Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses . alusel. el. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alus Kohtuotsuse ärakiri teatavakstegemisega.

kätte

toimetada

hageja

esindajale

ja

kostjale

avaliku

I. Asjaolud ja hageja nõue. 03.09.2007.a. esitas AS EMT hagi J K vastu võlgnevuse 5590.86 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 06.05.2005 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ning kostja sõlmisid samal päeval ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel kostjale müüdi mobiiltelefon Nokia 6610i. EMT Esindused AS loovutas 31.07.2005 nõude AS-le EMT. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 2846.35 krooni. Enne hagiavalduse esitamist ei ole kostja hagejale võlgnevusest midagi tasunud ning kostja põhivõlg hageja ees moodustab 2795.93 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3155.07 krooni. Kostja on olnud viivituses 753 päeva. Hageja vähendab kostjalt väljamõistetavat viivist summani 2794.93 krooni. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg 2- le on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist vastavalt § 113 lg 1-le. Pooled leppisid kokku viivises määraga 0.15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 5590.86 krooni, millest põhinõue moodustab 2795.93 krooni ning viivis 2794.93 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, järelmaksuga müügileping, võlanõue, arved, nõuete loovutamise raamleping koos lisadega, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid Rahvastikuregistrist ning Maksu-ja Tolliametist ning saatis materjalid registri järgsele elukoha aadressile- xxxx ja registri järgsele ruumi sideaadressile- xxxx. Nimetatud aadressidelt tagastati materjalid samuti hoiutähtaja möödumisel, Soomest märkega „adressaat tundmatu“. Ida PP andmeil on kostja elukohaks xxxx kuid isik töötab kuskil xxxx. Elukoht või viibimiskoht xxxx on politsei teadmata. Kohus kontrollis kostja andmeid täiendavalt ka KIS-st, andmebaasis kostja kohta teistsuguseid andmeid ei kajastu. Hagejal täiendavad andmed kostja elu- või asukoha kohta puuduvad ning hageja on taotlenud kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamist. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; p 2 kohaselt välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 15.02.2008.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti hagile vastamise tähtajaks 30 päeva. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 15.04.2008.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS 173; 317; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 26. juunil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.