Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

8 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 46

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale hagejale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.02.2008.a. esitas M M hagi K L vastu üürivõlgnevuse 15 200.60 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 01.08.2007.a. üürileping määramata ajaks. Lepingu kohaselt andis hageja kostja kasutusse elamispinna asukohaga xxxx. Kostja kohustus tasuma üüri iga kuu 15. kuupäevaks summas 2000 krooni. Sellele lisandusid kommunaalmaksed ja elektrienergia tasu. Nimetatud summad pidi kostja tasuma vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvetele korteriühistule ja AS-le Eesti Energia. Juba esimestel kuudel tekkisid kostjal maksevõlgnevused. Kostjal on hagejale tasumata üüri eest vastavalt- novembri eest 1000 krooni, detsembri eest 2000 krooni, jaanuari eest 2000 krooni, kokku võlgnevus 5000 krooni. Kommunaalteenuste eest oleks tulnud kostjal tasuda perioodi 01.08.2007-31.01.2008 eest 6605.10 krooni. Kostja tasus 750 krooni. Et võlgnevust vältida, tasus hageja ise 5855.10 krooni KÜ-le Näpi Pärnad. AS-le Eesti Energia tasus kostja 22.01.2008 150 krooni peale seda, kui hageja teavitas teda AS Eesti Energia poolt saadetud elektri väljalülitamishoiatusest. AS-le Eesti Energia tasus hageja ise ülejäänud võlgnevuse summas 4345.50 krooni Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, lõpetas hageja temaga 31.01.2008.a. üürilepingu. Korteri üleandmine toimus 01.02.2008.a. Kostja on lubanud korduvalt võlgnevust tasuda aga seda teinud ei ole. Kostja on kirjutanud ka maksekohustuse kohta kirja ja selle allkirjastanud 01.02.2008.a. Nimetatud kohustuses on võlgnevuse summaks 11009 krooni, kuna sel hetkel ei olnud hagejale täpselt teada võlgnevus korteriühistu ja AS Eesti Energia ees. Nimetatud kohustuse kohaselt pidi kostja hagejale võlgnevuse tasuma hiljemalt 04.02.2008.a. Seega oleks kostja kirjas esitatud summa tasumisel hageja arvelt alusetult säästnud 4191.60 krooni. Hagi esitamise hetke seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 15 200.60 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Õiguslikult on hagi põhjendatud vastavalt VÕS §-le 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kõrvalkulude tasumine on poolte vahel kokku lepitud üürilepingus, mille p. 4 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, kommunaalkulude, kütte, prügiveo ja telefoni/interneti kasutamise eest vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvetele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 15200.60 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1250 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – üürilepingu koopia, KÜ maksete arvestus, AS Eesti Energia maksete arvestus, hageja konto väljavõte, kostja allkirjastatud maksekohustus.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 03.03.2008 kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule sissenõudmatult. Kohus kontrollis kostja andmeid Rahvastikuregistri ning Maksu-ja Tolliameti andmebaasidest ja saatis kostjale kohtukordiku vahendusel hagimaterjalid deklaratsiooni järgsele aadressile xxxx. Materjalid on kostja korterikaaslase K P poolt edasiandmiseks vastu võetud 26.03.2008.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Seega kostjal vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 09.04.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb poolte vahelisest üürilepingust. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 2. juunil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.