Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Sirja Tooming
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
21.mai 2008.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-08-9647
Tsiviilasi
OÜ Egesten hagi M V vastu võlgnevuse nõudes summas 9 312 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Eelmenetluses
HAGEJA: OÜ Egesten, reg.kood xxxx, asukoht Lepna tee 1, Taaravainu küla, Rakvere vald 44305, Lääne-Virumaa, esindaja volikirja alusel E S , isikukood xxxx, elukoht xxxx KOSTJA: M V , isikukood xxxx, elukoht xxxx 21.05.2008.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega tagaseljaotsusega. agaseljaotsusega.
esindajad
Välja mõista M V ’lt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ Egesten (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 9 312 (üheksa tuhat kolmsada kaksteist kaksteist) aksteist) krooni krooni ja tasutud riigilõivu katteks 250 (kakssada kakssada viiskümmend) viiskümmend) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt tõi kostja 11.05.2007.a. hageja juurde remontida sõiduki reg.märgiga xxxx. Hageja teostas kokkulepitud tööd ning samal päeval esitas kostjale arve nr. 7100773 summale 7 496 krooni, tasumise tähtajaga 11.05.2007.a. Viivise määraks oli arvel 1% päevas. Kostja tasus 30.05.2007.a. 2 840 krooni, kuid ülejäänud 4 656 krooni on tasumata. 20.09.2007.a. lubas arve tasuda T P , kuid ka tema pole seda teinud. 14.02.2007.a. väljastati kostjale viivisearve summale 12 990 krooni, mida hageja on nõus vähendama ning nõuab viivist summas 4 656 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 9 312 krooni, millest põhivõlg 4 656 krooni ja viivised 4 656 krooni. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt ning on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 113 lg. 1, 635 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – arved, konto väljavõte arvete hetkeseisust, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 17.03.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Hagimaterjal tagastati tähtaja möödumisel. Kuna hageja esitatud ja rahvastikuregistris olev kostja elukoht kattusid, siis 03.04.2008.a. saatis kohus hagimaterjali kostjale uuesti politsei kaasabil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 27.04.2008.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri kättetoimetamise teatisel. Järelikult on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on antud aega 20 päeva, mis täitus 19.05.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg. 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 635, 637 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 06. augustil 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.