Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-30252/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2026

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-30252

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2008. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-30252

Tsiviilasi

xxx hagi xxx vastu liikluskahju väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn) • Esindaja Hillar Jürgens • Kostja xxx (registrikood xxx, xxx) • Esindaja Anu Saar 25.03.2008. a, kirjalik menetlus

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista xxx xxx kasuks välja 17 809.32 krooni (seitseteist tuhat kaheksasada üheksa krooni 32 senti).

3.Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda kostjalt välja liikluskahju toimik nr xxx ning võtta see tõendina asja lahendamise juurde;

4.Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda xxx välja liikluskahju toimik nr xxx ja võtta see tõendina asja lahendamise juurde. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus Tartu-Jõgeva maantee 6. kilomeetril 30.01.2007.a kella 11.00 ajal liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid Ford Mondeo (registreerimismärk xxx), mida juhtis sõiduki omanik xxx ning sõiduk MAN 26.463 (registreerimismärk xxx), mida juhis xxx. Sõiduk MAN kuulub Hansa Liising AS-ile ning seda rendib xxx. Ford Mondeo on kindlustatud xxx-is ning MAN kindlustusandjaks on xxx AS. Sõidukijuhid vormistasid sündmuskohal teate liiklusõnnetusest ning leidsid, et kahju tekitamise eest vastutas xxx. Kostja tunnistas 01.03.2007.a otsusega tekitatud kahju liikluskahjuks, kuid leidis, et mõlemad juhid vastutavad kahju tekitamise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest 50% ulatuses. Kostja hüvitas hagejale 02.03.2007.a otsuse alusel 50% liikluskahjust, s.t 35 618.64 krooni. Hageja esitas kostjale taotluse otsuse muutmiseks, kostja jäi oma otsuse juurde. xxx leidis, et MAN juhi süü oli 25% ning Ford Mondeo juhi süü 75%. Hageja leiab, et liiklusõnnetuse süüdlaseks on 100% ulatusest xxx ja seega tuleks kostjal hagejale hüvitada kogu tekitatud kahju. Hageja väitel on kostja liiklusõnnetuses tekkinud kahju tunnistanud ja omaks võtnud, kuna hüvitas liikluskahju osaliselt. Liiklusõnnetuse teatist täites olid mõlemad juhid ühel meelel, et kahju põhjustamise eest vastutab ainuisikuliselt xxx. Viimane andis teatisele ka sellekohase allkirja. Hilisemad seisukohamuutused ei saa mõjutada liiklusõnnetuse kohal juhtide poolt antud hinnangut. Seega puudub vaidlus liikluskahju põhjustaja üle. xxx sooritas vasakult poolt möödasõidu vasakpöördele asunud ning vasakpöörde jaoks ette nähtud aeglustusrajal liikunud veoautost, ületades selleks ristmikul kahekordse pidevjoone. Seega rikkus xxx möödasõitu sooritades liikluseeskirju xxx oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks sõiduki juhitavuse kaotanud, sõidukil libises tagumine osa ees liikumise suunas. Õnnetuse toimumise koht oli piisavalt selgelt liikluse reguleerimise märguannetega tähistatud, liiklusmärgid olid selgelt eristatavad ning nähtavus oli hea. Hageja leiab, et MAN juhi suhtes ei saa kohaldada liikluseeskirja § 91 nõudeid, kuna veoauto juht oli veendunud, et ükski teine autojuht ei ole vastuvõidul ega möödasõidul. Veoauto juht ei saanud ette aimata sellist liikluseeskirjade rikkumist, tal oli võimatu sõiduautot näha. On usutav, et veoauto juht veendus enne vasakpöördele asumist, et manööver on ohutu. Fordi juhtinud xxx ütluste usutavus ja siirus on küsitav, tema ütlustes on palju vasturääkivusi. Fordi juhi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kindlustusselts võib esitada tema vastu kahju hüvitamise nõude. MANi juhil on pikaajalised kogemused ning tema ütlustes ei ole põhjust kahelda, kuna tal ei ole motiivi ebaõigete ütluste andmiseks.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • 30.01.2007.a kella 11.00 ajal toimus Tartu-Jõgeva maantee 6. kilomeetril liiklusõnnetus. • Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid Ford Mondeo (registreerimismärk xxx), mida juhtis sõiduki omanik xxx ning sõiduk MAN 26.463 (registreerimismärk xxx), mida juhis xxx. • Sõiduk MAN 26.463 (registreerimismärk xxx) kuulub xxx ning seda rendib xxx (tl 32-33, 85, 86). • Ford Mondeo on kindlustatud xxx-is (tl 58) ning MAN kindlustusandjaks on xxx (tl 57). • Kostja tunnistas 01.03.2007.a otsusega liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju liikluskahjuks ning leidis, et kumbki juht oli süüdi 50% (tl 14-15, 59-60). Kostja hüvitas 02.03.2007.a otsuse alusel hagejale 50% liikluskahjust, s.t 35 618.64 krooni (tl 16, 17, 61). Hageja esitas kostjale taotluse hüvitamisotsuse muutmiseks (tl 18-24, 62-63), kostja jäi oma otsuse juurde (tl 25-31, 64-65). • xxx leidis, et MAN juhi süü oli 25% ning Ford Mondeo juhi süü 75% (tl 34, 35). Hageja esitas xxx avalduse kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse muutmiseks (tl 36-41). xxx jättis 12.04.2007.a teate kohaselt oma otsuse muutmata (tl 42-43). Kohus leiab, et hageja on õnnetuse toimumise kohaks nimetanud ekslikult Tartu-Jõhvi maantee. Hageja esitatud dokumentidest ning menetluse käigus esitatud seisukohtadest nähtub, et hageja on silmas pidanud Tartu-Jõgeva maanteed (nn Piibe maantee). Poolte vahel on vaidlus selles, kui suures osas on kummagi liiklusõnnetuses osalenud auto juht õnnetuse toimumises süüdi ning millises ulatuses peaks kindlustusandja hüvitama hagejale tekitatud liikluskahju. 30.01.2007.a täidetud liiklusõnnetuse teatel on xxx andnud allkirja selle kohta, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest (tl 9). Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 53 kohaselt ei kehti liiklusõnnetuse puhul kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523. Kohus leiab, et xxx poolt liiklusõnnetuse teatele antud allkirja tuleb käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Tulenevalt VÕS § 523 lg 3 on kindlustusandjal võimalik vähendada oma täitmise kohustuse ulatust, kui kindlustusvõtja sõlmib kindlustusandja nõusolekuta kannatanuga kompromisslepingu või tunnustab tema nõuet. Kindlustusandja võib tegelikku kahju ületavas osas vabaneda täitmise kohustusest, kui nõude tunnustamine kindlustusvõtja poolt on ilmselt põhjendamatu ja kahjustatud isikul oli õiguslik alus saada hüvitist väiksemas ulatuses. Seega ei ole xxx poolt liiklusõnnetuse teatele antud allkiri kindlustusandja jaoks siduv, kui kohus tuvastab, et liiklusõnnetuse toimumise eest vastutab osaliselt MAN juht xxx. xxx allkiri võib kaasa tuua tema otsese vastutuse MAN omaniku ees ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimise väljaspool liikluskindlustust. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas xxxs oli 100% süüdi liiklusõnnetuse toimumises. Liiklusõnnetuse teate (tl 9, 82), kahjuavalduse (tl 10, 67) ja kohtuistungil tunnistaja xxx antud ütluste järgi keeras xxx Kärkna poolt Jõgeva-Tartu maanteele ning sõitis Tartu poole. Vasula sillalt pidi xxx keerama vasakule. Tunnistaja pani sisse suunatule, reastus vasakusse ritta, jäi enne ristmikku seisma, vaatas mõlemasse tahavaatepeeglisse ja alustas vasakpööret. Tunnistaja selgituste kohaselt küljepeeglist ta veoauto taha ei näe ning ka lähenevat sõiduautot tunnistaja ei näinud. Sõiduautot märkas tunnistaja alles avarii toimumise hetkel. Kõik ristmikul olevad märgid on seal tunnistaja arvates juba aastaid.

Liiklusõnnetuse teate, kahjuavalduse (tl 11-12, 83, 66) ja kohtuistungil tunnistaja xxx antud ütluste kohaselt sõitis tunnistaja Jõgeva poolt Tartu poole, tema ees sõitis veoauto. Tunnistaja tahtis veoautost vasakult mööduda, pani suuna sisse ning kui tunnistaja oli veoauto kõrval, märkas, et veoauto hakkab vasakule keerama. Paremalt ei olnud võimalik mööda sõita ning tunnistaja oli kindel et veoauto sõidab otse. Veoauto ei olnud vasakpöörde rajal ega võtnud enne möödasõidu alustamist kiirust maha. Kohus loeb hageja esitatud fotode (tl 13, 87-95) ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et suunavööndite vahel oli kahekordne pidevjoon. Liikluseeskirja (edaspidi LE) p 913 kohaselt eraldab kahekordne pidevjoon suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Fordi juhtinud xxx rikkus möödasõitu sooritades LE p 913. Kuna xxx ütluste ning sõidukite vigastustega on tõendatud, et sõiduauto oli veoauto kõrval, kui Kalju Värv hakkas sooritama vasakpööret, ei ole tõendatud, xxx rikkus ka LE § 91. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 156 kohaselt peab rööbasteta sõiduki juht vasakule või tagasi pöörates andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Seega pidi veoautot MAN juhtinud xxx enne vasakpöördele asumist veenduma, et manööver on ohutu. Tunnistaja xxx ütlustest ning mõlema sõiduki vigastusest nähtuvalt oli sõiduauto MAN-i kõrval, kui xxx alustas vasakpööret. Tunnistaja xxx ütlused ei kinnita vastupidist. Kohus leiab, et kui xxx ei näinud vasakpoolsest tahavaatepeeglist Fordi, mis oli veoauto kõrval, ei olnud xxx vasakpööret sooritades piisavalt hoolikas ning ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses. Seega rikkus xxx LE § 91 ja § 156 nõudeid. Kohus arvestab süü suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et xxx alustas vasakpöörde sooritamist selleks spetsiaalselt ette nähtud sõidurajalt ning suunavööndite vahel oli kahekordne pidevjoon. xxx oli õigustatud ootus, et teised liiklejad järgivad liikluseeskirja nõudeid. xxx, asudes sellises olukorras veoautost mööduma, lõi teadlikult liikluses ohtliku olukorra. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et xxx süü suurus oli 25% ning xxx süü suurus 75%. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada toimunud liiklusõnnetuse eest täies ulatuses vastutavaks Ford Mondeo juht xxx. Hüvitatava kahju suurus Kuna xxx ei ole 100% süüdi liiklusõnnetuse toimumises, ei ole kindlustusandjale siduv ka xxx allkiri liiklusõnnetuse teatisel. LKindlS § 26 lg 4 kohaselt hüvitatakse liikluskahju vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud sama seaduse §-s 27 sätestatud erandid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 50% liiklusõnnetusega tekitatud kahjust on 35 618.64 krooni, s.t kogu kahju on 71 237.28 krooni. Kuna xxx vastutab liikluskahju põhjustamise eest 25% ulatuses, tuleb kindlustusandjal hüvitada kindlustusvõtjale 75% tekitatud kahjust, s.t 53 427.96 krooni. Sellest 35 618.64 krooni on kostja hagejale tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 17 809.32 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 50% liiklusõnnetusega tekitatud kahjust on 35 618.64 krooni ja seega ei analüüsi kohus remondikalkulatsioone ja seisaku tõttu tekitatud kahju arvestust (tl 44-47, 84). Kohus ei analüüsi esitatud fotosid sõidukite vigastustest (tl 68-76), kuna poolte vahel ei ole vaidlust vigastuste ulatuse ning paiknemise osas.

2.xxx välja nõuda liikluskahju toimik nr L06071261 ja võtta see tõendina asja lahendamise juurde. Kuna kohus ei ole hageja taotluseid protokollilise määrusega lahendanud, lahendab kohus need vastavalt TsMS §-le 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega. Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega liiklusõnnetuse teate, kahjuavaldused, kostja xxx otsused liikluskahju hüvitamise kohta, hageja taotlused kindlustusseltside otsuste muutmise kohta ning sõiduki remondikalkulatsioonid. Hageja ei ole täpsustanud, millistele liikluskahju toimikutes olevatele dokumentidele hageja sooviks viidata lisaks juba esitatutele ning mis põhjusel ei ole tal endal neid dokumente võimalik esitada. Kohus leiab, et liikluskahju toimikute lisamine tõendina asja materjalide juurde koormab asjatult tsiviilasja toimikut, kõik tõendamist vajavad asjaolud kajastuvad poolte esitatud dokumentaalsetes tõendites. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 17.01.2008.a kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, millega kostja hüvitaks hagejale 25% seni hüvitamata liikluskahjust. Pooled olid nõus arutama kompromissi sõlmimist. 25.03.2008.a kohtuistungil oli kostja nõus sõlmima kompromissi ning hüvitama poole hageja nõutud summast. Hageja ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.