Asjaõigus › Omandiasjad

3.1 menetluskulu tuleb riigi kasuks tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); kui peale otsuse jõustumist ei ole menetluskulu 15-ne päeva jooksul riigituludesse tasutud ja selle tasumisest maksedokumenti esitatud, toimub menetluskulude sissenõudmine täitemenetluses koos lisanduva täitemenetluse kulu arvestusega; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel või iseseisva nõudega kolmandal isikul on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

osade kaupa nii pärandusmaksu kui ka teisi makseid, mis on tõendatud arhiividokumentide koopiatega. Nimetatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et Juhan Arusalul oli ainsana õigus taotleda enda nimel kinnistusraamatu kande tegemist. Kuna Juhan Arusalul tekkis omandiõigus talumaale pärimise teel ja vara anti temale üle kohtu poolt, siis tuleb tema omandiõigust tunnustada. Ebaõige on lugeda talumaa õigusvastase võõrandamise ajaks 23. juuli 1940. Saksa okupatsiooni ajal toimus maade tagastamine endistele omanikele Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektooriumis koostatud ühtluslepingu alusel, asundusameti poolt koostati üleandmise aktid maade tagastamise kohta. Nimetatud asjaolu on tõendatud Eesti, Läti ja Leedu kindralkomissari piirkonnas eraomanduse uuesti jaluleseadmise 18. veebruari 1943 määrusega. Maade üleandmise aktide alusel nähti ette omanikukirjade väljastamine, mille alusel pidi need maad uuesti kinnistusraamatutesse kantama. Ajalooarhiiv on väljastanud hagejale 30. juulil 2004 infokirja, milles antakse teada, et Eesti linnades seati kinnistusametid uuesti sisse 1941.a. septembris, kuid maal asunud talude kohta kinnistusraamatutesse sissekandeid ei tehtud. Seega puudus Juhan Arusalul võimalus sel perioodil (1941 kuni 1944) kinnistusraamatu kande tegemist taotleda. Testament ja vallakohtu määrus oli tal olemas, kuid asjaajamise korraldamatus võttis temalt selle võimaluse. Sõjaolukorda ja asjaajamise korraldamatust tuleb antud asjas käsitleda vääramatu jõuna, mis piiras tema õigusi. Eraomanduse uuesti jaluleseadmise määrus kohustas talude omanikke sõlmima uusmaasaajatega rendilepinguid maade kasutamiseks. Seda asjaolu tõendab hageja lepinguga, mille alusel Juhan Arusalu andis Johan Varese käsutusse 0l. mail 1942 13 ha maad, elamu, lauda ja aida. Sellest nähtub, et Juhan Arusalu toimis rendilepingu sõlmimisel omanikuna ja riigiorganid aktsepteerisid neid lepinguid. Ta sõlmis peale selle rendilepingud veel kahe uusmaasaajaga.

olnud eraomanduse uuesti jaluleseadmise määrusega kohustuslikuks tehtud. Hageja väide nagu oleks Juhan Arusalu 18. veebruaril 1943 määrusest tulenevalt oma kohustust täites sõlminud rendilepingud peale Johan Varese veel kahe uusmaasaajaga, on paljasõnaline ega ole ühegi dokumendiga tõendatud. Eraomanduse uuesti jaluleseadmise määruse § 2 lg 2 kohaselt toimus omanduse tagasiandmine administratiivkorras ning jõustus omanikukirja kätteandmisega. Eraomanduse uuesti jaluleseadmise määruse esimese teostamismääruse § 4 kohaselt märkis kinnistusasutus omanikukirja või selle tõestatud ärakirja esitamisel omanduse tagasiandmise kinnistusraamatulehe (hüpoteegiraamatulehe) sellesse lahtrisse, kus omanik on sisse kantud. Seega on hageja väide, et seetõttu, et 1941-1944 ei tehtud kinnistusraamatutesse talumaa kohta sissekandeid, ei saanudki Juhan Arusalu taotleda Moksi 14 talumaa enda nimele kinnistamist, juriidiline spekulatsioon. Antud juhul on põhiküsimus selles, et kas Juhan Arusalule anti pärast 23. juulit 1940 talumaa administratiivkorras omanikukirja kätteandmisega tagasi. Sissekanne kinnistusraamatusse tehti juba kätteantud omanikukirja alusel. Ainuüksi talumaa kasutamine pärast 24. juulit 1940 ei muutnud Juhan Arusalu veel selle maa omanikuks. Maa võõrandati ülddeklaratsiooniga, kuid selle tagasiandmine toimus valikuliselt. Eelistati talupidajaid, kelle lähikondlased olid saksa sõjaväes ning kelle riiginormid olid täidetud. Kuna aastatel 1941-1944 ei antud Juhan Arusalule maad tagasi, ei toimunud ka talumaa teistkordset võõrandamist 1944 sügisel ning talumaa õigusvastase võõrandamise ajaks on 23. juulil 1940. Ka senises kohtupraktikas on asunud seisukohale, et kui kinnisomandi tekkimine hageja väidetud viisil eeldas kirjalikke tehinguid või õigustoiminguid, siis läbi vaadates omandiõigust maale, on see tõendav kirjalike tõenditega. Kinnisomandi tekkimine eeldab alati kirjalikke tehinguid või õigustoiminguid ning kostja on leidnud, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi kirjalikku tõendit Juhan Arusalu omandiõiguse kohta Moksi 14 talumaale.

kirjalike tõenditega, on korra p 22 kohaselt taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks kohtu poole. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja pöörduda tsiviilkohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest – omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Samuti pole isikul enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamist võimalik vaidlustada halduskohtus omandiõiguse kui tsiviilõiguse kuulumist. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Õigustatud subjektiks tunnistamisel tõendamisele kuuluvate asjaolude tuvastamist kohtus enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamist näeb ette ka korra 35. punkti 2. lõige. Kui vaidlustatud küsimuses on tehtud kohtuotsus, siis osundatud sätte kohaselt kohtuotsusega tuvastatu osas kaebusi halduskorras sisuliselt läbi ei vaadata. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastase võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal. Vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku tuvastamine eeldab kohtuotsuses selliste juriidiliste faktide kindlakstegemist, mis võimaldavad isikut omanikuks pidada. Kui kinnisomandi tekkimine hageja väidetud viisil eeldas kirjalikke tehinguid või õigustoiminguid, siis korra p 22 alusel asja kohtus läbi vaadates omandiõigust maale tõendada vaid kirjalike tõenditega. Nendeks ei pea aga olema ainult 21. punkti 2 lõikes loetletud tõendid. Kehtiva asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hagist tuleneva lahendatava õigusliku küsimuse ajal kehtinud BES § 812 kohaselt loeti maa omandiõigus üleläinuks omanikule vastava kinnistusraamatu kande tegemisest kinnistusraamatusse. Moksi 14 kinnistu kohta tehtud omaniku kannet Juhan Arusalu kohta kohus ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud ka usaldusväärseid asjaolusid, milledest lähtuvalt saaks teha järelduse Juhan Arusalu omandiõigusest kinnistule. Hageja esitatu viitab üksnes sellele, et Juhan Arusalu majandas talumaad aga tuvastamist ei leidnud asjaolu, et see oleks tulenenud omandiõigusest talule. Nii on märgitud 1939 talundilehele, et Juhan Arusalu talundi maapidamine tulenes muul alusel, mitte aga ainuomandi alusel. Kohtu hinnangul hageja viidatu asjaoludest maksete tasumise kohta ei saa teha järeldust omandiõiguse kohta Juhan Arusalule. Kohus ei tuvastanud kogumis selliseid juriidilisi fakte, mis võimaldaksid Juhan Arusalu Moksi 14 talumaa omanikuks pidada. Kohtu hinnangul ei saa järeldada Juhan Arusalu omandiõigust maale asjaolust, et Juhan Arusalu sõlmis rendilepingu osa maa rendile andmiseks. Asjakohane on kostja seisukoht selles, et ainuüksi maa kasutamisest Juhan Arusalu poolt ei saa teha järeldust maa omandiõigusest temale.

Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (TsMS § 179 lg 4). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.