Tsiviilasi nr.2-05-1278
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.mail 2008 Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1278
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi S. M. , I. K. , R. N. ja A. K. vastu 7825 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : Eesti Vabariik S T P kaudu Hageja volitatud esindaja : M K Kostjad : S. M. (is kood xxxxxxxxxxx, eluk x) I. K. (is kood xxxxxxxxxxx, eluk. x) R. N. (is kood xxxxxxxxxxx, eluk x) A. K. (is kood xxxxxxxxxxx, eluk x) 07.04.2008.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes VÕS § 1028 ja 1042 ning TsMS §163, §179, §190 lg.4, §414,§434 ja §632, kohus otsustas: Välja mõista S. M. `lt, I. K. `lt, R. N. `lt ja A. K. `lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks seitse tuhat kaheksasada kakskümmend viis (7825.-) krooni ( a/a nr xxxxxxxxxxxxxx). Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule, 30 päeva jooksul otsuse ärakirja apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest (Valga kohtumaja kantselei kaudu; 12.05.2008.a).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Riigituludesse väljamõistetud summade osas võidakse kohtulahend saata sundtäitmisele, kui tasumiseks kohustatud isik pole lahendit täitnud otsuses märgitud täitmiskorra kohaselt.
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt Valga Maakohtu 22.06.2004.a. otsusega kriminaalasjas nr 1xxxx mõisteti S. M. , I. K. , R. N. ja A. K. süüdi KarS § 118 p 2 järgi ja neid karistati erineva kestusega ja erinevatel tingimustel vangistusega. Kuritoeohver V G kuriteojärgsete vigastuste tüsistused põhjustasid pikaajalise raske haiguse kestusega üle nelja kuu. Nimetatud asjaolu annab kuriteoohvrile õiguse taotleda riigilt ohvriabi seaduse alusel hüvitist. Kooskõlas Ohvriabi seaduse §-ga 18 makstakse S T P direktori 06.12.2004.a. otsuse nr 117 alusel kuriteoohver V. G. alates 09.12.2003 igakuiselt püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist. Käesolevaks ajaks on makstud kokku 7825 krooni, millise summa Eesti Vabariik S T P regressi korras palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate seisukoht hageja nõude osas Kostjad S. M. , I. K. , R. N. ja A. K. tunnistavad hagi täielikult.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt jätab kohus kostjate õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud kuriteoohver V. G. alates 09.12.2003 hüvitise maksmist kogusummas 7825 krooni (tl.4-16). Ohvriabi seaduse § 31 lg 1 sätestab riigi regressiõiguse, mille kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele regressi korras 7825 krooni.
Menetluskulud Kohtukulude väljamõistmist hageja ei taotlenud ja kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
Aivar Pellja kohtunik 12.05.2008.a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.