Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-5320
Tsiviilasi
AS Bron-Kinnisvara hagi Tartu Linna vastu tuvastada AS-le Bron-Kinnisvara kuuluva hoone asukohaga Lossi 25a Tartus õiguslik staatus püsiehitis seisuga 06.05.2005 ja selle vastavus ehitusseaduse (EhS) §-dele 2 ja 3.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06.11.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Bron-Kinnisvara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Tartu Maakohtu menetluses on AS Bron - Kinnisvara hagi Tartu Linna vastu AS-le Bron Kinnisvara kuluva hoone asukohaga Lossi 25a Tartus vastavuse tuvastamiseks ehitusseaduse (EhS) §-le 2 ja 3 ning nõudes muuta ehitusregistris ehitusregistri koodi all nr 120281996 Lossi 25 a hoone kohta tehtud kannet hoone nimetuse kohta “ajutine kohvik-paviljon“, hoone nimetuseks „kohvik“. Hageja pakus tuvastada AS-le Bron-Kinnisvara kuuluva hoone Lossi 25 a Tartus õigusik staatus püsiehitis seisuga 06.05.2005 ja selle vastavus EhS §-le 2 ja 3. Hageja leidis, et ehitise püstitamine on õigussuhe, kuivõrd ehitise püstitamine toimub vastavalt ehitusseaduse nõuetega. Õigussuhe tekib ehitise omaniku ning ehitise püstitamiseks loa andnud isiku vahel ning see määrab ehitise kasutamise ning selle õigusliku staatuse. Tartu Linnavalitsus peab Lossi 25 a ehitist ajutiseks ehitiseks vastavalt EhS § 15 lg-le 3. AS Bron - Kinnisvara aga peab Lossi 25a ehitist püsiehitiseks vastavalt EhS §-le 2 ja 3. Seega on tekkinud vaidlus ehitise õigusliku staatuse üle, samuti õigussuhte üle, mis reguleerib ehitise püstitamist ja kasutamist omaniku poolt. Tartu Linnavalitsus oli seisukohal, et ehitusseadusest ei tulene kostja kui haldusorgani kohustust väljastada ehitusluba või ehitise kasutusluba iga esitatud taotluse alusel. Ehitusloa ja kasutusloa taotluste esitamise järgselt toimub taotluste menetlemine, mille tulemusena otsustab kohalik omavalitsus vastava loa väljastamise või sellest keeldumise ehitusseaduses sätestatud alustel. Kohaliku omavalitsuse poolt ehitusseaduse rakendamisel on tegemist avalik-õiguslike suhetega, mida reguleerib avalik õigus ning hageja on vaidlustanud haldusorgani poolt antud määratluse Lossi 25a kohvik-paviljoni õigusliku staatuse kohta. Vaidlused avalik-õiguslikes suhetes kuuluvad lahendamisele halduskohtus, mitte tsiviilkohtus. Kohus peaks tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 423 lg 1 p 13 jätma hagi läbi vaatamata.
Tartu Maakohus jättis 06.11.2007 määrusega TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel AS Bron Kinnisvara hagi Tartu Linna vastu, tuvastada AS-le Bron - Kinnisvara kuuluva hoone asukohaga Lossi 25a Tartus õiguslik staatus püsiehitis seisuga 06.05.2005 ja selle vastavus EhS §-le 2 ja 3, läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt annab TsMS § 368 lg 1 isikule võimaluse esitada kohtusse tuvastushagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas 3-05-1342 leidnud, et Lossi 25a Tartus asuva hoone alust maad ei ole võimalik erastada, sest maa on antud munitsipaalomandisse. Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2006 otsuses tsiviilasjas 3-05-1342 on kohus põhjendanud, et Lossi 25a ehitis Tartus on ajutine ehitis seetõttu, et nii on seda käsitletud 1993 aastat alates ning millegagi ei ole põhjendatud AS Bron - Kinnisvara väide, et alates 2005. a saaks seda hoonet käsitleda ehitisena. Samuti on Tartu Ringkonnakohus selgitanud, et AS Bron - Kinnisvara on omandanud Lossi 25a ehitise Tartus enne 01.01.1998, seega ei ole AS Bron - Kinnisvara esitanud avaldust maa erastamiseks tähtaegselt. Ringkonnakohus on leidnud, et Tartu Linnal puudus seadusest tulenev alus hoone Lossi 25 a maatüki ostueesõigusega erastamiseks. Seega ei saa hagejal olla õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks, et hiljem ehitisealust maad erastada. Hageja ei ole isik, kelle tuvastushagi kohus saaks TsMS § 368 alusel menetleda. Hageja poolt avaldatust nähtub, et tema õiguste võimalik riive on toimunud seoses kohaliku omavalitsuse kui haldusorgani tegevusega. See viitab nõudele avaliku võimu teostajate vastu
haldusvaidlusele, haldusvaidlusi menetleb aga halduskohus. Vastavalt TsMS §-le 423 lg 1 p 13 jätab maakohus hagi läbi vaatamata, sest ei ole pädev asja lahendama.
AS Bron-Kinnisvara esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 06.11.2007 määruse ning saata asi Tartu Maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu viited haldusasjadele asjakohased, kuivõrd need ei ole seotud hageja poolt esitatud nõudega. Hageja on esitanud nõude tuvastada AS-le Bron - Kinnisvara kuuluva hoone asukohaga Lossi 25a Tartus õiguslik staatus püsiehitis seisuga 06.05.2005 ja selle vastavus ehitusseadusele lähtuvalt maareformiseaduse (MaaRS) §-st 6 lg 3. Kohtu seisukohad maa erastamise õiguse puudumise kohta on põhjendamatud, kuivõrd ehitise juurde kuuluv maa kuulub erastamisele vastavalt MaaRS §-le 20 lg 1 kui maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Antud vaidluse on põhjustanud kostja sellega, et loeb Lossi 25a ajutiseks ehitiseks, mille juurde ei saa lähtuvalt MaaRS §-st 6 lg 31 maad erastada. MaaRS §-st 6 lg 3 sätestab, et ehitiseks käesoleva seaduse tähenduses on hoone või rajatis, mis on maapinnaga püsivalt ühendatud, ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Ehitise vastavust ehitusseaduse sätetele lähtuvalt MaaRS §-st 6 lg 3 hageja taotlebki. Lossi 25a maaüksust ei ole munitsipaliseeritud, seda ei saanudki munitsipaliseerida lähtuvalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 13 lg 3, mis sätestab, et ehitusalune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti, tegemist ei ole ka ajutise ehitisega, mille puhul lähtuvalt MaaRS-st puuduks võimalus maa erastamiseks. Vaidlus selle üle, kas tegemist on ajutise või püsiehitisega vastavalt MaaRS §-le 6 lg 3 otsustab maa erastamisõiguse olemasolu hagejal. Hagejal on antud tsiviilasjas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, kuivõrd ehitise õigusliku staatuse tuvastamisest sõltub isikliku või varalise õiguse tekkimine. Sisuliselt on tegemist juriidilise fakti tuvastamisega, mille puhul saab menetlusõiguslikult käsitleda esitatud tuvastushagi hagita asjana juriidilise fakti tuvastamiseks. Määruses nimetatud haldusasjas käsitletud asjaolud haldusakti andmiseks (ostueesõigusega erastamisest keeldumiseks) ei pruugi olla õiged, mistõttu on ehitise õigusliku staatuse tuvastamine hageja jaoks oluline, saavutamaks oma õiguste kaitset ja realiseerumist läbi kohtumenetluse juriidilise fakti tuvastamise, ehitise õigusliku staatuse tuvastamise kaudu. Tsiviilõiguste tekkimise aluseks on seaduses sätestatud sündmused, tehingud ja õigustoimingud. Kui tuvastatakse ehitise õiguslikuks staatuseks püsiehitis seisuga 06.05.2005 ja selle vastavus ehitusseadusele vastavalt MaaRS §-le 6 lg 3, tekib hagejal õigus erastada ostueesõigusega ehitise alla jääv maa. Tegemist on püsiehitusega, mistõttu on põhjendatud hageja taotlus juriidilise fakti tuvastamiseks. Hageja ei vaidlusta tuvastushagis haldusorgani tegevust, vaid taotleb tuvastada asja õiguslik staatus, juriidiline fakt. Kuigi hageja on esitanud tuvastushagi, ei ole välistatud ka asja menetlemine hagita asja menetluses, mis aga ei saa olla põhjuseks hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Ehitise õigusliku staatuse tuvastamine, juriidilise fakti tuvastamine, eeldab kohtuotsuses selliste juriidiliste faktide kindlakstegemist, mis võimaldavad isikut pidada püsiehitise omanikuks.
Tartu Linn vaidleb määruskaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt on seoses Tartu Linnavalitsuse ja AS-i Bron - Kinnisvara vahelise vaidlusega maa erastamise küsimuses Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus oma otsustes haldusasjas nr 3-05-1342 asunud seisukohale, et Lossi 25a ehitist tuleb käsitleda ajutise ehitisena. Tartu Halduskohus märkis 17.02.2006 otsuses, et Lossi 25a kohvik on tegutsenud tähtajaliste paigalduslubade alusel ning kuni 2005. a suveni on pooled käsitlenud vaidlusalust objekti ajutise ehitisena. Tartu Ringkonnakohus nõustus oma 17.05.2006 otsuses halduskohtu põhjendustega ning leidis, et vaidlusalust ehitist tuleb käsitleda ajutise ehitisena seetõttu, et nii on seda käsitlenud pooled pikema ajajooksul. Asjaolu, et vaidlusaluse kioski (paviljoni) puhul oli tegemist tänavakaubanduse õigusliku regulatsiooni alla kuuluva kioskiga (paviljoniga), mitte ehitisega planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses, on tuvastanud ka Tartu Halduskohus 29.01.2003 otsusega (kioski rentniku OÜ Farsar ja Tartu Linnavalitsuse vahelises haldusasjas nr 3-299-2002). Halduskohus märgib nimetatud otsuses, et AS Bron - Kinnisvara kui kioski omanik on 1993 aastast aktsepteerinud, et Toomemäe kohviku suhtes kohaldatakse tänavakaubanduse õiguslikku regulatsiooni. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Seega on erinevad kohtud haldusasjades juba käsitlenud vaidlusaluse objekti õiguslikku staatust ning selle väljaselgitamine Tartu Maakohtu poolt ei ole vajalik. Lossi 25a ehitis on tähtajaliste paigalduslubade alusel rajatud ajutine ehitis (kerghoone), mida ei saa pidada püsiehitiseks. Vaidlusalusele kioskile ei ole väljastatud ehitus- ega kasutusluba, juba 1993. a alates on sellele väljastatud üksnes tähtajalisi paigalduslubasid. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud 30.09.1993 väljastatud paigaldusluba kehtivusega kuni 31.07.1994, milles on paigalduse tellijaks märgitud AS Bron, tõendab hageja teadlikku tegutsemist kioskile tähtajalise paigaldusloa taotlemisel. Seega ei saanud hagejal tekkida arusaama, et tegemist on püsiehitisega. Haldusasjas nr 3-05-1342 on Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus asunud seisukohale, et Lossi 15B maaüksus, mis hõlmab endas ka Lossi 25A alust maad, on antud munitsipaalomandisse enne kui AS Bron - Kinnisvara maa erastamiseks linnavalitsusele avalduse esitas. Kohtud on eelnimetatud haldusasjas leidnud, et avalduse esitamise aeg ei ole oluline, kuna MaaRS § 20 lg 1-st tulenevalt puudub alus maa erastamiseks juba alates sellest, kui selle maa osas on esitatud taotlus maa munitsipaalomandisse andmiseks, mitte ainult siis kui maa on juba munitsipaalomandisse antud. Munitsipaalomandisse maa taotluse esitamise korral on eelisõigus maa erastamiseks füüsilisel isikul ja seda ka ainult siis, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 2 alusel. Antud juhul on maa ostueesõigusega erastamise taotleja juriidiline isik ning maa on munitsipaalomandisse antud MaaRS § 28 lg 1 alusel. Haldusasjas nr 3-05-1342 on kohtud leidnud, et sõltumata AS Bron - Kinnisvara poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajast, sõltumata senise maakasutusõigust tõendava dokumendi olemasolust ning ehitise ülevaatuse akti tulemustest, ning ka sellest, kas on tegemist ajutise või alalise ehitisega, puudus Tartu Linnavalitsusel MaaRS § 20 lg-st 1 tulenevalt seaduslik alus kaebuse esitaja erastamise avalduse rahuldamiseks. Tartu Halduskohus on märkinud, et sellele on haldusorgan vaidlustatud korralduses ka viidanud. Riigikohus on 27.07.2006 määruses nr 3-7-1-3-258 asunud seisukohale, et AS Bron Kinnisvara poolt esitatud kassatsioonkaebus haldusasjas nr 3-05-1342 on põhjendamatu. Ülalmärgitud kohtuotsused on jõustunud. Hageja on teadlik ülalmärgitud kohtute otsuste sisust ja jõustumisest, seega on määruskaebuses esitatud väited õiguslikust huvist juriidilise fakti tuvastamiseks kohut eksitavad ja ebaõiged. Hagejal ei saa olla õiguslikku huvi ehitise õigusliku staatuse tuvastamise kaudu saavutada oma õiguste kaitset ja realiseerumist läbi kohtumenetluse ehitise alla jääva maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna haldusasjas nr 3-05-1342 on tuvastatud, et MaaRS § 20 lg-st 1 tulenevalt puudub linnavalitsusel seaduslik alus AS Bron - Kinnisvara erastamise avalduse rahuldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse
seadustik ei sätesta hagita asjana ehitise õigusliku staatuse määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, mistõttu ei kuulu nende asjade lahendamine tsiviilkohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Seega ei kuulu hageja nõue tsiviilkohtupidamise korras läbivaatamisele ning AS Bron - Kinnisvara määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 06.11.2007 määrus muutmata.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Nähtuvalt AS Bron-Kinnisvara poolt esitatud hagiavaldusest ja hagi eseme muutmise avaldusest on avaldaja soovinud tuvastada juriidilisi fakte, et talle kuuluva hoone asukohaga Lossi 25a Tartus õiguslik staatus on püsiehitis seisuga 06.05. 2005 ja et see ehitis vastab ehitusseadusele lähtuvalt MRS §-le 6 lg 3. Nimetatud faktide tuvastamine on hagejale vajalik selleks, et erastada kõnesoleva ehitise juurde maad. TsMS § 1 tulenevalt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Sama seadustiku § 368 lg 1 võimaldab isikul esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 sätestab, et avalik-õiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 2 kohaselt võib isik taotleda kaebusega muuhulgas avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Eelnimetatud sätetest tuleneb seega, et tsiviilkohtumenetluses on võimalik läbi vaadata üksnes eraõigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitatud hagi. Kui isik soovib tuvastada avalik-õiguslike suhete olemasolu, siis kuulub selle lahendamine halduskohtu, mitte tsiviilkohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis taotletud juriidilised faktid on oma olemuselt avalik-õiguslikud, sest ehitise õiguslik staatus on reguleeritud avalik-õigusliku normistikuga (EhS jms) ning see määratakse nii ehitisele kasutusloa andmise kui selle juurde maa erastamise menetluses kindlaks haldusmenetluse reeglite järgi. Kuna käsitletaval juhul on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, siis on maakohus õigesti jätnud AS BronKinnisvara hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et AS Bron-Kinnisvara hagi kuuluks läbivaatamata jätmisele ka juhul, kui kohtul ka oleks pädevus hageja poolt taotletud juriidiliste faktide tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule võimaluse jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et Tartu Linnavalitsus on 15.11.2005 korraldusega nr 1740 keeldunud AS-le Bron-Kinnisvara Lossi 25A ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisest ning see korraldus on seadusjõus, ammendatud on ka kaebevõimalused selle haldusakti vaidlustamiseks. Kõnesolevas haldusasjas toimunud kohtumenetluses on haldus- ja ringkonnakohus oma otsustes tuvastanud, et Lossi 25A ehitist tuleb käsitleda ajutise ehitisena, mitte püsiehitisena. Kuna haldusmenetlus Lossi 25A maa erastamiseks AS Bron-Kinnisvara erastamisavalduse alusel on lõppenud ning ammendatud on
võimalused seda menetlust lõpetava haldusakti vaidlustamiseks, siis ei oleks hagejal võimalik käesoleva tuvastushagi abil võimalik saavutada Lossi 25A ehitise juurde maa erastamist ka juhul, kui tuvastushagi oleks tsiviilkohtumenetluses läbivaadatav. Seega oleks alus jätta hagi läbi vaatamata ka ülalviidatud TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.