Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, pensioniameti, Väärtpaberikeskuse, Hansapanga, Krediidipanga, SEB panga ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. E. K. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks igakuine palk X krooni + X krooni peretoetust. Maksuametilt saadud teatise kohaselt oli E. K. 2007.a. sissetulekuks X krooni ning Sotsiaalkindlustusameti teatise järgi saab E. K. peretoetust igakuuselt X krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et tal puudub sõiduk ning Äriregistris pole tema nimel ühtegi ettevõtet, ühingut ega osalust neis. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub talle kinnistu X, see on korter kus taotleja elab. Väärtpaberikeskuse, SEB panga ja Krediidipanga teatise kohaselt ei oma E. K. arvelduskontosid ega hoiuseid, kuid Hansapangas on avatud kaks krediitkaarti laenujääkidega X ja x tuhandega ning arvelduskonto summaga X krooni. Kohus leiab, et E. K. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid on loota et E. K. suudab parandada oma majanduslikku seisundit ja maksevõimet kuna ta on noor ja töövõimeline, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamiseni riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon 5113011.

Aita Kastor Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.