Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 14.11.2006.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste (tl 3-13), hagiavalduse (tl 34-36), teiste menetluses esitatud kirjalike arvamuste ja seisukohtade (tl 48-50, 62-63, 85-86, 93-94 ja 95-96) ning kohtuistungil selgitatu kohaselt on hageja T.N.el ja kostja A.N.el neli alaealist last – J.N. M.N.K.N. ja M.N., laste sünnitunnistused tl 38-39). Lapsed on hageja ülalpidamisel ja elavad koos temaga. Hageja keskmine palk oli kuni maini 2007.a 4000 krooni kuus, alates nimetatud ajast hageja ei tööta. Lapsed käivad Pärnus xxxxxxx Gümnaasiumis ja xxxxxxxxxxxxxxxxx, neid tuleb kooli viia autoga. Hageja tasub oma elamu kommunaalteenuste eest. Lapsed ei käi huviringides, sest selleks puudub raha, riigi toetusest piisab vaid laste toitmiseks. Kostja töötab transpordifirmas veokijuhina ja käib välislähetustes, tema töötasu on hageja arvates ca 15 000 krooni kuus, millele lisandub töölähetuse päevaraha. Kostjal ei ole suuri kulutusi eluasemele, kuna elab ema juures. Laste igakuised vajadused on ca 3000 krooni lapse kohta, mis kulub riietele, jalatsitele, õppevahendeile, hügieenitarvetele, meelelahutusele (sh kino, kooliekskursioonid) ja eluasemele. Sotsiaalministeeriumi 2004.a uuringute järgi on 13-16-aastaste laste igakuised ülalpidamiskulud 3313 krooni. Eelneva põhjal palub hageja mõista välja elatis miinimummääras ja tagasiulatuvalt (alates 01.06.2006.a) järgnevalt: - ajavahemiku 01.06.2006 – 31.12.2006.a eest 1500 EEK lapsele iga kuu kohta; - ajavahemiku 01.01.2007 – 31.12.2007.a eest 1800 EEK lapsele iga kuu kohta; - alates 01.01.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni või õppimise lõppemiseni perekonnaseaduse (PkS) § 61 lõikes 4 sätestatud määras (miinimummääras) lapsele iga kuu kohta. Nimetatud summade juures palub hageja arvesse võtta, et kostja on elatisena tasunud 14.05.2007.a ühekordse maksena elatise 22 400 EEK ning alates juulist 2007.a 3200 EEK igakuiselt. Hageja taotlusel on kohus Maksu- ja Tolliametilt nõudnud välja teatise kostja sissetulekute osas AS-st xxxxxx xxxx (tl 101). Hageja taotleb poole elatise võlgnevuse osas otsuse viivitamatut täitmisele pööramist.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-06-34341

Kostja vastuväited, esitatud tõendid, hageja seisukohad vastuväidete osas Kostja A.N. tunnistab oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (tl 26), teistes menetluses esitatud dokumentides (tl 59-60, 79-80 ja 87-88) ja kohtuistungil hagi osaliselt. Kostja peamiseks vastuväiteks on asjaolu, et tema sissetulek ei võimalda hageja nõutud elatist maksta. Kostja on selle kinnituseks esitanud mitmeid palgatõendeid (tl 26, 45 ja 81) AS-st xxxxxx xxxx. Pooled müüsid kooselu lõppemisel oma kinnisvara, millest saadud summast sai hageja endale 4/5. Hageja ei vaidle sellele vastu, ent kinnitab, et ongi osalenud elamu soetamises xxxxx valda, kuivõrd varasemalt elas üürikorteris Pärnus. Muud vara kostjal ei ole, ta elab koos emaga ning keskmised kulutused eluasemele on 1000 EEK kuus. Kostja juures elas ühe kuu vältel poeg J., kes ei õpi ja käib tööl. Kostja on tasunud kõik poja kulutused seoses vaba aja veetmisega ning loovringide ja trennide külastamisega. Hageja nende väidetega ei nõustu ning peab neid tõendamatuteks. Hagejale teadaolevalt poeg J.loovringides ega trennis ei käi, samuti ei tööta. Kostja ei pea õigeks arvestada tema varalise seisundi määratlemisel ka lähetusrahadega, sest need kuluvad söömiseks ja elamiseks lähetustel väljaspool Eestit, kus nagunii on kulutused suuremad. Lähetusrahade suurus on muutuv vastavalt töökoormusele. Kostja peab õigeks elatise summaks 800 EEK lapse kohta kuus, mida ta on ka alates juulist 2007.a tasunud. Samuti tasus ta asjas varasemalt tehtud maakohtu otsuse (23.04.2007.a otsus, tühistatud 30.08.2007.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega) alusel 22 400 EEK 14.05.2007.a (maksekorraldus tl 109). Hageja ei pea võimalikuks väljamõistetava summa vähendamist alla kehtiva miinimummäära, sest selleks puudub alus. Kostja leiab, et iga lapse vajadused oleksid kuus üle 3000 krooni, see sõltub nii ostetavatest riietest, õppevahendeist kui meelelahutuskuludest. Kuna hageja elab koos uue elukaaslasega, ei ole ka laste vajadused nende osale kommunaalkuludest nii suured, kui hageja näidata soovib. Söögikulud päevas ei saa ületada 50 krooni lapse kohta, lõunaid söövad lapsed koolis tasuta. Sõidukuludeks on vaid bussipileti maksumus 60 krooni kuus lapse kohta. Kostja leiab, et iga lapse vajadused kuus ei ületa 2000 krooni. Kohtu tuvastatud asjaolud, kohaldatavad õigusaktid Õigusnormistik Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2006.aastal oli 3000:2 = 1500 EEK, 2007.aastal 3600:2 = 1800 EEK ning 2008.aastal 4350:2 = 2175 EEK. Kohus võib PkS § 61 lg 5 ja 6 nimetatud juhtudel elatiseks määrata ka väiksema summa (kui kohustatud vanemal on teine ülalpeetav või teised ülalpeetavad, ta on töövõimetu, lapsel endal on piisav sissetulek või on muud mõjuvad põhjused). Alates 01.06.2005.a kehtiva PkS § 70 lg 2 redaktsiooni kohaselt saab kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kui kohustatud isik ka sel ajal ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seda sätet soovib hageja antud juhul kohaldada, paludes elatise välja mõista alates 01.06.2006.a. Seega omavad antud asjas tähtsust kõik asjaolud, mis puudutavad lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit alates nimetatud kuupäevast.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-06-34341 Hageja varaline seisund Selles osas vaidlus puudub (kostja ei ole hageja väiteid vaidlustanud) – hageja töötas kuni maini 2007.a kuupalgaga 4000 krooni, millest alates on senini töötu. Hageja on saanud ühisvara jagamisel piisava summa, soetamaks praegust eluaset Sauga vallas. Muu vara kohta andmeid esitatud ei ole. Kostja varaline seisund Kostja esitatud palgatõenditest lähtub, et tema põhipalk (neto) oli ajavahemikus juuni – november 2006.a keskmiselt 4187 EEK kuus, samal perioodil sai ta komandeeringutasusid (lähetusrahad) 7662 EEK kuus (hilisemate perioodide kohta lähetusrahadest ülevaade puudub), põhipalk (neto) perioodil oktoober 2006 – märts 2007 oli keskmiselt 4896 EEK ning põhipalk (neto) perioodil juuni – november 2007 oli 6012 EEK. Maksu- ja Tolliameti 17.03.2008.a teatise kohaselt oli kostja netopalk perioodil juuli 2007 – jaanuar 2008 7327 EEK. Asjas puudub vaidlus, et kostja töötab AS-s xxxxx xxxx kaugsõiduautojuhina. Muud vara ei ole kostjal tuvastatud, kuid kohus peab oluliseks asjaolu (vt allpool), et kostja oli mais 2007.a võimeline korraga tasuma 22 400 EEK elatisena, olemata senimaani alates juunist 2006.a midagi elatiseks tasunud. Laste vajadused Selles osas nõustub kohus hageja väidetega, kostja ei ole oma vastuväiteid laste tegelike vajaduste osas ühegi tõendiga põhistanud. Kohtupraktikas kasutatakse laialdaselt elatise nõude asjades lapse vajaduste määramisel sotsiaalministeeriumi veebilehelt kättesaadavat lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodikat, mis sisaldab laste arvestuslikke vajadusi aastateks 2004-2006 (kättesaadav aadressil http://www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Kui vaadata nimetatud arvestuse põhjalikkust ja uuritud leibkondade hulka, on tegemist igati usaldusväärse ja riigi keskmist sellealast statistikat kajastava materjaliga. Nimetatud metoodika kohaselt on selleealise 7-13-aastase lapse keskmised ülalpidamiskulud 2182 EEK kuus, 14-aastase ja vanema lapse puhul on summas 3210 EEK. Kohus möönab, et kuivõrd metoodika aluseks on andmed aastaist 2000-2003, on kaupade ja teenuste hinnad vahepealsete aastatega oluliselt tõusnud ja 2182 krooniga ilmselt 10-aastase lapse vajadused 2006.-2008.aastal ei piirdu. Kohus leiab, et põhjendatud vajaduseks on kahe noorema lapse puhul ca 3000 EEK kuus ja kahe vanema lapse puhul ca 3500 EEK kuus. Elatise suurus. Kohus leiab, et PkS § 61 lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolusid, mis lubaksid elatise väljamõistmist alla kehtiva miinimummäära, kostja kohtule esile toonud ei ole, suuremas määras aga hageja elatise tasumist ei nõua. Kostja on töövõimeline ja saab endale ise elatist teenida, seega ei ole põhjuseid elatise alla alammäära väljamõistmiseks. Kuigi esitatud töötasu tõendid kinnitavad kostja töötasu piisamatust, on see nii vaid põhipalga ulatuses. Nagu nähtub maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele lisatud palgatõendist, milles oli välja toodud ka lähetusrahade suurus, on kostja lähetusrahad ca 2 korda suuremad põhipalgast. Kuivõrd kostja oli võimeline ühe maksega tasuma 7 kuu elatise summa (23.04.2007.a otsusega määratud suuruses ehk 4x800=3200 EEK kuus), on kohtu arvates ilmne, et lähetusrahad ei kulu mitte üksnes nende sihtotstarbele vastavalt, vaid nendest jääb ka üle, mis parandab kostja varalist seisundit märgatavalt. Seega ei pea kohus õigeks vähendada elatise suurust alla kehtiva ja kehtinud miinimummäärade, ja seda ka tagasiulatuvalt enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta andis laste ülalpidamiseks elatist alates 01.06.2006.a. Samas ei saa pidada õiguslikult põhjendatuks elatise väljamõistmist laste ülalpidamiseks kuni nende õppimise lõppemiseni. PkS § 63 lg 1 ja § 60 lg 2 koostoimes on vanemal küll lapse ülalpidamiskohustus ka tema täisealiseks saamisel, kuid põhikoolis, gümnaasiumis või

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-06-34341 kutseõppeasutuses õppimise jätkamisel, ent sellisel juhul on elatise nõudeõigus antud täisealiseks saanud lapsele endale. Mis puutub taotlusesse määrata elatise võlgnevuse pooles osas kohtuotsuse viivitamata täitmisele, siis märgib kohus järgnevat: 1) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses; 2) kohus on ülaltoodu põhjal pidanud põhjendatuks mõista välja elatis ühe lapse kohta ajavahemikus 01.06.2006 – aprill 2008 summas 7x1500 + 12x1800 + 3x2175= 38 625 EEK, seega nelja lapse kohta 154 500 EEK, millest nimetatud ajavahemikus on tasutud 22 400 + 10x3200 = 54 400 EEK. Seega on kostja võlgnevus summas 100 100 EEK, millest pool on

50 050 EEK;

3) kostja on siiski juba 10 kuu vältel tasunud elatist 800 EEK lapse kohta kuus, ja seega osaliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seetõttu leiab kohus, et õiglane ja põhjendatud on viivitamata täitmisele tunnistada tasumata summa 2006.aasta viie kuu (juuni – oktoober) eest, mille osas ei ole kostja teinud ka osalist makset. Sel ajal kehtinud elatise miinimummäär oli 1500 EEK kuus, kokku seega 1500x4x5= 30 000 EEK. Suuremas summas kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramine ei oleks kostja varalist seisundit arvestades kohane, pealegi ei ole hageja põhistanud erilist hädavajadust. Viited elukoha vahetusele ei ole selles osas kohased. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt elatise võlgnevuse laste ülalpidamiseks hageja kasuks ajavahemiku 01.06.2006.a – 30.04.2008.a eest välja summas 100 100 EEK ning paneb 30 000 EEK osas nimetatud summa tasumise kohustuste kostjale viivitamata. Alates 01.05.2008.a on kostja kohustatud tasuma iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni elatist PkS § 61 lõikes 4 sätestatud määras. Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.