Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-813
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2008.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AV hagi OÜ V tühistamise nõudes 19.03.2008.a.
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
ja OÜ A vastu müügilepingu
istungisekretär Kadri Lember, tõlgi Galina Tael juuresolekul hageja AV hageja esindaja AN kostja OÜ V esindaja V Mihhailov kostja OÜ A esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sai hageja, kes on V OÜ seaduslik esindaja, 21.aprillil 2004.a. teada, et 06.04.2004.a. sõlmiti S Velsbergi büroos notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx „Avaldused kasutusvalduse kustutamiseks ja ostueesõiguse kustutamsieks ja võla ülekandmise ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping“ OÜ V , keda esindas juhatuse liige ja osanik LM, müüs firmale kuuluva kinnistu asukohaga Xxx oma õele kuuluvale firmale OÜ A, hinnaga 400 000,- krooni. Tehingu teostamiseks esitas LM osanike üldkoosoleku protokolli 30.03.2004 otsusega müüa Kinnistu. Hageja leiab, et tehing on tühine, kuna ta ei valda eesti keelt ja kirjutas protokollile alla selle sisust aru saamata. Hagiavalduse kohaselt on protokoll ja otsus 30.03.2004 tühine ja ei kuulu täitmisele. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Teiseks tuleneb lepingu
tühisus sellest, et müügileping on näilik. Tehingu näilikkus tulenevat sellest, et OÜ A ei ole tasunud müügilepingus kokkulepitud rahasummat.
Kostja tunnistab haginõuet terves ulatuses. 30.03.2004.a. protokoll oli allkirjastatud pettuse mõjul, kuna AV ei valda eesti keelt. 13.06.07.a. jõustus Harju Maakohtu 13.04.07.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr.2-04-2155, millega tunnistati OÜ V 30.03.2004.a. osanike üldkoosoleku protokolli otsus kehtetuks. Tehing oli tühine algusest peale ja oli näilik, kuna kinnistu eest ei ole tasutud. Näilik tehing seisnes selles, et M soovis jääda kinnistu ainuomanikuks ja mitte kellelegi seda võõrandada. Tema soovis tekitada kahju hagejale..
OÜ A peab hagi põhjendamatuks. Asjaolu, kas hageja osanike 30.03.2004.a. otsus kehtib täna või mitte, omab tähtasust üksnes osanike omavahelistes suhetes. Hageja enda poolt esitatud OÜ V konto väljavõttest nähtub, et OÜ A on tasunud kinnistu omandamise eest kokkulepitud 400 000,- krooni. Hageja ei ole osanud öelda, milline tehing oli tema arust käsitletaval juhtumil varjatud tehinguks. Hagiavalduses esile toodud asjaolud ja kohtuistungil väidetu võib anda OÜ-le V aluse nõude esitamiseks endise juhatuse liikme LM või tema universaalse õigusjärglase suhtes. Samas selline nõue ei puuduta OÜ At.
Kolmas isik hagi ei tunnista. Tulenevalt vaidlustatud lepingust oli OÜ A lepingu sõlmimise ajal teadlik Kinnistut koormavast ja lepingu punktis üks nimetatud hüpoteegist Eesti Vabariigi kasuks. Eesti Vabariik oli nõus võla ülekandmisega OÜ-le A. Harju maavanem leiab, et osanikul, kes kirjutab alla üldkoosoleku otsusele, aru saamata, mis on otsuse sisu, oleks olnud õigus võtta usaldusväärne tõlk, kes talle otsuse sisu oleks selgeks teinud.
Harju Maakohtu 13.aprilli 2007.a. kohtumäärusega on kohus kinnitanud AVi ja OÜ V vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetanud menetluse AVi hagis OÜ V vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et OÜ V osanike üldkoosoleku otsus, mis on fikseeritud OÜ V osanike üldkoosoleku protokolliga 30.03.2004.a., on kehtetu. Hageja soovib tühistada notar S Velsbergi poolt 06.04.2004.a. sõlmitud “ Avaldused kasutusavalduse kustutamiseks ja ostueesõiguse kustutamiseks ja võla ülekandmise ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping “(toimiku lk.10-19). Notariaalse tehingu tegemisel esindas OÜ-t V juhatuse liige M . ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ V põhikirjaga oleks ette nähtud, et osaühingu liikmed esindavad osaühingut mitmekesi,. Hageja ei ole tõendanud, et ühine esindus oleks kantud äriregistrisse.
TsÜS § 94 lg 1 sätete kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja ei ole hagiavalduses toonud ära , milliste asjaolude avaldamise teel viidi teda tahtlikult eksimusse või hoiti eksimuses. Hageja pidi nägema üldkoosoleku otsusele allkirja andes, et see on eestikeelne . Puudub alus notariaalse tehingu eksimuse tõttu tühistamiseks. Tehingu näilikkus tulenevat sellest, et OÜ A ei ole tasunud müügilepingus kokkulepitud rahasummat. TsÜS § 89 lg1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldused ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millist tehingut püüti varjata. Hageja selgituste kohaselt LM tahtis edasi jääda kinnistu omanikuks. LM ei olnud füüsilise isikuna kunagi kinnistu omanik, mistõttu ta ei saanud ka pärast tehingu sõlmimist jääda kinnistu omanikuks. OÜ V konto väljavõttega (toimiku lk.142-144) on tõendatud, et OÜ A on kandnud OÜ-le V üle kinnistu eest 400 000 krooni. Seega on müügilepingus kokkulepitud summa tasutud. Puudub seaduslik alus tehingu tühistamiseks selle näilikkuse tõttu. Hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.