Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-03-64 verevalumid, põlveliigese ja selja rasked põrutused (selga oli pidevalt jalgadega löödud). Selle kuritegevuse (kõvad löögid vastu pead, valu) tõttu kaotas hageja teadvuse, kannatas välja mitu šokki (oli vähemalt kaks kallaletungi), tundis hirmsat valu, tõelist hirmu oma elu pärast ja eneseväärikuse sügavat alandamist: purjus noormeeste kari peksab täisealist meest, kes läheb raskelt töölt, „seoses kevadepüha vastuvõtmisega", nagu nad selgitasid eeluurimise ja kohtuistungi käigus. Mitu nädalat tundis hageja julma peksmise tagajärgi - lamas voodis haiguslehel (loobus haiglast allakirjutamisega), ei töötanud, tundis sügavat nõrkust ja peapööritust. Hageja kaotas palka, kuna hageja on taksojuht, on temal tükipalk. Ninaluu murd kasvas kinni kaua, siiani tunneb tagajärgi. Siiani tunneb ka rinnavalu sügava sissehingamise juures. Tihti on hagejal välispõhjuseta peavalu, mida kunagi enne 01.03.2002 ei olnud. Tihti hagejat vaevab seljavalu, kuid enne 01.03.2002. seda ei olnud. Loetletud moraalseid vaevusi, samuti seotud eeluurimis- ning kohtumenetlusega negatiivsed emotsioone (ülekuulamised, meditsiini ekspertiis, rõivade lähivaatlused, kohtuistungid) arvesse võttes määrab hageja hinda vähemalt umbes 15 000 krooni. Kuna kuriteoga tekitatud mittevaralist kahju hüvitatakse süüdiolevate isikute kulul, palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 14 999 krooni hüvitisena tekitatud mittevaralise kahju eest ning kohtukulud. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Kostja D.P. avaldas, et ei tunnista haginõudeid. 1.märtsil leidis aset juhtum ja kostja oli kohtu poolt selle eest karistatud, selle kohta on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas. Kõik olid purjus. Ei ole summaga nõus, palub summat vähendada ning mõista välja vähem kui nõuab hageja. D. P. maksab kohtuotsuse alusel materiaalse kahju kinni kohtutäituri kaudu. J. T. samuti ei tunnista nõudeid, kuna kohus oli ja hageja võis esitada kõik oma nõuded kriminaalmenetluse käigus. Kostjad peksid inimese läbi. Sellega on nõus, kuid ei ole nõus hagi summaga. Hageja sai ju hüvitise haigekassast. Kostja leiab, et moraalne kahju võib olla miinimumpalga suuruses 4 600 krooni. Hageja ju võttis kuskilt 14 999 krooni. Kostja on nõus hüvitada 4 600 krooni kolme kostja peale. A. T. on nõus, et nad tekitasid hagejale moraalse kahju, kuid ta ei saa määrata kindlaks moraalse kahju summat. 6 aasta möödudes kostja ei mäleta, mis seal hagiavalduses kirjas oli. Kostja on nõus hagiavalduse nõuetega, kuid summat ei saa kindlaks määrata. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Lähtudes tuvastatust kohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet kostjate vastu tõendanud, mistõttu kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata järgmistest asjaoludest lähtuvalt. Narva Linnakohtu 31.01.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-104/02, mis jõustus 28.03.2003 tunnistati A. T. süüdi KrK §-i 195 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud ning J. T. ja D. P. tunnistati süüdi KrK §-i 195 lg 2 järgi ja karistati kumbagi vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kohus otsustas J. T. ja D. P. kohaldada KarS § 73 ja neile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui nad kolmeaastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Sama otsusega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 3 500 krooni, seoses sellega, et hagejale tekitati ninaluude murd ja hulgaliselt näopõrutusi ajuvapustusega, samuti jope oli katki rebitud, sall ja müts kadusid. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

2-03-64 rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 kohaldatakse asjaolu tekkimise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud seaduse § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatud kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus leidis aset pärast 01. juulist 2002. Seega antud asja arutamisel tuleb kohaldada seaduste sätted, mis kehtisid enne 01.07.2002. Juhtunu ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (edaspidi TSK) ei sätestanud mittevaralise kahju hüvitamise sätet, mis aga ei tähenda, et sellise sätte TSK-s puudumine iseenesest välistaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 25 sätestas ja sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamisele. Põhiseadus ei anna moraalse kahju mõiste tunnuseid ega määra selle mõiste mahtu, kehtestades üksnes põhimõtte, et õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju tuleb hüvitada. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 172 lg 2 täpsustas, et isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 kohaselt juhul, kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju ja hüvituse suuruse määramisel arvestab tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Moraalne kahju kuulub TsÜS §-st 172 lg 2-4 tulenevalt hüvitamisele rahalise hüvitisena. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-11-04 selgitanud, et „iga kehavigastus on isiku kehalise või vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega võivad kaasneda muutused tema elu kvaliteedis, väljendudes nii materiaalse ja sotsiaalse kui ka psüühilise heaolu languses. Kehavigastuse õigusvastase tekitamisega põhjustatud varaline kahju - nii lauskahju kui ka saamata jäänud tulu hüvitatakse kannatanule õigusaktides sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Kehavigastus võib aga kaasa tuua teisi isikule kahjulikke tagajärgi, mis ei ole temale korvatavad varalise kahju täieliku hüvitamisega. Selliseks tagajärjeks võib olla: püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus võib põhjustada muidki kannatusi, füüsilist ja hingelist valu. Kolleegium asus seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.“ Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-111-96 kohaselt heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esitanud ega kohus tuvastanud. Hageja ei tõendanud, milles tema moraalne kahju õieti seisneb. Hageja sõnutsi soovib ta hüvitist selle eest, et ülalnimetatud kuritegevuse (kõvad löögid vastu pead, valu) tõttu kaotas hageja teadvuse, kannatas välja mitu šokki (oli vähemalt kaks kallaletungi), tundis hirmsat valu, tõelist hirmu oma elu pärast ja eneseväärikuse sügavat alandamist. Loetletud moraalseid vaevusi, samuti seotud eeluurimis- ning kohtumenetlusega negatiivsed emotsioone (ülekuulamised, meditsiini ekspertiis, rõivade lähivaatlused, kohtuistungid) arvesse võttes määrab hageja hinda vähemalt umbes 15 000 krooni. Kohus ei välista, et hagejal oli hingelisi läbielamisi, kuid pole tõendatud, üleelatu jättis jälje isiku psüühikasse, et sellega kaasnesid olemuslikud muudatused isiksuses (psüühika või närvitegevuse häire). Kohus saab hinnata üksnes tajutavaid asjaolusid. Selliseid

2-03-64 tagajärgi ei ole hageja millegagi tõendanud. Riigikohus on andnud selgitusi, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole käsitletav moraalse kahjuna. Inimene võib kogeda ka väga erinevaid tundeid nagu hirmu-, õudus-, põlgus-, õnnetunne jne. Tunne on hetkeliselt tajutav ja võib kaasa tuua ka tagajärgi, kuid hageja mingite selliste tagajärgede tekkimist ei tõendanud. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 11. veebruaril 2003.a. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi aga jäetakse rahuldamata, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.