Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

end ”aatomik transpordiga” on neid ühendatud ”atomik transiga”, kes pakub turul avaldajaga sarnaseid teenuseid. OÜ Atomik Trans esindaja on tunnistanud telefonivestluses nimedega seonduvat probleemi, kuid on keeldunud seda lahendamast. Avaldaja nõuab, et kohus keelaks OÜ-l Atomik Trans viimase ärinimes ”Atomik” või muu sarnase sõna kasutamise. Vastavalt ÄS § 11 lg. 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eesti äriregistrisse kantud ärinimedest. Osaühing Atomik Trans ärinimi ei ole eristatav teistest Eesti äriregistrisse kantud ärinimedest. OÜ Atomik Trans ärinimi ei ole eristatav varasemalt registreeritud OÜ AATOMIK-TRANSPORT ärinimest. Nimed on foneetiliselt ilmselgelt sarnased ega eristu selgelt. Mitmesilbilisel sõnal kirjapildis kajastatud pikem vokaal ( s.o. AATOMIK v. Atomik) seoses eesti keeles rõhu asetsemisega esimesel silbil ei muuda nende sõnade foneetilist kõla olulisel määral erinevaks. Samuti on veoteenuste kontekstis ”Trans” üldteadaolevalt sõna ”Transport” lühendatud variant. Nimetatud nimede sarnasus on nii ametiasutustes töötavatele isikutele kui ka meie klientidele tekitanud põhjendamatult piisavat segadust. Me ei saa leppida sellega, et üle 10 aasta jooksul ülestöötatud ärinime varjus saab osaühing Atomik Trans sellest põhjendamatut kasu. Tegemist on ilmselgelt kõlvatu konkurentsiga konkurentsiseaduse § 50 ja 51 tähenduses. Osaühing Atomik Trans majandustegevuses avaldatav teave s.o. ärinimi, võib luua mulje, et teenuse ja kauba pakkujaks on tegelikult hea maine ning tugeva taustaga osaühing AATOMIKTRANSPORT. ÄS § 15 lg 1 sätestab, et ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta ÄS 2.peatüki nõuetele. Avaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – äriregistri registrikaartide väljatrükid, koopiad sõidukite registreerimistunnistustest, riigilõivu tasumist tõendav dokument. II. Puudutatud isiku vastuväited vastuväited. väited. Puudutatud isik kohtule 20.03.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses ei nõustu avaldaja avaldusega, peab seda alusetuks ning põhjendamatuks ja selgitab, et enne OÜ Atomik Trans registreerimist tehti Äriregistris nimepäring, millele Äriregister teatas vastuseks, et ärinimi Atomik Trans on sobilik ega riku kehtivaid Eesti seadusi, st. ka äriseadustikku. Osaühing Atomik Trans nimi on tuletatud osaühingu ainsa omaniku ja juhatuse liikme A T eesnime esitähe ja perekonnanime kombinatsioonist. Nime väljaütlemise lihtsustamiseks on eemaldatud perekonnanimest üks o-täht. Ühtlasi ei nõustu puudutatud isik avaldaja seisukohaga, et osaühing AATOMIK-TRANSPORT ja osaühing Atomik Trans on foneetiliselt ilmselgelt sarnased ega eristu selgelt – nimetatud ärinimed erinevad kõigis olulistes aspektides, st foneetilises, visuaalses ja semantilises. Foneetilises plaanis tekitab erisuse AATOMIK/Atomik esisilbi erinev väitlus, mis erinevalt avaldaja seisukohast tekitab selgelt tajutava erinevuse vastavate nimeosade häälduses. Lisaks erinevad kõlaliselt täielikult ärinimede osad TRANSPORT ja Trans. Visuaalses plaanis tekitab erisuse ärinimede oluliselt erinev pikkus ja sellest tulenev erinevus ärinimede tähelises koosseisus. Semantiliselt tekitab OÜ AATOMIK-TRANSPORT ärinimes sisalduv AATOMIK koheselt assotsiatsiooni Vladimir Beekmani 1974.a. ilmunud, praegugi populaarse lasteraamatuga ”Aatomiku juhtumused”. Tehissõna Atomik puhul on selline assotsiatsioon välistatud. Avaldaja väited seoses nimede sarnasusest tekkinud segadustega ametiasutustes ja klientidega suhtlemisel on paljasõnalised ega kinnita faktiliselt avaldaja nõuet. Kuna OÜ Atomik Trans näol on tegemist väikefirmaga, ei ole puudutatud isikul kogu tegevusaja jooksul olnud ühtegi kehtivat lepingut ühegi telefoni- ega infokataloogide teenuseid pakkuva ettevõttega, mistõttu juhul, kui OÜ Atomik Trans nime või ainsa kasutatava telefoninumbrini on jõutud vastavate kanalite kaudu, siis mitte puudutatud isiku teadliku tegevuse kaudu. Kolme tegevusaasta jooksul on olnud kaks telefonikõnet, mille puhul on soovitud teenust, mida puudutatud isik ei paku – ühel korral rahvusvahelist veoteenust ja teisel korral sõidumeeriku taatlemist. Ent

nende telefonikõnede puhul ei saa väita, et kontakti otsiti tegelikult avaldajaga. Seetõttu jääb puudutatud isikule selgusetuks, kes on need ”paljud kliendid”, keda on ühendatud vale firmaga, kuivõrd infoliinidel ühendatakse helistaja otse soovitud ettevõttega vaid juhul, kui sihtnumbril on kehtiv leping teenuse pakkujaga (muul juhul antakse võimaluse korral telefoninumber). Puudutatud isikul vastavaid kehtivaid lepinguid ei ole ning tema poolt tehtud kõned infotelefonidele OÜ-u Atomik Trans kohta ei andnud tulemusi. Samuti ei ole puudutatud isikul ilmnenud mingeid probleeme ei asjaajamises ametiasutustes ega dokumentide vormistamisel, mis tuleneks väidetavast sarnasusest ärinimega OÜ AATOMIK-TRANSPORT. ARK-i poolt väljastatud tehnilised passid ei tõenda esitatud kujul mingil moel avaldaja seisukohta, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud kohtule koopiaid ühestki alusdokumendist, mille põhjal on ARK väljastanud vastavad tehnilised passid. Segadus saab olla tingitud vaid kas tehnilise passi taotleja või ARK-i ametniku äärmisest ametialasest lohakusest. Lisaks selgitab puudutatud isik, et firmade tegevusalad praktiliselt ei kattu, kuna viimase põhitegevus on 90% ulatuses kaubandus. Transporditeenuseid pakutakse vaid puudutatud isikult ostetud materjalidele ja vaid Eesti piires. OÜ AATOMIK-TRANSPORT tegeleb aga rahvusvaheliste autovedudega. Ärinime valikul lähtus puudutatud isiku esindaja enda nimest ning nõue firma nime muutmiseks oleks sisuliselt sama, kui nõuda, et puudutatud isiku esindaja muudaks ära oma isikliku nime – A T . Samuti märgib puudutatud isik, et Eestis kehtib vaba ettevõtluse printsiip ja omakapitali suurus ei tohiks saada põhjuseks subjektiivse surve avaldamiseks. Puudutatud isik palub avaldaja nõuet mitte rahuldada. III. Kohtumääruse põhjendused. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus 26.03.2008.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega hiljemalt 30.04.2008.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teatada kohtule kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Pooled seda teinud ei ole. Äriseadustik (ÄS) § 7 kohaselt on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi nimeks, mille all ettevõtja tegutseb ja ärinimi peab vastama ÄS 2. peatükis sätestatud nõuetele ning olema valitud kooskõlas heade äritavadega. Vastavalt ÄS § 11 lg 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 30 kohaselt juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Äriseadustiku § 15 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Ärinimi on ettevõtjale olulise tähendusega, kuivõrd see toimib ärisuhetes peamise identifitseerimistunnusena. Ärinime kaudu annab ettevõtja kolmandatele isikutele erinevat liiki teavet. Ärinime valikuga ei tohi anda/levitada eksitavat informatsiooni. Ärinime selge eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega täielikult kokkulangev, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Ärinime õigusvastase valiku korral kuuluvad kannatanule võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud kaitsevahendid. VÕS § 1045 p. 5 järgi on ärinime ainuomandi rikkumine hinnatav kahju õigusvastase tekitamisena. VÕS § 1055 lg. 1 järgi on kannatanul õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.

Äriseadustiku § 12 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti ei või ärinimi olla vastuolus heade kommetega Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas teineteisest on selgesti eristatavad ärinimed osaühing AATOMIK-TRANSPORT ja osaühing Atomik Trans. Vaidlust ei ole selle osas, et mõlema osaühingu üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on transpordi-/autoveoteenuste osutamine, millele viitab ka poolte ärinimedes kasutatavad viited: ärinime täiend „transport“ või sõna „trans“. Seda, et sõna „trans“ on laialt levinud lühend, mis viitab transpordile või autoveole on kinnitamist leidnud ka interneti-otsingu tulemustega, kus transporditeenuseid pakkuvad firmad seda oma ärinimedes tihti kasutavad. Puudutatud isiku väide, et pakutakse transporditeenust vaid neilt ostetud materjalidele ja vaid Eesti piires, erinevalt avaldajast, kes tegeleb rahvusvaheliste autovedudega, ei ole asjakohane. Äriseadustiku I osa 2. peatükk sätestab ettevõtja ainuõiguse oma ärinimele ning nõuab ärinimede selget eristatavust, kuid nimetatud kriteeriumid ei laiene ettevõtjate aadressidele, tegevusaladele ega muudele äriühingute tegevusega seotud asjaoludele. Ärinimede eristatavuse kontrollimine saab põhineda üksnes nimede endi võrdlemisel ning selle alusel antaval abstraktsel hinnangul. Ärinimede eristatavuse tagamiseks ei ole piisav ka see, kui ühe ärinime puhul kasutatakse suurtähtkirja ning teise puhul mitte. Käesoleval juhul tuleb niisiis võtta seisukoht, kas nimi „Aatomik“ on piisavalt eristatav nimest „Atomik“. Teisisõnu on tegemist küsimusega, kas ärinimel ühe tähe ärajätmine on piisav, et muuta ärinimed teineteisest selgesti eristuvaks. Kohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku selgitused tehissõna “Atomik” kujunemise ja sellele omistatava tähenduse osas, kuna need ei oma ärinime kaitse seisukohalt tähendust. Riigikohus on oma 02.02.2006.a. tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-157-05 leidnud, et: „ Ärinime selgesti eristatavus ei tähenda kolleegiumi arvates üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane.“ Kohus leiab, et ärinimede eksitatavuse selgitamisel tuleb hinnata nime mõju kolmandatele isikutele arvestades viimaste vastuvõtmise võimet tavalise tähelepanelikkuse juures. Poolte ärinimedes sisalduv erineva kirjapildi, kuid foneetiliselt sarnaselt kõlav sõna, vastavalt siis „Aatomik“ ja „Atomik“, mõjuvad tavalise tähelepanelikkuse juures pigem sarnaselt kui eristavana. Samuti on õige avaldaja väide, et seoses eesti keeles rõhu asetsemisega esimesel silbil ei muuda kirjapildis kajastatud pikem või lühem vokaal nende mitmesilbiliste sõnade foneetilist kõla olulisel määral erinevaks. Veel vähem on võimalik eristada foneetiliselt suurtähtkirjas kirjutatud nime väiketähtedes kirjutatud nimest. Kohus tõdeb, et õige on puudutatud isiku väide, mille kohaselt avaldaja poolt esitatud koopiad sõidukite registreerimistunnistustest ei tõenda segadust ametiasutustes seoses poolte ärinimede sarnasusega, kuivõrd kohtule ei ole esitatud autoregistrikeskusele nimetatud dokumentide saamiseks esitatud algdokumente. Kohtu arvates ei sõltu ettevõtja ainuõiguse tunnustamine tema ärinimele sellest, kas ja kui suures ulatuses on ärinimede sarnasus põhjustanud faktilisi eksitusi. Ka ei ole käesoleva vaidluse esemeks tarbijate õiguste kaitse. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus avaldaja esitatud seisukohtadega ja leiab, et ärinimi osaühing Atomik Trans ei ole selgesti eristatav ärinimest osaühing AATOMIK-TRANSPORT vastavalt ÄS § 11 lg 2 mõistes ning rikub ärinime osaühing AATOMIK-TRANSPORT ainuõigust oma nimele vastavalt ÄS § 15 lg 1. Ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti

eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb ÄS § 15 lg 1 alusel keelata puudutatud isikul ärinimes „Atomik“ või sarnase sõna kasutamine. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt kannab menetluskulud hagita menetluses isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas ÄS § 7; 11; 12; 15; VÕS § 1045 p 5; 1055 lg 1 sätteid ning juhindus TsMS § 172; 173; 475 lg. 1 p. 17; 477; 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 26. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.