Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

saanud ega suhelnud. Ka ei ole sellest ajast saadik A.V. V.L.le helistanud ega sõnumeid saatnud. Kohtuistungil tunnistab V.L., et tema suhe A.V.aga on alates 2007. a. septembrist igaveseks lõppenud ja seda taastada ta ei soovi. A.V. on olnud tema suhtes vägivaldne ning kuigi ta ei ole teda enam tülitanud, siis laevad siiski Hiiumaalt mandrile sõidavad ja A.V.al on ka telefon, ja ta soovib enda suhtes A.V.ale lähenemiskeelu kehtestamist. Ise ta Hiiumaale tulla ei kavatse. Tunnistajate R.T. ja J. N. ütlustest nähtub, et nad on V.L. töökaaslased ning on aasta tagasi näinud, kuidas avaldaja on tööle tulnud sinise silmaga ja nad teavad, et kooselu jooksul on A.V. V.L. suhtes vägivalda tarvitanud. Nad on A.V.at viimati näinud 2007. a. suve lõpul ja sellest ajast alates V.L.l enam vigastusi ei ole olnud. A.V. tunnistab, et ta elas V.L.ga koos üle kolme aasta ja on elukaaslase suhtes ka vägivalda tarvitanud. V.L. on aga ka ise kergesti ärrituv ja tema suhtes samuti lahtise käega. Näiteks eelmise aasta jaanitulel tuli Veronika talle esimesena kallale. Pärast seda püüdis A.V. veel suhet parandada ning seetõttu võttis ka V.L.ga ühendust, kuid kuna asi ei paranenud, siis 2007. a. septembrist alates on neil igasugune omavaheline suhtlemine lõppenud. Tema elab Hiiumaal, tegeleb autode remondiga ja ehitab maja, mistõttu pole tal aega ega võimalust ka enam Tallinna V.L. elukohta sõita ega temaga suhelda. Pealegi pole tal ka mingit kavatsust seda teha isegi mitte telefoni teel. A.V.a arvates on igasugune vajadus talle mingite piirangute seadmiseks ära langenud. Kohus, vaaginud poolte ja tunnistajate ütlusi ning kirjalikke tõendeid, leiab, et V.L. avaldus A.V.a suhtes isikuõiguste kaitseks lähenemiskeelu ja muude abinõude rakendamiseks rahuldamisele ei kuulu. A.V. ja V.L. elasid koos üle kolme aasta ja selle aja jooksul tarvitas vastustaja avaldaja suhtes tõesti mõnel korral füüsilist vägivalda, mis oli osaliselt tingitud mõlema poole suhteliselt keevalisest iseloomust. Viimati leidis selline vägivald aset 2007. a. Kassari jaanitulel, kus algatajaks oli ilmselt V.L.. Pärast seda nende kooselu lõppes ja A.V. saatis V.L.le veel mõned sõnumid mobiiliga, mis avaldajat ärritasid. Alates 2007. a. septembrist on poolte vahel igasugune suhtlemine lõppenud , nad ei ole enam kokku saanud ega ka telefoni teel suhelnud. Pooled elavad teineteisest eraldi. V. L. elab ja töötab Tallinnas ning A.V. kaugel mere taga Hiiu saarel. Laevad muidugi sõidavad ja lennukid lendavad, kuid A.V.a sattumine Tallinna on olnud suhteliselt harv, ainult paar korda poole aasta jooksul, ja tema elu ning töö seda rohkem enam ei võimaldagi. V.L.l Hiiumaale asja ei ole. Nii on tõenäosus nende omavaheliseks kohtumiseks äärmiselt väike ja ebatõenäoline. Juhuslikku kokkusattumist ei välista aga ka ükski lähenemiskeeld ega muu meede. Poolte halvad suhted olid tingitud nende kooselust ja keevalisest iseloomust. Iseloomud pole muidugi muutunud, kuid kooselu on lõppenud üle poole aasta tagasi ja pool aastat ei ole nad ka üldse omavahel suhelnud. Mõlemal on nüüd oma elu ja tegemised ning nende teed ilmselt lähiajal enam ei ristu. Seetõttu on ära langenud ka vajadus A.V.ale V. L. suhtes lähenemiskeelu või muude piirangute rakendamiseks.

Pealegi oleks selliste meetmete täitmise kontroll äärmiselt keeruline. A.V.a juhuslikku sattumist Tallinna aga ei saa kunagi mingitel tingimustel välistada.

Arvestades kõiki kohtuistungil antud ütlusi ja avaldatud kirjalikke tõendeid, jätab maakohus juhindudes TsMS §-dest 544 – 545 ja 549 V.L. avalduse A.V.ale isikuõiguste kaitseks lähenemiskeelu ja muude abinõude rakendamiseks rahuldamata.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.