Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Vastavalt esitatud avaldusele 09.04.2007.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti rahuldamata H. M. (edaspidi: Võlgnik) hagiavaldus A. A.i ja V. A.i (edaspidi Võlausaldajad) vastu 937 500 krooni väljamõistmise nõudes. Ülalnimetatud kohtuotsusega, mis jõustus 23.08.2007.a. mõisteti Võlgnikult A. ja V. A.i kasuks välja ka kohtukulud vastavalt summas 18 125 krooni ja 43 325 krooni, kokku seega 61 450 (kuuskümmend üks tuhat nelisada viiskümmend) krooni. Võlausaldajate taotlusel algatati 10.09.2007.a. ülalnimetatud kohtuotsuse täitmiseks täitemenetlus, mille käigus on tänaseks õnnestunud täita kohtuotsus kohtukulusid puudutavas osas vaid 3900 (kolme tuhande üheksasaja) krooni ulatuses. Seegi on tasutud Võlgniku lähikondse L. – L. M. poolt. Kokku moodustab Võlgniku võlgnevuse jääk seega 57 550 (viiskümmend seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni. Võlausaldajate nõue muutus sissenõutavaks 23. augustil 2007. Seega möödus 30 päeva nõude sissenõutavaks muutumisest 23. septembril 2007 aastal. Võlausaldajate esindaja saatis Võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 19. detsembril 2007.Võlgnik pankrotihoiatuses sisaldunud nõuet ei osaliselt ega tervikuna täitnud ei ole. Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 2 kohaselt saab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust põhistades tugineda ka asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kuressaare kohtutäituri Enno Kermiku poolt Võlausaldajatele edastatud tõendi kohaselt ei näe kohtutäitur Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses muud võimalust nõude rahuldamiseks kui Võlgniku poolt võla vabatahtlikku tasumist või Võlgniku varalise olukorra muutumist tulevikus. Niisamuti on täitur väljendanud seisukohta, et Võlgnik on sisuliselt varatu ja tema ainukene sissetulek – pension, kulub Võlgniku lastele elatise maksmiseks ning et ta elab sisuliselt vanemate laste ülalpidamisel. Ülalnimetatust tulenevalt on Võlausaldajad seisukohal, et Võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot.

ja määras

lk 3 Vastavalt ajutise halduri aruandele /t.l. 57/ on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 236 572,66 krooni. Kohustused suurenevad igakuuliselt elatise nõuete arvel, sest võlgnik maksab elatist vähem kui ta seda maksma peaks. Võlgniku arveldusarvetel on raha 3575,54 krooni ja 11,63 SEK’i. Võlgniku nimele on registreeritud väikelaev, mille väärtus ajutise halduri hinnangul on ca 5000 krooni. Võlgnikule on määratud rahvapension 1573 krooni kuus, millest poole ulatuses peetakse kinni elatisraha. Võlgnikul puudub registritesse kantav vara. Äriregistri väljatrüki kohaselt kuulub võlgnikule Merivarad OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Võlgnik on sama äriühingu juhatuse liige. H. M. ja V. M. on abielu lahutanud, kuid ei ole sõlminud abieluvara lepingut. Abielu ajal on V. M. omandanud 1⁄2 kinnistu kaasomandist, mis peaks olema abikaasade ühisvara ja mida on võimalik pankrotimenetluse käigus jagada. Kokku hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks 28 595 krooni. Ka on ajutine haldur veendunud, et H. M.le Rootsi riigi poolt makstav pension X krooni laekub käesoleval ajal kolmanda isiku arvele. Ajutine haldur on seisukohal, et H. M. varad ei kata tema kohustusi ja seetõttu on H. M. maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et kohus peaks pankroti välja kuulutama, vaatamata sellele, et võlgnik on avalduse esitanud võlausaldajatele oma võla tasunud. Ajutine pankrotihaldur taotles ajutise halduri tasu summas 15 400 krooni ja tehtud kulutuste katteks 2000 krooni väljamõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Pankrotiseaduse § 15 lg. 2 p. 6 järgi jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus on küll 29. veebruari 2008.a. määrusega algatanud H. M. pankrotimenetluse, kuid kuna pankrotimenetluse läbivaatamise ajaks on võlgnik kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, täitnud, puudub alus pankrotiavalduse rahuldamiseks. Seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks tuleb H. M. pankrotimenetlus lõpetada. Kohus peab vajalikuks märkida, et võla tasumine enne pankroti väljakuulutamist annab aluse arvata, et ajutise halduri arvamus selle kohta, et H. M. saab endiselt riigipensioni Rootsi riigilt, mis kantakse kolmanda isiku arvele, on põhjendatud. X SEK. (X krooni ) suuruse igakuise laekumise korral ei saa rääkida maksejõuetusest, eriti arvestades asjaolu, et kõne all on peamiselt kohustused, mille täitmine toimub perioodiliste maksetena. Pankrotiseaduse § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu saamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 17 400 krooni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud.

lk 4 Kuna võlgnik oma tegevusega on põhjustanud avaldajate pöördumise kohtusse pankrotiavaldusega, mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult. TsMS §172 lg. 5 järgi, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda. Kohus jätab avaldajate menetluskulud võlgniku kanda. Avaldajate menetluskulude suuruse määrab kohus peale sellekohase avalduse (TsMS § 174) saamist.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.