2-07-16951/18 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

VÕS § 128, 1043, 1045 alusel esitatud hagis soovis hageja välja mõista kostjalt 7890 krooni koos kohtukuludega. Menetluse käigus oli nõus vähendama nõuet 4328 kroonini. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et uks deformeerus kostja tegevuse tagajärjel ja ei ole esitanud selle kohta ka ühtegi tõendit. Hageja juurde viiv uks on metallist, mistõttu jalgade –käte löökidega ei ole võimalik seda viia hageja väite kohaselt kasutuskõlbmatusse seisukorda. Hageja esitatud hinnapakkumine uuele uksele ei või olla kahju suurust kinnitavaks dokumentaalseks tõendiks. Ka ei ole esitatud ühtegi tõendit, et uks on kasutuskõlbmatu. Kui see nii oleks, siis on küsimus, kuidas hageja seda siiani on kasutanud. Hageja nõue, hüvitada talle 4328 krooni eest omandatud uksele tekitatud kahju katteks 7890 krooni, ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg.1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles ta oleks võinud olla, kui ei oleks olnud kahju tekitamist. Menetluse käigus ei ole kostja enam vaidlustanud asjaolu, et ta ust tagus. Kohtuliku vaidluse kirjalike teeside kohaselt tsiviilasja lahendav kohus ei ole seotud hüvitise suuruse hindamisel halduskohtu otsusega hüvitise suuruse määramise osas. Sama kehtib kriminaalmenetluse käigus kindlaksmääratud kahjuhüvitise ulatuse kohta. Tsiviilkohtumenetluses on kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes isik on süüdi tunnistatud, kuid mitte hinnang isiku toimepandu õigusvastaseks lugemisel. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses. Analoogia alusel tuleb seda kohaldada ka väärteo asjades. Kuigi käesolevas asjas on olemas jõustunud otsus väärteo asjas, millest tulenevalt kostjale määrati karistus, ei saa kahju olemasolu ja suuruse kindlakstegemisel lähtuda väärteo otsuses märgitud summast 4328 krooni, vaid see tuleb tsiviilasjas kindlaks teha. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks. Hageja poolt on esitatud ainult müügitšekk ukse ostmise kohta summas 4328 krooni ja hinnapakkkumine summas 7890 krooni, samuti fotod. Fotodelt ei nähtu, et uksel esineks selliseid vigastusi, mis näitaks, et uks on deformeerunud ja vajab väljavahetamist. Kostja ei eita, et ta lõi rusikaga ja jalaga vastu ust, kuid ei nõustu, et tema poolt toimepandud teo tagajärjel oleks tekkinud hageja poolt nõutavas summas tekitatud kahju. VÕS § 132 lg.3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on algusest peale väitnud, et kostja tegevuse tagajärjel purunes ukselukk ning kuna ainult luku vahetamine ei ole võimalik, on vaja paigaldada uus uks. Kõik need hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata,. hageja taotles küll algul ekspertiisi määramist, kuid loobus sellest hiljem, seega loobus ka omapoolsete tõendite kogumisest. Ei ukse ostmise arve ega hinnapakkumine ei näita, et hagejal oleks tekkinud kahju. See ei nähtu ka esitatud fotodelt. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 127 lg.1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg.2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

VÕS § 128 lg.3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg.6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja esitatud asjaolude kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju tema omandis oleva ukse lõhkumisega. Kostja teo õigusvastasuse asjaolud on tõendatud väärteomenetluses tehtud otsusega. Teo tagajärjena on tõendatud, et uksel on kahjustused, kuid kohtu hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendatud väide, et lõhkumisest tulenevalt on uks kasutuskõlbmatu. Vastava asjaolu tõendamiseks määratava ekspertiisi läbiviimisest hageja loobus. Kohus leiab, et õigus on kostjal, kui ta ütleb, et kahju suurus ei ole tõendatud, kuid ei saa lugeda õigeks väidet, et kahju tekitamine kui selline on tõendamata. Kui ka vaielda selle üle, kas uks on täiesti kasutuskõlbmatu, on ta deformeerunud või on tal üksnes mõningased kahjustused, siis põhimõtteliselt ei ole vaidlust selle üle, et uks ei ole kostja teost tulenevalt enam samas olukorras, kui ta oli enne kostja tegevust ja seega saab kahju tekkimise lugeda tuvastatuks. Ka esitatud fotodel on näha jäljed ja muljumised, mida kaubandusvõrgust ust ostes seal ilmselt ei olnud.. Põhjusliku seosena on võimalik järeldada, et ilma kostja teota ei esineks uksel viidatud kahjustusi, deformatsioone. Kostja ei ole ka eitanud, et ta ust tagus ja seega pidi talle teada ja näha olema uksele tema teo läbi tekkinud kahjustused. Kostja ei ole vaidlustanud väärteo otsust, mille kohaselt teda karistati ukse lõhkumise eest. Kohus leiab, et VÕS § 1043, 1045 lg.1 p.5 kohaldamiseks vajalikud asjaolud- õigusvastane tegu, kahju, põhjuslik seos ja süü on hagi lahendamiskes piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg.1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg.6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muuhulgas tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ukse täielikult kasutuskõlbmatuks muutumist. On võimalik, et ukse taastamiseks kahju tekitamisele eelnenud olukorrale vastavas konditsioonis, piisab mõningatest värvimistöödest ja lukumehhanismi vahetamisest. Kuna hageja ei ole tõendanud ukse kasutuskõlbmatuks muutumist ehk vajadust uks asendada täiesti uue uksega ja ei ole seega ka tõendanud selle protseduuriga kaasnevate tegevuste vajadust, siis ei ole põhjendatud hagi rahuldamine täies ulatuses. Ehk põhjendatud ei ole nõude esitamisel tuginemine lisaks arve-müügitšekis toodud summale veel ka hinnapakkumises toodud summale. Arvestades asjaolu et hageja on nõude vähendamisel sisuliselt loobunud väitest, et vahetamist vajab terve uks, on põhjendatud, et ukse taastamine kahju tekitamisele eelnevasse olukorda on võimalik väiksemate kulutustega, kui see oli esitatud hinnapakkumises. Samas ei ole ka kostja tõendanud, et kahjutekitamisele eelnenud olukorrani jõudmiseks piisab üksnes lukumehhanismi vahetusest ja mis oleks siis sellise toimingu kulu.

Kuna hageja kinnitusel ei ole seni (intsidendist möödunud 14 kuu vältel) ust asendatud, siis tänase seisuga ilmselt selleks samuti vajadus ja põhjendus puudub ja seega esitatud hinnapakkumisest tulenevad kulud ei ole kahju hüvitamise eesmärke silmas pidades asjakohased ja hageja on ka oma nõuet menetluse käigus selle võrra vähendanud. Kuivõrd hageja väitel kasutab ta varasemalt ees olnud ust ja siis ilmselt esinevad siiski takistused kahjustatud ukse kasutamisel. Kostja, olles menetluse käigus väitnud, et viga saab ehk parandada üksnes luku vahetamisega, ei ole teinud midagi selleks, et tõendada, et sellisest toimingust piisab ja ei ole ka tõendanud, et lukuvahetamisest tulenev kulu ei ole sellises suurusjärgus, mida hageja nõuab kahju katteks. Toimikusse tõenditena esitatud fotode põhjal ei ole võimalik jõuda järelduseni, et uks on täiesti kasutuskõlbmatu, aga ei saa jõuda ka järelduseni, et uks on veatu. Kohus leiab, et kui hageja ei pidanud vajalikuks läbi ekspertiisi määrata kahju täpset suurust, siis tuli tal eelduslikult arvestada, et kohus määrab kahju suuruse VÕS § 127 lg. 6 alusel. Väide, et ekspertiisi määramisest loobuti materiaalsetel kaalutlustel- puudusid vahendid ekspertiisikulude tasumiseks ja ekspertiisimaksumus ületanuks haginõude- ei ole asjakohane, sest kulude kandmiseks saanuks taotleda menetlusabi. Kohtu arvates on mõistlikeks kuludeks uksele tekitatud kahjustuste kompenseerimise katteks - kulud võimalikule lukumehhanismi asendamisele ( kvaliteetlukusüdamike ASSA hinnad keskmiselt 15002000 krooni) ja uksel esinevate kriimustuste-muljumiste parandamisele nii materjali kui tööraha katteks- 3000 krooni. Hagi tõendamiseks on esitatud fotod erinevatest perioodidest, arve-müügitšekk nr. 33 12.01.2007, teatis kostja suhtes väärteomenetluse alustamise kohta, väärteomenetluses 29.03.2007 tehtud otsus ja hinnapakkumine nr. 96. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks arvestada hinnapakkumisega, kuivõrd selles esitatud tööde tegemise vajadust ei ole hageja tõendanud, s.t et tõendamata on hageja väide, et uks on kasutuskõlbmatu ja et sellest tulenevalt tuleks see täielikult uuega asendada ja hinnapakkumises toodud summaga seotud haginõudest on hageja ka loobunud Väärteomenetleja pädevuses ei ole väärtushinnangute andmine. Sellised hinnangud kantakse sinna kannatanute ütluste põhjal ja kannatanu ei ole käesoleva menetluse käigus pidanud vajalikuks kasutuskõlbmatuse kohta täiendavaid tõendeid esitada. Esitatud fotod ilmestavad kostja väidet, et uksele tekitatud kahjude kõrvaldamiseks ei ole vajalik kogu ukse vahetamine, aga ei kinnita kostja väidet, et kahju polegi tekkinud. Arve- müügitšekk tõendab paigaldatud ukse väärtust uuena ja selle tõendi seos antud kaasusega ilmneb arvele kantud hageja elukohaks olevast aadressist. Esitatud väärteomenetluse materjalid tõendavad kostja süüd ja põhjuslikku seost. Otsust vaidlustatud ei ole. TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on otstarbekas jättta mõlema poole kulud nende endi kanda.