lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-24839
Hagi ese
Haapsalu Euro-Pipe Ehituse OÜ hagiavaldus H P vastu enne etteteatamistähtaja möödumist töölt omavolilise lahkumise eest hüvitisena kolme keskmise päevapalga s.o 4439 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja Haapsalu Euro-Pipe Ehitus OÜ (registrikood 11019304, asukoht Oja 14, Haapsalu); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Veiko Parts (Advokaadibüroo HETA, Rüütli 4 Tallinn 10130, epost: [email protected]; kostja H P ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista H P’ilt Haapsalu Euro Pipe Ehitus OÜ kasuks hüvitis 4437 (neli tuhat nelisada kolmkümmend seitse ) krooni seoses enne etteteatamise tähtaja möödumist töölt omavoliliselt lahkumisega. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2
lk 3 Paragrahvi 118 lõikes 1 sätestatud vastutuse kohaldamises jättis komisjon avalduse rahuldamata. Nimetatud sätte kohaselt vastutab töötaja töölt lahkumise korral ilma avaldust esitamata. H P oli kuni 13. novembrini 2006.a. ajutiselt töövõimetu, 14. novembril 2006.a. käis aga tema töötamiskohas Soomes objektilubasid ära viimas. Järelikult täitis ta sel päeval tööga seotud ülesandeid ega lahkunud töölt omavoliliselt TLS § 118 lg. 1 mõttes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ENSV TööK § 127 lg. 1: 128 lg. 1; TLS § 791g. l; 841g. 2; 118 lg. 1; TsÜS § 69 lg. 1,2; 136 lg. 8; ITVS § 17 lg. 2’ 18 lg. 4 ning ITVS § 4 lg. 1 alusel töövaidluskomisjon otsustas:
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja Haapsalu Euro-Pipe Ehitus OÜ ja kostja H P 21.07.2006 töölepingu nr 16, mille alusel kostja kohustus ehitustöölisena tegema tööd
lk 4 Soomes hageja äripartnerile kuuluvas ehitusettevõttes (edaspidi tööleping). Kostja asus töölepingu alusel tööle 24.07.2006. Lisaks töölepingus märgitule, leppisid pooled kokku ka selles, et: hageja annab kostja ajutisse kasutusse sõiduauto (Volkswagen Passat, reg nr 182ANK), kuivõrd kostja enda isiklik sõiduauto oli tema väitel rikkis; hageja annab kostjale avanssi eeldatavate sõidukulude katteks (so laevapileti ja auto bensiini ostukulud); kuivõrd kostja arvas, et hagejal ei olnud eelseisva töö tegemiseks piisavalt tööriistu, siis lepiti kokku ka selles, kostja ostab hagejale puuduvad tööriistad, mille katteks hageja annab kostjale samuti avanssi; Avansi sihipärast kasutamist tõendavad dokumendid (edaspidi kuludokumendid) kohustus kostja regulaarselt esitama hagejale hiljemalt ostule järgnevaks palgapäevaks. Töölepingu sõlmimise päeval andis hageja eelnimetatud sõiduauto kostjale üle ning lasi kostja nime kanda auto kasutajana sõiduki registreerimistunnistusse. Pärast auto kostjale üle andmist oli auto sisuliselt vaid kostja otseses valduses ning hageja töötajatest oli auto kasutamise õigus vaid kostjal. 07.08.2006 kandis hageja kostja pangakontole avansina 256,26 EUR (4.009,59 kr) tööriistade ostmiseks . Ajavahemikul 11.08.2006 – 07.10.2006 kandis hageja kostja pangakontole (osadel kordadel oma juhatuse liikme pangakonto kaudu) 1.056,64 EUR, sh bensiini ostmiseks 836,64 EUR ja laevapiletite ostmiseks 220,00 EUR. Kostjale ülekantud summadest parema ülevaate andmiseks esitab hageja ka koondtabeli. Kuni 31.10.2006 hagejal ei olnud kostja töökohustuste täitmise suhtes olulisi etteheiteid, välja arvatud kuludokumentide korduvalt esitamata jätmine. : 31.10.2006 enne kella 12.00 lahkus kostja ehitusplatsilt Soomes (Lempäläs) ja sõitis samal päeval Eestisse. Kostja ei teavitanud oma lahkumisest hagejat ega töödejuhatajaid. Lahkudes jättis kostja talle usaldatud sõiduauto Soome avalikku parklasse ilma järelevalveta. Auto võtmed jättis kostja üürikorterisse nähtavale kohale, kust kostja töö- ja korterikaaslane A P võtmed kätte sai ning koos kolmanda töökaaslasega autoga sõitma läks, olles alkoholi joobes. Samal päeval kella 16.30 ajal põhjustas A P autot juhtides liiklusõnnetuse (auto kaldus sõiduteelt kõrvale ja sõitis kraavi). Liiklusõnnetuse toimumist ja selle asjaolusid tõendab Soome politsei teatis . Pärast seda, kui kostja omavoliliselt töökohalt lahkus, ei vastanud ta 10 järjestikusel päeval ühelegi hageja mobiiltelefonikõnele ega võtnud ka ise hagejaga ühendust. Kuivõrd kostja ei esitanud hagejale kokkulepitud ajaks, so hiljemalt eelseisvaks palgapäevaks ehk 10.11.2006 kuludokumente, otsustas hageja palgaseaduse § 36 lg 2 alusel pidada kostja palgast kinni hagejale tagastamata avansi, kuivõrd tagastamata avansi suurus (12.473,13 kr) ületas kostja 43. ja 44. töönädala palga (590,00 EUR ehk 9237,90 kr). Kuna avansi kinnipidamise tõttu kostja palgapäeval palka ei saanud, helistas ta kohe hagejale ja nõudis palga maksmist. Hageja nõudele selgitada omavoliliselt töökohast lahkumise põhjust ja selle asjaolusid ning esitada puuduvad kuludokumendid, lõpetas kostja koheselt telefonikõne. Loobumata avansi tagastamise nõudest, kuid vastu tulles kostjale maksis siiski hageja nimetatud palga kostjale hiljem välja, võttes sellega avansi tagasi saamisega seotud riski.
lk 5 15.11.2006 sai hageja posti teel tähtkirjaga kätte kostja avalduse, milles viimane palus end töölt vabastada alates 14.11.2006. Avaldusele oli lisatud ka kostja töövõimetuslehe koopia. Lahkumisavalduse kättesaamist nimetatud kuupäeval tõendab postiasutuse saadetise aruanne. Tagantjärele sai hageja teada, et 14.11.2006 käis kostja Soomes ning andis töödejuhatajale üle ehitusobjektile sissepääsu load (nn objektiload). Kokkulepitud tööd, kokkulepitud ajal ja kohas, kostja 14.11.2006 Soomes viibides ei teinud. Kostja tööleping lõppes 19.11.2006, kuivõrd siis möödus 3 päevane etteteatamistähtaeg vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 lg-le 1. 29.11.2006 maksis hageja kostjale välja lõpparve ning lasi Soome töödejuhatajatel viia läbi kostja poolt Soome jäetud hageja tööriistade inventuuri . Kostja on esitanud hagejale avansi sihipärase kasutamise kohta kuludokumente kokku summas 4.059,69 krooni. Ülejäänud avansi kohta summas 12.473,13 krooni ei ole kostja tänaseni hagejale kuludokumente ega aruandeid esitanud. Kuivõrd kostja jättis hagejale aru andmata ka tööriistade ostmiseks talle antud avansi kasutamise kohta, sai hageja pärast kõigi Jõgeva linna tööriistakaupluste läbihelistamist 14.12.2006 lõpuks teada, et kostja ostis AS-le Valmeco kuuluvast kauplusest „Uku Keskus" hageja nimel neli tööriista, sh kaks ketassaagi Makita 5640K (kumbki saag hinnaga 1.890,00 kr). Hageja palvel väljastas AS Valmeco selle kohta ka dokumendi. Arvestades, et 29.11.2006 inventuuriakti järgi oli kostja poolt jäetud tööriistade hulgas vaid üks ketassaag Makita 5640K, on järeldatav, et teise samasuguse ketssae jättis kostja hagejale tagastamata. TLS § 48 lg 1 p 3 sätestab et tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Töölepingu p 10.1 ap 3 järgi oli töötaja kohustatud hiljemalt töölepingu järgse viimase päeva alguseks tagastama kõik temale tööandja poolt usaldatud dokumendid ja materiaalsed väärtused. Hageja töösisekorra eeskirjade p-de 6.1 ja 6.2 kohaselt oli töötaja kohustatud tagama temale antud materiaalsete väärtuste ja inventari täieliku säilimise ning kasutama neid heaperemehelikult, samuti hüvitama ametialase lohakuse tõttu ettevõttele tekitatud materiaalse kahju. Eesti NSV Töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1 p-de 2, 3 ja 5 kohaselt kannab töötaja varalist vastutust tema süü läbi tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses: kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel (p 2); kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid (p 3); kui kahju on tekitatud tööandja vara puudujäägiga või tööandja poolt töötaja kasutusse antud tööriistade ja muude esemete puudujäägiga (p 5). Hageja leiab, et kostja töötajana on oma kohustusi rikkunud, kuivõrd on jätnud hagejale tagastamata avansi jäägid ja ketassae Makita 5604R, millega põhjustas hageja vara puudujäägi. Kostjale sihtotstarbeliste avansside andmine pangaülekannete teel on käsitatav ühekordse volitusena TööK § 128 lg 1 p 2 mõttes. Avansi ja ketassae tagastamata jätmine on hinnatav tööandja vara puudujäägiga kahju tekitamisena TööK § 128 lg 1 p 5 tähenduses. Asjaolu, et töölepingu lõppedes kostja jättis tema valduses oleva ketassae hagejale tagastamata on kvalifitseeritav omastamisena karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi, mistõttu kostja niisugune tegu sisaldab kriminaalkorras karistatav teo tunnuseid. Hageja eeldab, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult.
lk 6
TLS § 84 lg 2 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. TLS § 79 lg 1 teise lause kohaselt on katseaja kestel töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Kostja lahkus omavoliliselt töölt 14.11.2006. Hageja sai kostja lahkumisavalduse kätte 15.11.2006 ning see kostja kolme päevane etteteatamistähtaeg lõppes 18.11.2006. Seega lahkus kostja omavoliliselt töölt 3 päeva enne etteteatamistähtaja möödumist. Kostja keskmine päevapalk oli 1.479,66 krooni ning seega tema keskmine 3 päeva palk oli 4.439,00 krooni. Hageja esitas vastuväite kostja avalduse menetlusse võtmise kohta Hagejale teadaolevalt esitas kostja 14.06.2006 avalduse maakohtule sama töövaidlusasja läbi vaatamiseks hagimenetluse korras. Pärnu Maakohtu 12.07.2007 määrusega, mille hageja sai kätte 21.07.2007, võeti kostja avaldus menetlusse ning selle alusel algatati tsiviilasi nr 2-0724839. Hageja on seisukohal, et kostja avaldus, millega ta vaidlustab töövaidluskomisjoni otsust, võeti maakohtu menetlusse ebaõigesti. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt tuleb avalduselt, millega kohtusse pöörduti, tasuda riigilõiv summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Samal seisukohal on ka Riigikohus (Riigikohtu 01.02.2007 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-139-06, p 14). Kuivõrd kostja avaldusest ei nähtu andmeid riigilõivu tasumise kohta, on hagejal tekkinud kahtlus, et kostja ei ole riigilõivu tasunud. Hageja eeldades, et kostja ei ole riigilõivu tasunud, leiab, et kostja avaldus on maakohtu menetlusse võetud ebaõigesti ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja avaldas, et juhul, kui kostja tasub ettenähtud suuruses riigilõivu, on ta nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses.
Kostja ei tunnista hagi. Kostjale jääb arusaamatuks avaldaja soov, mõista vastustajalt välja otsene varaline kahju seoses sõiduki kahjustamise ja sellega seotud kulutuste eest summas 13.643,98 krooni. Avaldaja kasutas tööandjaga kokkuleppel ametisõitudeks tööandjale kuuluvat sõiduautot. Sõiduauto ostusoovi ei ole vastustajal kunagi olnud ( sellise soovi avaldas kaastöötajasee, kes tegi avarii). Vastustaja oli üks auto paljudest volitatud kasutajatest . Autoavarii tekkimises vastustaja süüdi ei olnud. Oma süüd on kinnitanud kaastöötaja A P. Viimati nimetatud isiku vastu on avaldaja algatanud ka sissenõudmismenetluse (Läänemaa ja Hiiumaa Töövaidluskomisjonile 28.02.2007.a. töövaidlusasi nr 9.05-02/504). Juba sellise käitumisega on avaldaja tunnistanud A P'i süüd, mitte vastustaja oma. Käesolevaks hetkeks on töövaidluskomisjon A P'i süü tuvastanud ja hageja avalduse kostja vastu selles osas rahuldamata jätnud. Kostja kinnitas hagejale et on esitanud kõik sõidukulude dokumendid, tõendamaks sõidukulude hüvitamist. Kuna kostja sõitis paljudel kordadel ( laevaga) koos kaastöölistega, ei ole vastustajal käesoleval hetkel esitada koopiaid sõidudokumentidest, kuna ei pidanud vajalikuks neid säilitada. Küll on aga nõus tunnistama paljud vastustaja kaastöölised samas firmas, kellega sõideti koos Eestisse ja tagasi, et paljudel juhtudel telliti ja osteti laevapiletid koos ( s.t. ühel broneeringul oli mitu inimest). Vastustaja soovib nende isikute ülekuulamist ja nendele isikutele väljamakstud hüvitiste alusdokumentide esitamist avaldaja poolt, kuna just nende dokumentidega on tõendatud ka kostja sõidukulud ( tunnistajatel on need aluseks võetud sõidukulude hüvitamisel).
lk 7 Hageja poolt avalduses esitatud väited on kostja arvates täielikult valed kuna ta on tööandjale tagastanud kõik tööandja vara ( ketassaag Makita), samas on ta esitanud tööandjale kõik autokütuse ostmise tšekid ja maksekorraldused. Kuni kostja töölt lahkumiseni ei olnud probleeme n.n. esitamata kütusetšekkide näol, probleem tekkis peale lahkumisavalduse esitamist. Nõudega hüvise väljamõistmise osas seoses enne etteteatamistähtaega töölt omavolilise lahkumisega ei ole vastustaja ka nõus kuna 14.novembril 2006.a. naases vastustaja Soome ( töökohta), et anda üle tööandjale objektiload. H. P viibis Soomes kuni 16.novembrini . Soomes tööobjektil viibimist võib tõendada töökaaslane A L. Avaldaja oli teadlik vastustaja tööobjektil viibimisest, sest vastustaja tagastas avaldajale objektiload, millised viimane ka vastu võttis. Sellise käitumisega võib lugeda avaldaja nõusoleku andnuks, et vastustaja lahkub töölt. Sellise käitumisega tunnistas ka avaldaja, et oli teadlik vastustaja lahkumisavaldusest ( s.o. enne 16 kuupäeva, milline on fikseeritud töövaidluskomisjoni otsuses). Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tuginedes eelpooltoodule palus kostja: l. Jätta hageja poolt esitatud avaldus rahuldamata täies ulatuses.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Kohus on töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest võtnud menetlusse vaid hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks kostjalt seoses enne etteteatamistähtaega töölt omavolilise lahkumisega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja H P töötas Euro Pipe Ehituse OÜ-s 21.
lk 8 Katseaja viimane päev pidi olema 23. 11. 2006.a. Töö tegemise koht oli Soome Helsinki Inlook Sisustus OY.
lk 9 Seega ei tarvitsenud objektiloa vastu võtnud töötaja aru saada, et kostja soovib samast päevast tegelikult ka töötamise lõpetada. S.t. kostja tahe töölepingu lõpetamiseks jõudis tööandjani kirjaliku avaldusega, mille tööandja sai kätte 15. 11. 2006. TLS § 84 lg. 2 alusel on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Antud juhul on hagejal õigus nõuda hüvitist etteteatamise tähtajast puudu jäänud kolme päeva eest. Kostja keskmine päevapalk töötamise ajal hageja juures oli1479 /t.l. 45/, seega kolme päeva hüvituse suurus on 4437 krooni. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.