Kohus Tsiviilasja number
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja 2-07-45392
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
24.04.2008, Tallinn
Kohtuasi
TM(ik XXX elukoht XXX) hagi AS Äripäev (endine ärinimi Äripäeva Kirjastuse AS, registrikood XXX, asukoht XXX) vastu õiguste rikkumise lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 24.03.2008
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja: TM, hageja esindaja vandeadvokaadi abi Viktor Särgava Kostja: AS Äripäev, esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva Hagi rahuldada osaliselt.
Kohustada AS Äripäev (registrikood: XXX) kõrvaldama ajalehe „Äripäev” online-versioonist interneti aadressilt XXX ebaõiged andmed. Kohustada AS Äripäev avaldama ajalehes “Äripäev” 2-el leheküljel ja ajalehe online-versioonis internetis aadressil XXX kirjutis, milles kinnitatakse, et 29.09.2006. a ajalehes „Äripäev” avaldatud artiklis „Keilas tegutseb O kloon” avaldati järgmised ebaõigeid andmeid: ``Küll sattus ta ( TM) altkäemaksu võtmise eest vanglasse`` ja `` Küll on uurimisorganid uurinud tema ( TM) üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta.`` Jätta rahuldamata TM hagi AS Äripäev vastu mittevaralise kahju 250 000 krooni nõudes.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud 50 % ulatuses hageja TM kanda.
Jätta menetluskulud 50 % ulatuses kostja AS Äripäev kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Hageja esitas 09.11.2006 Harju Maakohtule hagiavalduse au teotamise lõpetamine, ebaõigete andmete ümberlükkamine ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 20.09.2006 väljaandes ``Äripäev`` teisel leheküljel artikli ``Keilas tegutseb O kloon``, mis sisaldas ebaõigeid andmeid: TM on NO kloon; TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse; Keila pikaaegne kuningas TM raius ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga ja uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta. Hageja leiab, et tegemist on faktiväidetega, hageja ei ole kellegi kloon, väide on ebaõige ja kostja poolt kirjutatud hageja hea nime teotamiseks. Väide, et TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse, on vale ja jätnud avalikkusele mulje, et hageja on altkäemaksu võtnud ning kohtu poolt altkäemaksuvõtmise eest süüdi tunnistatud ning kandis selle teo eest karistust. Kuivõrd TM ei ole olnud Keila kuningas, on nimetatud väide ebaõige. Laimav ja ebaõige väide, et uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta, on avalikkusele jätnud mulje, et hageja elab üle jõu, on riisunud riigi raha ning uurimisorganid on nimetatud asjaoludes läbi viinud kriminaalmenetlust. Hageja leiab, et käesoleval juhul tema au ja hea nime teotamise kompenseerimiseks ei piisa üksnes teotava tegevuse lõpetamisest ja teotavate andmete ümberlükkamisest. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb mittevaraline kahju, mis tuleb hüvitada rahaliselt. Kostja on levitanud üleriigilises ajalehes, seega avalikkuse/üldsuse ees väärinformatsiooni, mille kohaselt hageja on toime pannud kuritegusid (võtnud altkäemaksu, riisunud riigi raha). Artikli tõttu peab avalikkus/üldsus hagejat alusetult kurjategijaks. Vaieldamatu on fakt, et ühiskonnas levinud üldiste arusaamade kohaselt on suhtumine kurjategijatesse äärmiselt negatiivne. Kostja poolt hageja alusetu kurjategijaks tembeldamine on kaasa toonud teiste ühiskonna liikmete negatiivse suhtumise hagejasse ja see on omakorda põhjustanud hageja sotsiaalse heaolu olulise languse. Sotsiaalse heaolu olulise languse põhjustamine on iseenesest mõistetav, kuivõrd mis võikski isiku sotsiaalset heaolu rohkem langetada, kui teiste ühiskonna liikmete suhtumist temasse kui kurjategijasse. Eeltoodust tulenevalt on kostja tegevuse tõttu hageja au ja head nime oluliselt teotatud, tema mainet oluliselt kahjustatud ning samuti on põhjustatud hageja sotsiaalse heaolu oluline langus, on tekitatud olulist mittevaralist kahju. Kuivõrd kostja ei ole avaldatud väidete tegelikkusele vastavust tõendanud, on kooskõlas VÕS §-iga 1047 lg 2 tema poolt hageja kohta avaldatu õigusvastane. Põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja jaoks tagajärje (eelnimetatud mittevaralise kahju) kaasatoomisel seisneb selles, et kuivõrd kostja avaldas üleriigilises ajalehes ebaõigeid andmeid, on avalikkuse (teiste ühiskonna liikmete) ees hageja au ja nimi põhjendamatult oluliselt teotatud, tema mainet oluliselt kahjustatud ning samuti on põhjustatud tema sotsiaalse heaolu oluline langus.
Seega kooskõlas eeltooduga, tuleb kohtul käesoleval juhul hagejale mittevaralise kahju põhjustamise eest rahalise hüvitise väljamõistmisel eelkõige arvestada: au teotamise kirjalikku vormi, au teotava teabe äärmiselt negatiivset sisu ja esitatud väidete kategoorilisust (nt. hageja on altkäemaksu eest vanglas olnud), au teotamine toimus üleriigilises ajakirjandusväljaandes ja kostja suhtumist hagejasse pärast laimava artikli avaldamist. Nimelt au teotamine on jätkuv, laimav artikkel on siiani kõigile nähtav ja kättesaadav internetis “Äripäeva” online - versioonis. Käesoleval juhul hindab hageja temale tekitatud mittevaralise kahju õiglaseks ja mõistlikuks suuruseks 250 000 krooni. Hageja palub kohustada AS Äripäev (registrikood: 10145981) kõrvaldama ajalehe „Äripäev” online-versioonist interneti aadressilt XXX resolutsiooni punktis nr 3 nimetatud ebaõiged andmed ja avaldama ajalehes “Äripäev” 2-el leheküljel ja ajalehe online-versioonis internetis aadressil XXX kirjutis, milles kinnitatakse, et 29.09.2006 ajalehes „Äripäev” avaldatud artiklis „Keilas tegutseb O kloon” avaldati järgmised ebaõigeid andmeid:TM on NO kloon; TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse; Keila pikaaegne kuningas TM raius ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga; Uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta ning mõista AS – lt Äripäev TMkasuks välja 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole piiritlenud faktiväiteid ja väärtushinnanguid, kuivõrd kostja meelest on esitatud ka väärtushinnanguid, mis ei saa tekitada moraalset kahju. Piltlikult on väljendit kloon kasutatud ühel korral, hageja ei saa olla O kloon sõna otseses mõttes. Mille poolest sarnaneb hageja elukäik O omale, on lahatud artiklis. Linna või valda valitseb vallavanem või linnapea, mitte kuningas. Kuningas tähendab valitsejat, Äripäev on kasutanud piltliku väljendit, sest hageja on olnud Keila vallavanem ja vallavolikogu esimees. Artikli mõte seisneb selles, et hagejale kuuluv ettevõte valitseb Keila valla hankekonkursse teedehoolduse alal. Terminitel kloon ja kuningas puudub halvustav tagamõte. Esitatud faktiväited aga vastavad tegelikkusele, `` küll ta sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse`` tugineb 27.05. 2004 Eesti Eksperssi artiklile ``TM on suure südamega hea mees``, mis sisaldab lõiku, et ``Vene ajal oli T tubli liiklusmiilits, tõsi võttis Riia lähistel altkäemaksu, jäi õnnetul kombel vahele ja veetis mõne aja vanglamüüride vahel``. See võis tähendada kas aresti, eeluurimisvangistust või karistust kriminaalmenetluse korras, ebaõige on hagis toodud järeldus, nagu tähendaks süüdimõistmine vaid kriminaalõiguslikus mõttes. Hageja on korduvalt olnud menetlusaluseks isikuks väärteomenetluses või kahtlustatavaks kriminaalmenetluses. Hageja tegevusele oli ühiskondlik hinnang madal juba 2004 aastast vähemalt 90 Keila valla elaniku silmis. Seega ei vasta tegelikkusele hagiavalduse väide selle kohta, nagu eksisteeriks põhjuslik seos artikli ja hüpoteetilise kahju vahel. Menetluse käik. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitama, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete
ümberlükkamist ta taotleb. Hageja on ( tlk 102, 103, 104, 105) täpsustanud haginõuet ja märkinud, et faktiväideteks on laused : TM on NO kloon; TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse ja uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta ning väärtushinnanguga on tegemist avaldatud teksti `` Keila pikaaegne kuningas TM raius ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga`` puhul. Menetluse käigus on kohus tulenevalt TsMS § 4 lg 4 teinud menetlusosalistele ettepaneku sõlmida kompromiss. Hageja tegi kostjale ettepaneku esitatud andmed väljaandes ümber lükata, kusjuures ta loobub rahalisest nõudest, kostja sellega ei nõustunud. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja avaldas 29.09.2006 väljaandes ``Äripäev`` ( tlk 7) teisel leheküljel artikli ``Keilas tegutseb O kloon``, mis sisaldas hagiavalduses märgitud lauseid: Keilas tegutseb O kloon; TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse; Keila pikaaegne kuningas TM raius ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga; Uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusevastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vaidlus seisneb asjaolu üle, kas tegemist on faktiväidetega ning kas avaldatud faktiväited on ebaõiged või mitte. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastav tegelikkusele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-07 selgitanud VÕS § 1047 lg 2 kohaldamisala ning märkinud, et avaldatud faktiväidete korral tuleb tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldati. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kohus leiab, et hageja kohta avaldatud lauses, ``Küll sattus ta ( TM) altkäemaksu võtmise eest vanglasse`` sisalduv on ebaõige faktiväide.. Kostja ei ole seda asjaolu, et hageja on faktiliselt vanglas viibinud süüdistatuna altkäemaksu võtmise eest esitatud tõenditega (tlk 113- 134) tõendanud. Kostja poolt esitatud Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 1985.a otsuse kohaselt tunnistati hageja süüdi dokumentide ametialases võltsimises omakasupüüdlikel eesmärkidel, mitte altkäemaksu võtmise eest. Ainuüksi asjaolu, et ( tlk 133) hagejale määrati ENSV KrK § - s 166
nimetatud kuriteos kuue kuu pikkune vabadusekaotus ei õigusta seda väidet sisustama altkäemaksu võtmise kui kuriteoga, nii nagu on see mõistetav lugejale. Tähtsust ei oma, et väidetu tugineb 27.05.2004 ajalehes Eesti Ekspress avaldatud artiklile, sest VÕS § 1047 lg 2 kohaselt peab avaldaja tõendama, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hageja kohta avaldatud lauses, ``Küll on uurimisorganid uurinud tema (TM) üle jõu elamist, küll riigi raha riisumist, kuid tulemusteta``, sisalduv tuleb samuti lugeda ebaõigeks faktiväiteks. Kostja on esitanud asjaolu õigsuse tõendamiseks Kaitsepolitseiameti komissari H. Kuurmanni 13.12.2006 vastuse kostja järelepärimisele ( tlk 112) ja dokumentaalseid tõendeid (tlk 17- 96), mis kinnitaks, et hageja on olnud korduvalt menetlusaluseks isikuks väärteomenetluses või kahtlustatavaks kriminaalmenetluses. Kaitsepolitseiameti komissari e- mail kirjast nähtub, et kontrolliti hageja 2003 ja 2004 aastal esitatud majanduslike huvide deklaratsioone, rikkumisi ei tuvastatud ja 29.09.2004 väärteomenetlus lõpetati (tlk 33). Avaldatud lausest saab mõistliku inimese arusaama kohaselt välja lugeda informatsiooni, et hageja on riisunud riigi raha, elades üle jõu ning uurimisorganid on nimetatud asjaoludes läbi viinud menetlusi, põhjendatud on hageja seisukoht, et uurimisorganina seostab lugeja eelkõige kriminaal – või väärteomenetlusi isikliku kasu saamise eesmärkidel, mis on seotud hageja isikuga. Kostja esitatud tõendid on seotud Keila valla organite ja ametiisikute tegevusega konkreetses asjas. Väide nagu elaks hageja üle jõu ja tulemusteta on uuritud riigi raha riisumist, jätab üldsusele mulje hageja tegevusest. Kostja on fakti õigusust soovinud tõendada Äripäeva artiklitega, mis on avaldatud 01.07.2005 ja 02.03.2003 (tlk 18-22), Keila valla elanike kirjaga Riigikogu erikomisjonile (tlk 23-32). Kostja on esitanud Eesti Erastamisagentuuri kontrolliaruande kokkuvõtte seoses Keila vallale riigivara munitsipaliseerimisega antud raha kasutamise osas (tlk 34- 54) 2000 aastal, Rahandusministeeriumi teatise Riigikontrollile ( tlk 54), Keila vallavanema Lea Papp vastuse 20.12.2004 riigikontrolliaruandele (tlk 60), rahandusministri käskkirja nr 457, 24.10.2005 (tlk 61) ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2006 otsuse ( tlk 66 – 74) ja samas kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ( tlk 75 -81 ), kõik need dokumendid puudutavad Keila valla tegevust ja on seotud Keila Vallavalitsuse poolt 16.11.1999 EEA – le esitatud taotlusega 910 000 krooni saamiseks ja Keila valla poolt omandireformi reservfondist eraldatud raha kasutamisega. ÜP ja AR (tlk 82 - 86) on esitanud kaebuse kriminaalasjas nr 04700000080 menetluse lõpetamise määrusele Keila vallale Laoküla hoonete remondiks eraldatud raha käsutamises Karjaküla sotsiaalkeskuse rajamisel ja samas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2006 määrus ( tlk 87 – 95). Vaidlusaluse väite ebaõigsus seisneb selles, et menetlusest, mis oli seotud Keila vallaga ei ilmne hageja riigi raha riisumise asjaolud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et on olnud nii Keila vallavanem 1996 kuni 2003, kui volikogu esimees kuni 2005. Oluline ei ole kostja seisukoht asjas, milline oli ühiskondlik hinnang või Keila vallaelanike arvamus TM tegevusele. Riigikohus on oma otsustes 3-2-1-161 -05 ja 3-2-1-5-07 leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käib hageja kohta. Kostja esindaja on 24.03.2008 toimunud kohtuistungil möönnud, et andmed ei ole õiged vaid 95% tõele lähedal. Kohtu arvates tuleb eelnimetatud faktiväited ümber lükata, kuivõrd kostja poolt eelnimetatud avaldatud laused viitavad hageja tegevusele, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav ning kostja ei ole nende tõesust tõendanud.
VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusevastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja on õigesti leidnud, et hageja kohta avaldatu lauses, `` Keilas tegutseb O kloon`` tuleb lugeda antud kontekstis väärtushinnanguks. Hageja kohta avaldatu lauses, ``Keila pikaaegne kuningas TM raius ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga`` puhul on tegemist kostja poolt antud väärtushinnanguga. Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates ja arvestades artiklis toodut seisukohale, et kostja avaldatud väärtushinnanguid ei saa lugeda hageja au ja mainet teotavaks VÕS § 1046 järgi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-63-02 leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Faktiväite tähendus ei sõltu ka sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, kohus saab lahendis määrata hageja nõudel ebaõigete andmete ümberlükkamise koha, sõnastuse ja kirjatüübi. Kohus leiab, et kostjal tuleb ümber lükata ebaõiged faktiväited, et TM sattus altkäemaksu võtmise eest vanglasse ja uurimisorganid on uurinud TM üle jõu elamist ja riigi raha riisumist, kuid tulemusteta, hagiavalduses taotletud viisil. Hageja nõue 250 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema maine kostja poolt väljaöeldu tõttu langes või mingilgi moel on mõjutanud tema poliitilist aktiivsust. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt tekitas kostja mittevaralist kahju just alljärgnevate faktiväidete avaldamisega: ``Küll on uurimisorganid uurinud tema (TM) üle jõu elamist, küll riigi raha riisumist, kuid tulemusteta`` ja ``Küll sattus ta ( TM) altkäemaksu võtmise eest vanglasse``. Hageja leiab, et kui alusetult väidetakse, et isik on altkäemaksu võtnud ja selle eest vanglas viibinud, on ilma igasuguse kahtluseta tema mainet silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud ning kuivõrd vaidlusaluse artikli ilmumise ajal oli hageja poliitik ja kuulus poliitilisse erakonda, siis valeinfo avaldamisega tema usaldusväärsus avalikkuse silmis oluliselt vähenes, mis tõi kaasa hagejale olulisi hingelisi ebamugavusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-04 märkinud, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus.
Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb kohtukulud jätta täies 50 % ulatuses kostja kanda ja 50 % ulatuses hageja enda kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.