Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601032/45st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 50 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 27.02% krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr. S. 17.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0601032/45st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe kohaselt olid kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 113 583.79 krooni, sh krediidisumma 49 459.65 krooni, intress – 64 124.14 krooni, millest nimetatud summas intress annulleeriti ja suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses krediidisumma 59 459.65 krooni; muudeti ka intressimäära ning alates 17.01.2007 loeti uueks intressimääraks 27,04 % uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest tasutavaks intressi summaks oli 80 264.14 krooni. Lepingu muutmise tasu 300 krooni tasaarvestati. Kostja ei täitnud kokkulepet nr 1 korrektselt, mistõttu hageja saatis kostjale 23.02.2007, 29.03.2007, 21.05.2007 ja 27.06.2007 meeldetuletuskirjad, hoiatades 31.07.2007 kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kuna kostja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu 30.08.2007 üles ütlema. Hageja esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 59 459.65 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja pakkus ka VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Lepingu 30.08.2007 ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 81 393.47 krooni tasumist, millest 58 130.23 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 10 683.19 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 626.05 krooni leppetrahv, 54 krooni viivis ning 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole võlgnik tasunud ühtegi makset ning võlgnevus on tasumata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27.04% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 10 683.19 krooni intressist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11 626.05 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuluks on 900 krooni vastavalt hinnakirjas sätestatule. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27.04% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 30.08.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 54 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 70 656.28 krooni (krediidisumma koos sissenõude kulude ja leppetrahviga), millelt hageja arvestab viivist 27,04% aastas (22.01.2008 – summas 7 591.50 krooni). TsMS § 367 lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega, hageja taotleb alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni välja mõista viivis 27.04% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt, arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega, lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel välja mõistetavale viivisele, palub hageja välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni 27,04% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. Hageja nõutud summast - 88 930.97 kroonist - moodustab tagastamata krediidisumma 58 130.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 10 683.19 krooni, viivis 7 591.50 krooni, leppetrahv 11 626.05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud -900 krooni.. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri, viiviste arvestus. Kohtukulu tõendab riigilõivu tasumise maksekorralduse (3250 krooni) ning hagiavalduse paljunduskulu arvestuse ( 25 lk, summas 25 krooni).

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati märkusega „Ei ela antud aadressil“. Kohtumenetluses on tuvastatud, et kostja elab xxxx. Nimetatud aadressil 27.03.2008 väljastatud hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 28.03.2008, mille kohta on ta andnud allkirjad. Seega vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 12.04.2008. Ühtlasi selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja käesoleva ajani kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt,

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asja menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 05. juunil 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.