Koolile antud kirjaliku võlatunnistusega. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, ehk kostja poolt kohustuse olemasolu tunnistamisega. Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, st sõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest. Samas ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid kostja võlatunnistuse aluseks oleva kohustuse olemasolu tõendamiseks. Hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe, mida tõendab poolte vahel sõlmitud tööleping ning kinnitab tunnistaja Gunnar Kool. Väidetavalt tekkis hagejal kahju seetõttu, et C M lõi raamatupidamisdokumentide võltsimisega hagejale ebaõige ettekujutuse teenuste eest laekunud summade suurusest, näidates summasid väiksemana ning võttis need summad endale. Kohus asub seisukohale, et selline kostja tegevus sai toimuda ainult tema töökohustuste raames, mistõttu on alusetu hageja tuginemine deliktiõigusnormidele.

Töötaja vastutus tööandjale tekitatud kahju eest on reguleeritav töölepinguseaduse, töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni, võlaõigusseaduse üldosa ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätetega. Kahju väljaselgitamiseks ei ole OÜ SP läbi viinud inventuuri ega raamatupidamisdokumentide revideerimist. C M ei ole nõutud seletust väidetava töökohustuste rikkumise kohta ning teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Kahju olemasolu ei kajastu ka majandusaasta aruannetes. Nimetatud asjaolude ja majandusaasta aruannetega loeb kohus tõendatuks kostja väite, et temal puudub tunnustatud kohustus hageja ees. ITVS § 6 lg 1 järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhud. Tuginedes TsÜS § 158 sätetele katkestab võlatunnistuse andmine nõude aegumise, mistõttu algab hagi aegumise kulgemine võlatunnistuse andmisest 07.02.2004. Hagi on kohtule esitatud 21.aprillil 2005, s.o rohkem kui aasta möödudes. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nii kirjalikes vastuväidetes märkinud ning kohtuistungil väitnud, et hagi on aegunud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-41-07 asunud seisukohale, et aegumise kohaldamise nõude esitamiseks piisab ka selgest suulisest vastuväitest, mida saab käsitada taotlusena. Lisaks sellele, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu, tuleb hagi jätta rahuldamata ka aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, kuuluvad kostja menetluskulud välja mõistmisele hagejalt. Kostja menetluskuludeks on tasu õigusabi eest 26 937,43 krooni ja ekspertiisikulu 1260 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele menetluskuluna 13 760 krooni (5% 250 000-st 12 500 + 1 260). Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.