Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24. aprill 2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-1565
Tsiviilasi
AS H hagi USvastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS H (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja Silva Kark (AS H, asukoht XXX) kostja US(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta US’i kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik AS H esitas 10.01.2007.a. kohtule hagi US vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 406,86 krooni ja viivis alates 09.01.2007.a. kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS HLE ja hageja 23.12.2003.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise lepingu, mille kohaselt andis AS HLE AS-le H üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004 seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. 14.08.2001.a. sõlmisid AS HLE, hageja ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 01-061758-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis on seotud limiidikontoga nr XXXXXXXXXXXXXXX ja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 16 000 krooni ulatuses. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks
piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati lepingus 800 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 8. kuupäev. 14.08.2001.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 01-062894-KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 1500 krooni kostja arvelduskontol Hansapangas. Arvelduskrediit võimaldas kostjale teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma lepingu lisa sõlmimisel intressi 16% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 8. kuupäev. 14.08.2002 kuni 30.08.2004.a. kasutas kostja arvelduskrediidi limiiti summas 3500 krooni. 31.08.2004.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 01-062894-KP lisa nr 1, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hageja arvelduskrediidi limiidi võlgnevuse summas 3500 krooni hiljemalt 08.08.2005.a. intressimääraga 16% aastas. 29.08.2005.a. sulges pank seoses võlgnevusega arvelduskrediidi limiidi nr 01-062894-KP ja kandis võla uue lepingu nr 05-181995-KX alla. 29.07.2005.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu 1 ja 2 võlgnevuste suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 29.08.2005.a. ning hoiatas, et kui võlgnevusi ei kustutata kasutab hageja oma õigust lõpetada lepingud ennetähtaegselt ning alustab võlgnevuste sissenõudmist kohtu kaudu. Hoolimata korduvatest meeldetuletustes ei ole kostja kohustusi täitnud. 08.01.2007.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 15 406,86 krooni, millest laenulepingust nr 05-212955-KE tulenev võlgnevus kokku 13 282,40 krooni (põhiosa 12 883,37 krooni, põhiosa viivis 91,36 krooni, leppetrahv 257,67 krooni ja menetlustasu 50 krooni) ja laenulepingust nr 05-181995-KX tulenev võlgnevus kokku 2124,46 krooni (põhiosa 1400 krooni, põhiosa viivis 222,98 krooni, intress 161,81 krooni, leppetrahv 300 krooni ja leppetrahvi viivis 39,67 krooni). Kostja vastus Kostja tunnistab hagi. Kostja vabastati politseiperfekti 08.12.2004.a. käskkirjaga politseiteenistusest 09.12.2004.a., seoses kriminaalasja algatamisega 04.11.2004.a. kostja vastu. Kostja on alates 09.12.2004 kuni käesoleva ajani töötu kuna peab enda süüdistamist kuriteo toimepanemises alusetuks. Kostja on saanud 15.01.2005.a. kuni 04.09.2005.a. hagejalt seitse kirja, mis käsitlevad kostja tekkinud võlgnevust. Kostja on iga kirja saamisel päärdunud Hansapanga Tallinna ja Tartu kontoritese ning teavitanud enda olukorrast ja andnud oma kontaktaadressi ja telefoninumbri. Kostja ei ole kunagi eitanud oma võlgnevust, kuid töötuna on kostja sissetulekuks vaid toimetulekutoetus. Kostja palub hagejat ja kohut oodata otsuse tegemisega kuni kostja kriminaalmenetluse lõppemiseni. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 404 võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Pooled palusid lahendada antud asi kirjalikus menetluses. VÕS § 369 kohaselt on laenuleping leping, millega üks isik kohustub andma teisele isikule rahasumma, teine isik kohustub aga maksma sama rahasumma tagasi. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu 14.08.2001.a., mille kohaselt kostja võis kasutada krediidilimiiti 16 000 krooni ulatuses ning kohustus tagastama kasutatud krediidisummat 800 krooni iga kuu 8-ks kuupäevaks. Samuti on kohtule esitatud hageja ja H vahel sõlmitud arvelduskrediidi leping nr 01-062894-KP, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada arvelduskrediiti summas 1500 krooni. Hagiavaldusele on lisatud ka arvelduskrediidi lepingu nr 01-062894-KP lisa, millega muudeti arvelduskrediidi summat ning
suurendati summa 3500 kroonini, intressiga 16% aastas. Kostja kasutas nii EGO järelmaksu krediidilimiiti kui ka arvelduskrediidi, kuid oma tagasimakse kohustust kostja ei täitnud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega poolte vahel sõlmitud EGO järelmaksu kasutamise lepingust ja arvelduskrediidi lepingust tulenevalt hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kostja tunnistas hagi, kuid kostja on töötu ning tema sissetulekuks on ainult toimetulekutoetus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista 15 406,86 ja viivis alates 09.01.2007.a. kuni põhinõuete täimiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.