Võlaõigus › Väärtpaberid

teatavakstegemisest (28.04.2008). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 08.10.2007 esitas A INC. maakohtule hagi OÜ D vastu aktsiate väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja ja OÜ I J lepingu, mille kohaselt hageja kasutas OÜ I J õigusteenuseid ja usaldas talle oma vara, sealhulgas hagejale kuuluvad AS T (pankrotis) lihtaktsiad. OÜ I J ettepanekul kandis hageja vaidlusalused aktsiad kostja väärtpaberikontole. OÜ I J ja kostja osanikuks ja juhatuse liikmeks on L J . Hageja soovib AS T (pankrotis) 31 363 lihtaktsiat tagasi saada ning palub kostjalt need välja mõista. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. 05.11.2007 vastuses peab kostja hagi põhjendamatuks. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud pahauskselt ning selle tegelikuks eesmärgiks ei ole hageja poolt hagi esemeks olevate aktsiate saamine vaid kostja juhatuse liikme au ja hea maine teotamine. Hagiga soovitakse kallutada kostjat tehingute tegemiseks. 11.02.2008 istungil väitis kostja, et kostja omandas aktsiad võõrandamislepingu alusel. Aktsiad kuuluvad kostjale. Menetluse käik 16.11.2007 määrusega jättis kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ja määras vastuse esitamise tähtajaks 10.12.2007. Kostja vastust ei esitanud. 11.02.2008 istungil määras kohus asja kirjalikku menetlusse poolte nõusolekul ning määras tähtaja tõendite esitamiseks. Kostja pidi tõendid esitama hiljemalt 10.03.2008. Kostja tõendeid ei esitanud. 10.03.2008 esitas kostja seisukoha, et hageja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleks keelduda ning määrata tähtaeg kostjale tõendite esitamiseks. 24.03.2008 määrusega muutis kohus seisukohtade esitamise tähtaega ning teavitas otsuse teatavakstegemise aja. 07.03.2008 esitas kostja taotluse täiendava tähtaja määramiseks. Kohus taotlust ei rahuldanud ning kostjal tulnuks oma väidete tõendamiseks esitada tõendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Maakohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja ja OÜ I J on sõlminud 23.12.2002 juriidilise teenindamise lepingu nr 327/J, mille kohaselt osutas OÜ I J õigusabi hageja tütarettevõttele AS T seoses pankroti menetlusega (t lk 9-15). 2) Kostja nimel on registreeritud 31 363 AS T (pankrotis) lihtaktsiat (t lk 21). Kohus leiab, et 15.05.2003 komisjonileping (27-32) ja ajakirjanduse väljatrükid (t lk 23-26) ei oma asjas tähtsust ning jätab need arvestamata tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja 5. Hageja väidab, et ta usaldas OÜle I J vara, sealhulgas ka vaidlusalused aktsiad, millega OÜ I J kohustus tegema tehinguid. Hageja on leidnud, et kostjal tuleb aktsiad välja anda käsunduslepingu sätete alusel. Tulenevalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja

käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kohus pole tuvastanud, et OÜ I J ja kostja on seltsinglased. Asjaolu, et äriühingutel on üks ja sama seaduslik esindaja ning osanik (L J ), ei muuda äriühinguid seltsinglasteks. Hageja esindaja on omaks võtnud, et tõendeid selle väite tõendamiseks ei ole (t lk 109). Hageja ja OÜ I J vahel oli lepinguline suhe, mille alusel osutas OÜ I J hagejale juriidilisi teenuseid. Kohus pole tuvastanud lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel. Hageja tugineb oma nõudes 23.12.2002 juriidilise teenindamise lepingule nr 327/J, 15.05.2003 komisjonilepingule nr 05/15/03 (t lk 27-32) ning L J ’i 22.10.2007 saadetud elektronkirjale (t lk 106-107). Kohus leiab, et tuvastatud on asjaolu, et 22.10.2007 elektronkiri on saadetud L J ’i poolt (t lk 119), kuid kirjas pole märgitud, et see on saadetud kostja nimel. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et vaidlusalused aktsiad kanti kostja väärtpaberikontole üle 23.12.2002 juriidilise teenindamise lepingu alusel selleks, et kostja saaks aktsiatega tehinguid teha. Hageja väidetel on seda tehtud OÜ I J seadusliku esindaja suulise ettepaneku alusel, mida hageja tõendab kaudsete tõenditega (t lk 108). Kohus ei ole hageja poolt esitatud tõenditele tuginedes sellise ettepaneku olemasolu tuvastanud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja pole juriidilise teenindamise lepingu pooleks, ei saa temalt tulenevalt VÕS § 626 lg 1 vaidlusaluseid aktsiaid välja nõuda. Kohtu arvates ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid L J ’i poolt saadetud elektronkiri, milles on märgitud, et „projekti punkt 4.3 on ilmselt vastuolus meie kokkuleppega, et vara (sealhulgas ka aktsiad) antakse ainult „hoiutasu“ vastu“. Nimetatud kiri käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi, mille pooleks kostja ei ole (t lk 120-121). Hageja pole hagis välja toonud ka teisi asjaolusid aktsiate kostjalt väljanõudmiseks. Seega leiab kohus, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega kuulub asjas kohaldatud hagi tagamine tühistamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.