Hageja esindaja Eveli Kelk, kostja esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Triinu Hiob
RESOLUTSIOON
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja, A P ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 15.06.2007.a kohtule hagi, milles palus tühistada kostja 16.05.2007.a käskkiri nr 070516 ja ennistada A P tööle. Hagiavalduse kohaselt määras kostja hagejale ülalviidatud käskkirjaga distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise. Hageja leiab, et käskkiri tuleb tühistada seetõttu, et töötaja on täitnud töölepingust tulenevaid ülesandeid ettenähtud viisil. 19.09.2007.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles esitas kostja vastu alternatiivsed nõuded. Esimese nõudena palus hageja tühistada hagejale määratud distsiplinaarkaristus, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning ennistada hageja tööle. Alternatiivse nõudena palus hageja lugeda töölepingu lõpetamine ebaotstarbekaks ning ennistada hageja tööle, seda eeldusel, et kohus leiab, et töölepingu
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22862 lõpetamine on õiguspärane. Hageja leiab eelnevale lisaks veel seda, et kostja ei ole käskkirjas tuvastanud, et hageja poolsed töökohustuste rikkumised oleksid toime pandud süüliselt. Hageja leiab veel, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg oli käskkirja andmise ajaks juba möödas. Hageja asus sellele seisukohale seetõttu, et kostja väitel puudus hageja õigusvastaselt töölt alates 09.04 kuni 11.05.2007.a. Sellest tulenevalt oleks kostja pidanud ebaseadusliku töölt puudumise tuvastama koheselt ning käskkirjaga karistuse määrama hiljemalt 08.05.2007.a ning hageja ei nõustu seetõttu kostjaga, et kostja tuvastas hageja ebaseadusliku töölt puudumise alles 15.05.2007.a. Hageja leiab veel, et käskkiri ei ole nõuetekohaselt vormistatud, sest sealt puuduvad käskkirja kohustuslikud elemendid. 08.04.2008.a kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et on saanud käesolevas asjas esitada kõik nõuded, mida ta soovib ja et ta hagi enam täiendada ei soovi ja on nõus sellisel kujul hagi menetlemisega ja leidis et asja sisulise arutamise võib lõpetada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja poolt esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vormistatud korrektselt, käskkirja andmise aluseks olevad asjaolud leidsid aset ja käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus oli proportsionaalne. 08.04.2008.a kohtuistungil palus kostja kohaldada hageja nõude osas aegumist. Kostja leidis, et alternatiivne nõue on esitatud 2007nda aasta septembris ja seetõttu aegunud ning samal põhjusel on aegunud ka töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas on oluline tuvastada, kas hageja poolt esitatud nõue või nõuded on aegunud, kas käskkirja andmise aluseks olevad asjaolud on aset leidnud ja kas vastavaid asjaolusid tuleb pidada lepingu rikkumiseks, sh sellisteks asjaoludeks, mille alusel saab töötajale määrata distsiplinaarkaristuse ning kas konkreetsed rikkumised olid sellised, mis annavad aluse töölepingu lõpetamiseks. Hinnata tuleb samuti seda, kas kostja rikkus distsiplinaarkaristuse määramisel sellisel määral vorminõudeid, mis annaks alusel vorminõuete rikkumise tõttu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks lugemiseks.
4.Kõigepealt hindab kohus hageja väiteid, mis seonduvad sellega, et hageja ei ole töölepingut rikkunud ja sellest tulenevalt ei ole hageja pannud toime käskkirjas märgitud asjaolusid, mis annaksid aluse töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu lõpetamise aluseks olnud kostja käskkirjas heidetakse hagejale muuhulgas ette seda, et hageja pani toime TLS § 50 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumise. Hageja leiab, et selliseid rikkumisi toime pandud ei ole ja et hageja on töölepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. 16.05.2007.a käskkirjas heidab kostja hagejale ette seda, et hageja puudus töölt ajavahemikus 09.04.- 11.05.2007.a. Hageja ei eita, et ta 09.0420.04.2007.a tööl ei viibinud ja et peale seda ta kontoris ei käinud. Hageja leiab, et perioodil 09.04.20.04.2007.a viibis ta puhkusel ning ei pidanud seetõttu tööd tegema ega kontoris viibima. Sellest tulenevalt tuleb tuvastada, kas hageja viibis puhkusel või mitte. Puhkus vormistatakse tööandja poolt reeglina kirjalikult. Käesolevas vaidluses on vaidlusväline asjaolu, et kostja ei ole hagejale selleks perioodiks puhkust kirjalikult vormistanud. Hageja väitis, et tal oli kostjaga suuline kokkulepe puhkusele jäämise osas. Kostja seda asjaolu eitab. Seega tuleb hagejal tõendada, et tal oli kostjaga puhkusele jäämise osas kokkulepe. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et hageja puhkust ei olnud puhkuste graafikus kajastatud. Hagejal ei olnud vastava suulise kokkuleppe tõendamiseks otseseid tõendeid esitada. Hageja leidis, et sellise kokkuleppe olemasolu tõendab see, et kostja ei helistanud puhkuse ajal kordagi hagejale ega saatnud hagejale ka ühtegi SMSi ega muud teadet või küsimust selle kohta, et kus hageja viibib. Hageja hinnangul tuleb sellest järeldada seda, et kostja ja hageja vahel oli suuline puhkusele jäämise kokkulepe. Hageja leiab, et vastava kokkuleppe olemasolu tõendab ka see, et hageja on ka varem kostja juures puhkust saanud suulise kokkuleppe alusel ja et kostjal ongi selline praktika, et puhkused lepitakse kokku suuliselt ja mitte kirjalikult. Kostja esitas selles osas vastuväited, väites, et hageja ei ole varasemalt kostja juures puhkust saanud, hagejal ei olnudki varasemalt puhkuse saamise õigust, hageja ei ole varasemalt puhkusetasu saanud ja et kostja juures vormistatakse puhkused kirjalikult. Kohus asub seisukohale, et esile toodud asjaolude alusel ei saa lugeda tõendatuks seda, et hageja ja kostja vahel oleks olnud suuline kokkulepe hageja puhkusele jäämise kohta. Kindlasti ei saa sellest asjaolust, et kostja ei asunud koheselt hagejaga ühendust võtma, järeldada, et hageja ja kostja olid puhkuses kokku leppinud. Selline praktika, et töötaja puudumise korral asub tööandja koheselt töötaja ümberkasvatamisele suunatud meetmeid rakendama, ei ole tänapäeval enam selline, mida tööandjad alati rakendaksid. Seetõttu ei saa sellest tulenevalt, et tööandja (kostja) koheselt töötaja (hageja) vastu huvi ei tundnud vältimatult järeldada, et
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22862 kostjale oli hageja puudumise põhjus teada. Ka muud hageja väited selle kohta, et puhkuste suuline kokku leppimine on hageja juures tavaline ja üldine praktika, ei anna alust hageja ja kostja vahelist suulist puhkusele jäämise kokkulepet tõendatuks lugeda. Sellise väite aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendamata ja kostja vaidleb nendele vastu. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja väide, nagu oleks hageja ja kostja suuliselt hageja puhkusele jäämises kokku leppinud, on tõendamata.
5.Hageja väitis, et isegi siis, kui kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vaheline suuline puhkusele jäämise kokkulepe on tõendamata, oli hagejal õigus puhkusele jääda, sest hageja kasvatab alla 7. aastast last ja hageja puhkus ei olnud puhkustegraafikus kajastatud. Kohus sellise hageja seisukohaga nõustuda ei saa. Puhkuseseaduse § 15 näeb küll ette, et töötajal, kelle puhkus ei ole puhkusegraafikus kajastatud, on õigus jääda puhkusele talle sobival ajal, kuid sama §-i lg 4 näeb ette, et sellest tuleb tööandjale ette teatada. Kostja on käesoleva menetluse raames korduvalt esile toonud selle, et hageja ei ole oma puhkusele jäämisest kirjalikult ette teatanud. Hageja ei ole vastupidist väitnud. Sellest tulenevalt loeb kohus asjaolu, et hageja ei teavitanud kirjalikult kostjat puhkusele jäämisest, omaksvõetuks. Kuivõrd hageja jäi puhkusele ilma, et ta oleks täitnud puhkusele jäämise korda, asub kohus seisukohale, et hagejal puhkust ei olnud ja sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja puudus sellel perioodil (09.04.- 20.04.2007.a) töölt õigusvastaselt ja töölepingut rikkudes. Kohus asub seisukohale, et see, kui töötaja puudub töölt sedavõrd pikka aega, on piisav, et lugeda see oluliseks töölepingu rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse määrata selle eest distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine.
6.Hageja leiab, et 21.04- 02.05.2007.a töötas hageja väljaspool kontorit ning seetõttu ei saa väita, et hageja oleks töölepingut rikkunud. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahelisest töölepingust ei tulenenud kohustust, et hageja peaks tööd tegema kontoris või et hageja oleks pidanud kontoris viibima. Sellest tulenevalt leidis hageja, et kostja ei saa väita, et ta oleks sellel perioodil töökohustusi rikkunud. Hageja väidab, et töölepingus on kirjas, et töö tegemise asukoht on Tallinn ja sellest tulenevalt ei saa väita, et tööd tuleks teha tööandja kontoris. Veel väidab hageja, et mitmed tööülesanded eeldasid kontorivälist töötamist ja et ka kostja oli sellega arvestanud, sest hagejale oli kostja poolt antud ametiauto, mobiiltelefon ja portatiivne arvuti. Kostja möönis, et osad tööülesanded eeldasid kontorivälist töötamist, kuid et hageja pidi täitma ka mitmeid tööülesandeid, mida tuli täita kontoris. Kostja mõistis töölepingut selliselt, et kõiki neid tööülesandeid, mida ei tulnud kontoriväliselt täita, tuli täita kontoris ja et hageja pidi sellel tööajal, millal ta ei täitnud konkreetseid kontoriväliseid ülesandeid, viibima kontoris. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul võtta seisukoht selles osas, kas hageja pidi tööülesandeid täitma kontoris või mitte. Hageja ja kostja vahelise töölepingu (tlk 7 jj) p 5.1. nägi ette, et töötaja töö tegemise asukoht on Tallinn, Eesti. Sama lepingu p 4.1. nägi ette, et töötaja tööaja kestus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning et tööaja algus on kell 9.00 ja tööpäeva lõpp on kell 17.30, samuti et lõunaaeg on pool tundi. Kuivõrd lepingu pooled vaidlevad lepingu sisu üle, siis tuleb lepingu sisu määratlemisel lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud eeskirjadest, mille kohaselt on lepingu sisu määratlemisel primaarseks lähtekohaks lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise hetkel. Käesolevas asjas ei ole pooled esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et üks lepingupooltest võis lepingut mõista teatud spetsiifilises tähenduses ja et teine lepingupool pidi sellisest mõistmisest aru saama (VÕS § 29 lg 3). VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb olukorras, kus lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tõlgendada lepingut selliselt, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et heas usus tegutsev, lepingupooltega sarnane isik mõistaks töölepingut, kus ei ole kodutöö tegemise võimalust ette nähtud ja kus on minutilise täpsusega tööaja algus, lõpp ja lõunapaus määratletud, selliselt, et kõiki muid, kui kontoriväliseid ülesandeid tuleb täita kontoris. Sellele viitab tööaja täpne määratlemine, samuti viitab sellele tööülesannete kirjeldus (vt töölepingu p 3.1.), samuti see, et kodutöö võimalust ei olnud ette nähtud. See asjaolu, et töö tegemise asukoht oli määratud omavalitsusüksuse asukohaga (Tallinna linn), ei anna alust väita, et pooled soovisid töölepingut sõlmida selliselt, et hageja võib tööülesandeid täita ükskõik millises Tallinna paigas, peaasi, et Tallinna linna haldusterritooriumi piires. Kostjal oli kontor ja mõistlik on eeldada, et kostja huvi oli suunatud sellele, et tööülesandeid täitetaks kostja kontoris. Selline tõlgendus, nagu andis töölepingu p-le 5.1. hageja, on kohtu hinnangul tavatu. Kohus ei saa nõustuda hageja seisukohaga nagu tuleks töölepingu nimetatud punkti mõista selliselt, et tööülesandeid võib täita ükskõik millises Tallinna punktis. See ei saa haakuda lepingu eesmärgiga, mida tuleb lepingu sisu määratlemisel muuhulgas arvesse võtta. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja tööleping nägi ette, et hageja täidab oma neid tööülesandeid, mida ei tule olemuslikult kontorist väljaspool täita, kostja kontoris. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja rikkus töölepingut seeläbi, kui ta perioodil 21.04- 02.05.2007.a
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22862 kostja kontoris kordagi ei viibinud. Need hageja väited, et ta kohtus sellele perioodil arhitektiga ja ühe kinnisasja, mille omandamist hageja korraldas, ühisomanikuga ning et hageja helistas kostja töötajatele, ei anna alust vastupidist väita. Kostja ei väitnud, et hageja üleüldse sellel perioodil tööd ei teinud, kostja heitis hagejale ette seda, et hageja ei viibinud kontoris ajal, kui hageja ei täitnud vältimatult kontorist väljaspool viibimist eeldavaid ülesandeid. Kohus leiab ka selle rikkumise osas, et hageja väide, et kostja oleks pidanud ise hageja poole pöörduma ja uurima, et miks hageja tööl ei käi, ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et seda, et hageja ei viibinud perioodil 21.04- 02.05.2007.a kontoris, tuleb käsitleda töölepingu rikkumisena ning et hageja väited ei anna alust vastupidist väita.
7.Hageja esitas väite, mille kohaselt viibis ta alates 03.05.2007.a töövõimetuslehel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töövõimetuslehel viibis. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teavitas kostjat töövõimetuslehele jäämisest või mitte. Hageja väidab, et ta teavitas kostjat töövõimetuslehele jäämisest paar päeva peale töövõimetuslehe avamist. Kostja seda väidet õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Kostja kinnitas kogu menetluse jooksul, et hageja ei ole teda töövõimetuslehele jäämisest teavitanud. Kostja on selle asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat töövõimetuslehele jäämisest esitanud töölepingu lõpetamise aluseks olevas käskkirjas ühe distsiplinaarkaristuse määramise alusena. Hageja ei ole selle tõenduseks, et ta kostjat töövõimetuslehele jäämisest teavitas, esitanud mitte ühtegi tõendit. Kostja on esitanud tõendina (tlk 31) hageja poolt kostja juhatuse liikmele, V M saadetud e- kirja, mille sisu on järgmine: „Tere, Aprillis käisin Indias 09.04 – 20.04, (10 tööpäeva) nagu sai ka informeeritud. Mai algusest kuni 11.05 olin haiguslehel ja põskkoopa põletikuga kodusel ravil. Ülejäänud ajal töötasin enamuse ajast kodus, kuna puudus otsene vajadus kontori järgi. A“. Sellest e- kirjast nähtub, et hageja teavitas kostjat oma töövõimetuslehest alles 14.05.2007.a. Selle e- kirja sisu viitab pigem sellele, et hageja selles e- kirjas esmakordselt teavitas kostjat töövõimetuslehele jäämisest. Igal juhul ei tulene sellest e- kirjast, et hageja oleks kostjat varem töövõimetuslehele jäämisest teavitanud. Hageja leidis, et seda, et ta teavitas tööandjat töövõimetuslehele jäämisest paar päeva peale haiguslehe avamist, tõendab hageja kasutuses olnud telefoni telefonikõnede väljavõte, millest nähtub, et hageja helistas 04.05.2007.a kostja esindajale, oma otsesele ülemusele, V M . Kostja esitas selle väite osas vastuväite, mille kohaselt ei võta kostja seda asjaolu õigeks ja et see asjaolu, et hageja kostjale helistas, ei tõenda veel seda, et hageja oleks kostjat haiguslehele jäämisest teavitanud. Kohus, analüüsinud hageja ja kostja väiteid ja käesolevas asjas esitatud tõendeid, leiab, et telefonikõnede väljavõte, millest nähtub, et hageja on 04.05.2007.a kostjale helistanud, ei tõenda, et hageja oleks kostjat haiguslehele jäämisest teavitanud. Käesolevas asjas tuleb arvesse võtta ka hageja 14.05.2007.a e- kirja kostjale (tlk 31). See e- kiri ei kinnita, et hageja oleks kostjat eelnevalt haiguslehele jäämisest teavitanud, pigem viitab sellele, et 14.05.2007.a teavitamine toimus esmakordselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaudsed tõendid ei kinnita hageja väiteid vaid hoopis kostja väidet selle kohta, et hageja kostjat haiguslehele jäämisest ei teavitanud. Kohus märgib, et negatiivset asjaolu, et hageja kostjat ei teavitanud, oleks kostjal raske ka täiendavalt millegagi tõendada.
8.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja 16.05.2007.a käskkirja ei saa alusetuks lugeda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus hageja etteheiteid, mis seonduvad sellega, et kostja muutis karistuse jõustumise aega. Hagiavalduses toob hageja esile, et 29.05.2007.a tähitud kirjaga teavitas kostja hagejat, et leping loetakse lõppenuks alates 10.04.2007.a, so ajast, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Enne seda teavitas kostja hagejat, et distsiplinaarkaristus loetakse määratuks sellest ajast, kui hageja käskkirjale oma allkirja annab. 04.06.2007.a teatas kostja hagejale, et käskkirja täitmine on peatatud kuni töövõimetuslehe lõppemiseni. Hageja ei ole selgelt esile toonud, kohtu küsimistele vaatamata, et mida hageja nende asjaolude esiletoomisega väita tahab. Kohus, analüüsinud vastavaid asjaolusid, leiab, et need ei anna alust hagi rahuldamiseks. Tööandja, saades teada uutest asjaoludest, kohaldas töötaja jaoks soodsamat olukorda ning käitus õiguspäraselt. Kindlasti ei saa väita, et töölepingu lõpetamine olukorras, kus töötaja on haiguslehel, kuid tööandja seda ei tea seetõttu, et töötaja ei ole tööandjat haiguslehele jäämisest teavitanud, oleks seadusevastane. Kostja tegi ka kõik selleks, et seda tagajärge, mida tööandja teadmise korral tuleks lubamatuks pidada, ületada. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas lõigus toodud hageja väited ei anna alust hagi rahuldamiseks.
10.Hageja leiab, et kostjapoolne töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik seetõttu, et käskkiri ei käsitle hageja süü küsimusi tegude toimepanemisel. Kohus selliste hageja väidetega nõustuda ei saa.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22862 Kostja on teinud hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel kõik endast oleneva, mida võib mõistlikult ühelt tööandjalt oodata. Kostja küsis hagejalt selgitusi ja andis võimaluse asjaolusid selgitada. Hageja poolt antud selgitusi on kostja ka käskkirjas käsitlenud. Kostja leidis käskkirjas, et hageja selline käitumine häiris kostja juures tööd ja kostja asus käskkirjas seisukohale, et hageja pani teod toime süüliselt. Ka käesoleva vaidluse raames esile toodud asjaolud ei kinnita hageja süü puudumist. Kohus asub seisukohale, et kostja on teinud käskkirja andes kõik selle, mida ühelt tööandjalt võib mõistlikult eeldada ning hageja süüd puudutava väited ei anna alust hagi rahuldamiseks.
11.Hageja märkis veel, et tema hinnangul oli distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg käskkirja andmise ajaks möödunud. Hageja tugineb seejuures TDVS § 6 lg-le 1, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata mitte hiljem kui 1 kuu jooksul, arvates päevast, mil tööandja süüteost teada sai. Hageja leiab, et eeldusel, et hageja puudus alates 09.04.2007.a omavoliliselt töölt, tulnuks kostjal hagejale distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 08.05.2007.a. Kohus sellise hageja seisukohaga nõustuda ei saa. Kohus leiab, et kostja ei pea viivitamatult asuma uurima, et miks töötaja ei ole tööle tulnud vms. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas lõigus käsitletud hageja väide ei anna alust hagi rahuldamiseks.
12.Hageja esitas alternatiivse nõude, milles palub TLS § 144 alusel, eeldusel, et kohus siiski leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, lugeda see ebaotstarbekaks ja ennistada hageja tööle. Kohus asub seisukohale, et käesolevas vaidluses ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et töölepingu lõpetamine hagejaga oleks olnud ebaotstarbekas. Kohus leiab, et kostja poolt hageja suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristus oli rikkumisele vastav ja kohane. Töölepingu lõpetamine, karistusena teo eest, et kostja puudus sedavõrd pika perioodi vältel ilma õigusliku aluseta töölt, on kohane. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda vastupidisele seisukohale. Sellest tulenevalt tuleb kohtul jätta hageja alternatiivne nõue rahuldamata.
13.Kohus märgib veel, et käesoleva hagiasja materjalid ei anna alust väita nagu oleks kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
14.Kõiki hageja poolt esitatud asjaolusid arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, siis ei tule kohtul võtta seisukohta kostja poolt esitatud aegumise taotluse osas. Kohtukulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.