Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 7.mai 2008 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: K-JR hagi AS K vastu tsiviilvastutuse puudumise tuvastamiseks K-JR tegevuses liiklusõnnetuse põhjustamisel Kohtuistungi toimumise aeg: 9.aprill 2008 Hageja: K-JR(kood XXX; elukoht XXX); esindaja: advokaat Martin Männik (AB Pohla ja Hallmägi; asukoht Jakobsoni 14, 10128 Tallinn). Kostja: AS K (kood XXX; asukoht XXX); esindaja Lea Pau. Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Jätta K-JR hagi AS K vastu rahuldamata. Otsustused kohtukuludes ja muudes asjaoludes
2.Kohtukulud jätta hageja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue K-JR esitas hagi AS K vastu tsiviilvastutuse puudumise tuvastamiseks K-JR tegevuses liiklusõnnetuse põhjustamisel.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt 16. jaanuaril 2007. aastal toimus Tallinnas Endla tn 45 maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto XXX, reg nr XXX(juht RL) ja sõiduauto XXX, reg nr XXX(juht K-JR, edaspidi Hageja). Sündmuskohale kutsuti politsei ning kell 18.00 koostati teade liiklusõnnetuse kohta, kus RL tunnistas, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest.
29.jaanuaril 2007. aastal edastas K AS (edaspidi Kostja) Hagejale 16. jaanuaril 2007. aastal Tallinnas toimunud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse (tl 8 ja 28), milles leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas XXX, reg nr XXXjuht RL, kes rikkus Liikluseeskirja § 154 nõudeid ja XXX, reg nr XXXjuht K-JR, kes rikkus Liikluseeskirja § 158 ja liiklusmärgi 222 nõudeid. Nii Hageja kui RL esitasid eelmärgitud otsuse peale kaebuse kindlustuse vaidluskomisjonile. Hageja palus tuvastada, et tema tegevuses puudus tsiviilvastutus liiklusõnnetuse põhjustamisel (tl 9 ja 29 ) ning RL palus tuvastada, et tema tegevuses puudus tsiviilvastutus liiklusõnnetuse põhjustamisel.
28.veebruaril 2007. aastal tegi kindlustuse vaidluskomisjon otsuse 7-1/07/16; 7-1/07/23 (tl 3-13 ja 30-33), milles jättis Hageja kaebuse rahuldamata ja rahuldas RL’i kaebuse. Vaidluskomisjon tunnistas 16. jaanuaril 2007. aastal Endla tn 45 ees toimunud liiklusõnnetuses 100% ulatuses vastutavaks Hageja ja jaotas kulud. Hageja ei nõustu vaidluskomisjoni otsusega osas, milles Hageja kaebus jäeti rahuldamata ning palub, et kohus tuvastaks Hageja tsiviilvastutuse puudumise liiklusõnnetuse põhjustamisel. Käesoleval juhul vastutab liiklusõnnetuse toimumise eest RL, kes on ka kinnitanud liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohal, et ta on liiklusõnnetuses süüdi. Sõiduõpetaja sõiduki juhina rikkus LE § 154 reegleid ehk ristmikule lähenedes ei olnud juht ettevaatlik ega arvestanud selle iseärasusi. Sõiduõpetaja ei jälginud üldse liiklust, vaid vaatas oma märkmed. RL’i poolt juhitav sõiduk hakkas liikuma ristmikule umbes 30 meetri kaugusel, mistõttu temal oli piisavalt aega jälgida liiklust, sealhulgas märgata kohast hoolsust rakendades paremalt liikuvat Hageja sõidukit. Asjaolu, et vaidlusalune ristmik oli RL’ile tuttav, kinnitab veelgi, et RL oleks pidanud ristmiku vajalikult hoolsa jälgimise korral nägema paremalt vasakpöörde lõpetanud Hageja sõidukit. Et sõiduki juhiks oli sõiduõpetaja ning sõiduki roolis oli õpilane, oleks RL pidanud ilmutama tavapärasest veelgi suuremat hoolsust, eriti arvestades seda, et liiklusõnnetus toimus tipptunnil. See, et sõidukite kokkupõrge toimus siis, kui Hageja oli juba lõpetanud vasakpöörde, viitab üheselt sellele, et RL’i kiirus ei saanud olla enne liiklusõnnetuse toimumist suur. Seda kinnitab ka RL, kes on märkinud, et sõiduki kiirus enne kokkupõrget oli 10-15 km/h. Tuleb lugeda üldtuntuks, et selliselt kiiruselt pidurdamise korral peatub sõiduk koheselt ning kui sõiduki juhti jälgiks liiklust, ei ole võimalik, et selle sõiduki ees lõpetaks täielikult manöövri teine sõiduk selliselt, et sõiduki juht ei pidurdaks ega saavutaks sõiduki peatumist. RL ei pidurdanud üldse, kuigi Hageja andis signaali, et juhtida RL’i tähelepanu liiklusele. Seda, et mõlema sõiduki kiirus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal väike, kinnitavad ka mõlema sõiduki vigastused. Kui Hageja sõiduki kiirus oleks olnud suur, siis oleks kokkupõrge toimunud varem ning sõidukite vigastused ei oleks piirdunud vaid pisemate kriimustega. Arvestades mõlema auto vigastusi ja liikumissuundasid oli just RL’i sõiduk see, mis riivas Hageja sõidukit, mitte vastupidi. Hageja ja RL’i sõidukid olid avarii hetkel paralleelselt, mida tõestavad ka sõidukite vigastused ning Hageja sõiduki tagumine osa oli 7 meetri kaugusel sõidu alustamise kohast. Kui Hageja sõiduk oleks liikunud suurel kiirusel, siis oleks Hageja ja RL’i sõiduki vigastused olnud oluliselt suuremad. Kui RL’i sõiduk sõitis kiirusel 15 km/h oli RL’i sõidukil aega 30 meetri läbimiseks ligikaudu 6 sekundit. Kui aga uskuda RL’i seletusi, siis oleks Hageja pidanud ühe sekundiga läbima 7 + 4 meetrit (auto pikkus), mis teeb kiiruseks üle 40 km/h. Arvestades pöördenurka, ei oleks Hageja saanud sõita ristmikule sellise kiirusega ning sooritada vasakpööret. Et Hageja oli lõpetanud peale seda, kui oli järginud liiklusmärgi 222 nõudeid juba vasakpöörde ning temale sõitis otsa RL’i poolt juhitud sõiduk, siis oli just RL vastutav liiklusõnnetuse toimumise eest. Hageja ei saanud ette näha ega pidanudki ette nägema, et RL ei märka Hageja sõidukit ning liikudes aeglaselt Hageja sõiduki poole ei pidurda üldse. Hageja taotleb tuvastada K-JR tsiviilvastutuse puudumine liiklusõnnetuse põhjustamisel ja jätta kõik menetluskulud K AS kanda ning mõista K AS-lt välja K-JR menetluskulud vastavalt esitatavatele taotlustele.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja esitatud nõuet ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata, tuginedes alljärgnevatele põhjendustele
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt kostja ei vaidlusta kindlustuse vaidluskomisjoni tehtud otsust. Kostja nõustub kindlustuse vaidluskomisjoni 28.02.2007 otsusega (7-1/07/16; 7-10/07/23), mille kohaselt lasub tsiviilvastutus 16.01.2007 Endla 45 toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest 100% ulatuses hagejal. Kindlustuse vaidluskomisjoni istungil leidis tuvastamist asjaolu, et põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega on hageja poolt liiklusmärgi 222 (Peatu ja anna teed) ning liikluseeskirja § 158 (sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat) nõuete eiramine. Teise juhi, RLi, käitumises ei tuvastatud liikluseeskirja nõuete rikkumisi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja suhtes kehtis parkimismajast välja sõitmisel teeandmiskohustus ristuval teel liiklevatele sõidukitele Hageja sõitis ristmikule omades teeandmiskohustust ristuval teel liiklevatele sõidukitele – parkimismajast välja sõites kehtis hageja suhtes liiklusmärk 222 (Peatu ja anna teed), mis kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Kuigi esialgses seletuskirjas kostjale väitis hageja (tl 49-50), et ristmikul kehtis n-ö parema käe reegel, mille kohaselt oleks olnud hagejal eesõigus tema suhtes vasakul asuva RLi juhitud sõiduki suhtes, tunnistas hageja hiljem (kindlustuse vaidluskomisjoni istungil antud seletuses), et oli teadlik nn stopp-märgist (liiklusmärk 222) ning peatus enne ristmikule sõitmist. Stopp-märgi olemasolu hageja sõidusuunal ei vaidlusta hageja ka esitatud hagis. Hageja ei olnud kokkupõrke momendiks manöövrit täiesti lõpetanud. Hageja väidab hagis, et tema juhitud sõidukile sõitis otsa RL ́i juhitud sõiduk hetkel, kui hageja oli vasakpöörde juba lõpetanud ning sõidukid asusid avarii hetkel paralleelselt. See väide tähendaks, et hageja sõiduk pidi täielikult asuma oma suunavööndis ning RLi juhitud sõiduk väljus oma suunavööndist ning kaldus hageja suunavööndisse, põhjustades kokkupõrke. Nimetatud hageja väide läheb vastuollu vaidluses seni esitatud tõenditega ning ka hageja varasemad selgitused kinnitavad, et hageja sõiduk ei olnud manöövrit veel täielikult lõpetanud: kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud kaebuses kirjutab hageja, et ta oli jõudnud manöövri peaaegu lõpetada; samas kaebuses kirjutab hageja, et sõiduõpetaja oleks pidanud oma teel paiknevat takistust märkama – s.t hageja sõiduk oli sõiduõpetaja sõidukil ees, sõiduõpetaja suunavööndis; sama sõnastust – manööver oli peaaegu lõpetatud - on hageja kasutanud ka kostjale saadetud 24.01.2007 selgitavas e-mailis (tl 51); kindlustuse vaidluskomisjoni istungil antud seletustes hindas hageja, et ta oli ristmikust läbinud 98% (tl 53); liiklusõnnetuse osapoolte poolt sündmuskohal teatele liiklusõnnetusest joonistatud skeemil asub RLi juhitud sõiduk oma suunavööndis (tl 46); hageja seletuskirjas joonistatud skeemil asub RLi juhitud sõiduk otse oma suunavööndis ega ole kaldunud vastassuunavööndisse (tl 50). RLi seletuskirjas joonistatud skeemil asub hageja sõiduk kokkupõrkemomendil viltu, jäädes tagumise vasaku nurgaga RLi juhitud sõiduki suunarajale, mis tähendab, et kaebaja polnud veel oma vasakpööret täielikult lõpetanud (tl 48); sõidukite vigastused ei saa tõendada seda, et sõidukid asusid avarii hetkel paralleelselt. Paralleelselt asuvad objektid kas ei puutu teineteisega üldse kokku või puutuvad kokku kogu küljega. Antud juhul puutusid kokku ühe sõiduki esinurk ning teise sõiduki tagumine osa. Sõidukite vigastusteks on väikesed kriimud – hageja sõidukil vasakpoolsel tagumisel poritiival ja rehvil, RLi sõidukil vasakul esikaitseraua nurgal ratta suunas – seega pidid sõidukid asuma teineteise suhtes teatud nurga all. Kuivõrd RLi sõiduk oli avarii toimumise hetkeks sõitnud otsesuunas juba umbes 30 meetrit ning olemasolevate tõenditega pole tõendatud, et ta kaldus oma suunavööndist vasakule hageja suunavööndisse, ning hageja sõiduk oli lõpetamas vasakpöörde manöövrit, on tõenäoline sõidukite asetus kokkupõrkemomendil selline, et RLi sõiduk asus otse oma suunavööndis ning hageja sõiduk veidi viltu, asudes oma tagumise nurgaga vastassuunavööndis. Märgime, et selliste väikeste vigastuste puhul, kus pole võimalik
eristada tugevama kontakti suunda ning tegemist on pigem õrnade kriimustustega, on väga raske vigastuste järgi rekonstrueerida liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid. RLi joonistatud skeem vastab tuginedes teistele tõenditele tõenäoliselt üsna täpselt tegelikule situatsioonile, kuivõrd sündmuskohal ning hageja poolt joonistatud skeemidel pole märgitud sõidukite asend kokkupõrkemomendil, vaid enne avariid. Arvestades kokkupõrke kohta ristmiku äärel ning pöördenurka (ristmik, kus hageja vasakpöörde sooritas, on suhteliselt kitsas, mõlemas suunas on üks sõidurida), on tõenäoline, et avariimomendiks ei olnudki hagejal võimalik oma sõidukit täiesti otseks oma suunavööndisse keerata. Liiklusmärk 222 kohustab juhti peatuma ning andma teed ristuval teel liiklevatele sõidukitele. Kohustust anda teed (mitte takistada) all mõistetakse vastavalt liikluseeskirja § 2 lg 1 nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Nõue anna teed (mitte takistada) on oma olemuselt absoluutne. Teeandmiskohustusega teelt välja sõitev juht peab seega vältima manöövrit, mille korral esineks võimalus, et teeandmiskohustusega juhi tegevus takistaks sõidueesõigusega juhi liikumist. Sõidueesõigusega juhil on mõistlik alus eeldada, et teised juhid käituvad õiguspäraselt, s.t täidavad liikluseeskirja sätteid. Antud juhul põhjustas hageja olukorra, kus eesõigusega liikleja (RL) oli sunnitud hageja manöövri tõttu muutma oma liikumiskiirust – pidurdama. Asjaolu, et RL oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks pidurdama, kinnitab ka hageja hagi punktis 3 toodud põhjendustega. Kokkupõrge toimus hetkel, kui hageja polnud veel manöövrit lõpetanud, seega polnud hageja teeandmiskohustus veel lõppenud. Lisaks on liiklusõnnetuse teine osapool RL kinnitanud nii oma esialgses seletuses, kui kindlustuse vaidluskomisjoni istungil (kindlustuse vaidluskomisjoni otsus p 9), et hageja ei peatunud ristuva sõidutee ääres, vaid sõitis ootamatult ristmikule eirates liiklusmärgi 222 nõudeid. RLi sõnu kinnitab ka kindlustuse vaidluskomisjoni istungil tunnistajana ütlusi andnud sõiduõpilane Veronika Pibeman, kelle sõnul ilmus hageja sõiduk talle ette ootamatult, ilma stopp-märgi ees peatumata (kindlustuse vaidluskomisjoni otsus p 10). Vastavalt hageja selgitustele sõitis ta ristmikule, kui veendus, et ristmik on tühi. Samal ajal väidab hageja, et tema ees sõitis samuti teine sõiduk ning see eessõitev sõiduk aeglustas, mistõttu oli ka hageja sunnitud pidurdama ega saanud seetõttu sujuvalt ristmikku läbida. Liikluseeskirja § 158 kohaselt ei tohi sõiduteede ristumisalale sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. See nõue tähendab, et juht peab oskama olukordi õigesti hinnata, et oma tegevusega mitte takistada liiklust. Juhul, kui ristmik ehk sõiduteede ristumisala on küll tühi, aga kohe ristumisala taga pole piisavalt vaba ruumi, jääb juht ristmikule sõites ikkagi liiklust takistama, sest tal pole võimalik ristmikult ära sõita. Antud juhul, kus hageja tunnistab, et avarii toimus tööpäeva järgse tipptunni tiheda liikluse ajal, kus võib eeldada ummikute tekkimist ristmikul ning olukorras, kus hageja kinnitusel ta nägi hästi paremalt lähenevat RLi juhitud sõidukit, otsustas ta ikkagi sooritada kitsal ristmikul manöövri vasakule, veendumata, et ta saab manöövri eessõitva sõiduki järel sõites lõpetada enne RLi sõiduki jõudmist ristmikule. Hageja pole tõendanud, et vastutus liiklusõnnetuse põhjustamise eest lasub RLil. Hagi kohaselt leiab hageja, et RL vastutab kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise eest, kuna rikkus liikluseeskirja § 154, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasustega. Hageja kinnitab hagis, et RLi sõiduk liikus väikesel sõidukiirusel, seega oli RL ristmikule lähenedes ettevaatlik, liikudes alal lubatud sõidukiirusest väiksema kiirusega. Hageja ei ole tõendanud, millised on need ristmiku iseärasused, millega RL oleks pidanud tingimata arvestama. Ei ole mõistlik eeldada, et juht arvestaks igal hetkel asjaoluga, et teeandmiskohustusega teelt ootamatult ristmikule sõitvad juhid teevad valearvestusi ning jäävad sõidueesõigusega juhi sõidukit takistama.
RLi juhitud sõiduki liikumiskiirus on vastavalt antud ütlustele 10-15 km/h ehk umbes 3-4 m/s. Hageja väide, et sellise sõidukiiruse juures peatub sõiduk koheselt, on asjatundmatu. Lihtsustatult koosneb peatumisteekond teepikkusest, mis läbitakse juhi reaktsiooniaja ja pidurite rakendumisaja jooksul ning pidurdamisteekonnast. Juhi keskmiseks reaktsiooniajaks peetakse teoorias 1 sekundit. Kindlustuse vaidluskomisjoni istungil hindas RL oma reageerimisajaks 1-3 sekundit. Ühe sekundiga jõuab sõiduk isegi sõidukiirusel 10-15 km/h läbida 3-4 meetrit. Sellele teepikkusele tuleb lisada teekond, mille sõiduk läbib pidurdades enne lõplikku peatumist. Pidurite rakendumisaeg ja pidurdusaeg kokku lisab veel vähemalt 2 sekundit. Nii RL kui roolis istunud sõiduõpilane ootasid, et hageja pidurdab ja annab neile teed nagu kohustab liiklusmärk 222. Kui selgus, et hageja teed ei anna, kulus RLil oma sõiduki peatamiseks vähemalt 3 sekundit, mille jooksul jõudis sõiduk läbida umbes 10-12 meetrit. Hageja väidab, et andis signaali, äratamaks RLi tähelepanu, samas kinnitas hageja vaidluskomisjoni istungil (lisa nr 5, lk 4), et andis signaali siis, kui sõidukid olid juba kokku puutumas. Seega ei saanud hageja antud signaal enam kuidagi olukorda muuta ning teisele juhile ei saa ette heita, et ta pärast signaali ei võtnud midagi ette kokkupõrke ära hoidmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Käesolev kohtumenetlus tuleneb LKS § 58 lg 6 mille kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Vaidlust pole selles, et hageja sõitis ristmikule omades teeandmiskohustust ristuval teel liiklevatele sõidukitele – parkimismajast välja sõites kehtis hageja suhtes liiklusmärk 222 (Peatu ja anna teed). Liikluseeskirja (LE) §158 kohaselt sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Liiklusmärk 222 (Peatu ja anna teed) kohaselt juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. LE §2 lg 1 kohaselt termini anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. LE §154 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud (LE) §-de 2 lg1 ja 158 ning liiklusmärgi 222 nõudeid. Kohus nõustub kostjaga, et nõue anda teed (mitte takistada) on oma olemuselt absoluutne. Sõiduõigusega juhil on mõistlik alus eeldada , et teised juhid käituvad õiguspäraselt, s.t täidavad liikluseeskirja sätteid. Kohus on seisukohal, et hageja sooritades vasakpööret eiras teeandmise nõuet, s.t tema tegevus sundis RLi juhitud sõidukit muutma sõidukiirust. Hageja on sõitnud välja ristmikule, veendumata kas sellise manöövri sooritamine on võimalik. Hageja on korduvalt kinnitanud et tema ristmikule jõudes aeglustasid eesliikuvad sõidukid, mistõttu ristmiku läbimine oli takistatud (tl 29, 51, 52; istungi protokoll 31.10.2007- tl 69). Ka on hageja kindlustuse vaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et RLi juhitud sõiduk oli omas reas ja et tema liigutas pärast kokkupõrget oma sõidukit, et välja saada (tl 55). Kohus on seisukohal, et hageja seletused avarii asjaolude kohta (väljasõit parkimismajast ja vasakpöörde lõpetamine) on ebajärjekindlad. Algselt on hageja rääkinud parema käe reegli
kehtivusest ristmikul (tl 49). Kaebuses liikluskindlustuse fondile (tl 29) kirjutab hageja, et oli vasakpöörde juba peaaegu jõudnud lõpetada. Vaidluskomisjoni istungil on hageja seletanud, et vasakpööre oli lõpetatud 98% ulatuses (tl 53) Kohtuistungil 31.oktoobner 2007 on hageja selgitanud, et stoppmärgi nõudeid täitis ta 99% ulatuses (tl 69). Hageja on avaldanud ka seisukohta, et liiklusõnnetuse on põhjustanud RL, kuna ta on rikkunud LE 154 nõudeid. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et selline väide on paljasõnaline. Vastupidi, hageja on ise märkinud, et RLi juhitud sõiduauto lähenes ristmikule aeglaselt. Hageja väited selle kohta, nagu poleks RL liiklust jälginud, on tõendamata. Tõendamata on ka need ristmiku iseärasused, millega RL oleks pidanud tingimata arvestama. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et RL on ennast algselt süüdi tunnistanud ei ole siduv tulenevalt LKS §53. Kohus on seisukohal, et politseitöötajate antud ütlused ei kajasta otseselt avarii toimumise asjaolusid vaid autode paiknemist avariijärgselt. Kuivõrd tuvastamist pole leidnud hageja tsiviilvastutuse puudumine, jätab kohus hagi rahuldamata.
3.4.Kohtukulude arvestus Kohtukulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja. TsMS§174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.