Aleksandr Dorožko kaebus tunnistamaks õigusvastaseks Murru Vangla tegevus kaebaja paigutamisel haigena nõuetele mittevastavasse kartserisse Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus nr 3-07-655
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Aleksandr Dorožko apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksandr Dorožko Vastustaja – Murru Vangla
28. jaanuar 2008
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2007 kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 31. jaanuaril 2008.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksandr Dorožko kannab karistust Murru Vanglas ning paigutati talle 28.01.2007 määratud distsiplinaarkaristuse täideviimiseks 15 päevaks kartserisse. A. Dorožko viibis kartserikambris nr 124 perioodil 02.03.-17.03.2007.
2.Aleksandr Dorožko esitas 29.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil tuvastada tema kartserisse paigutamise õigusvastasus. Kaebaja väitis, et karistust ei oleks tohtinud täide viima asuda, kuna ta oli haige. Samuti leidis ta, et tingimused kambris nr 124 olid inimväärikust alandavad ning ka seetõttu poleks tohtinud teda karistuse täideviimiseks sellesse kambrisse paigutada.
3.Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt.
3-07-655 Kohus tunnistas õigusvastaseks kaebaja paigutamise kartseritingimustesse, kus ventilatsioon ei olnud piisav, kaebajale ei olnud tagatud privaatsust WC kasutamisel, kambri aknavahe ei olnud puhas, takistatud oli hügieeninõuete järgimine, kuna kaebajale ei antud äravõetud vedelseebi asemele seepi. Samuti leidis kohus, et õigusvastane oli kaebaja paigutamine kartserisse haigena. Ülejäänud kartseri nõuetele mittevastavust käsitlevad kaebuse väited lükkas kohus tagasi järgmise põhjendusega. a) VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ja eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgusega. Samasugused tingimused kehtivad ka kartserile läbi VangS § 651 lg 1. Vabariigi Valitsuse 26.01.99 määrusega nr 38 on kehtestatud üldised nõuded eluruumidele. Kaebaja on küll väitnud, et valgus kambris ei ole nõuetekohane, kuid ei ole osutanud vastavatele normidele. Eelpool viidatud määrus konkreetseid suurusi ei sätesta. Kohus leiab, et kambri valgustus on piisav – lae all põlev 60W elektripirn ning akna mõõtmed tagavad valgustuse 75 lx (mõõdetud Riigi Kinnisvara AS poolt, lk 119). Kartserikamber ei ole ette nähtud töötamiseks ning seetõttu on valgustus piisav. Standardnorme käsitleb Tallinna Tehnikaülikooli õppetooli V. Siiraku avaldatud õppekonspekt, mis on avalikult kättesaadav interneti vahendusel ülikooli kodulehelt. Viidatud konspekti kohaselt peaks orienteeruv valgustus olema 10-200 lx; normaalseks tööks on vajalik 500-800 lx ja valgustus ei tohi olla alla 10 lx. b) Kaebaja väited selle kohta, et akent ei olnud võimalik avada, ei ole usutavad. Vastustaja on kinnitanud kohtule, et aken on avatav vardaga ja selle tõenduseks esitanud fotod. Kaebaja ei ole kartseris oleku ajal kaebust seoses akna avamise võimatusega esitanud. c) Õhutemperatuur kambris kontrollmõõtmise toimumise ajal 25.05.2007 oli 18 oC. Kaebaja väited külmast kambrist on ümber lükatud kaebajat kartseris viibimise ajal külastanud vangla arst A. Š märkmetega, mille kohaselt 06.03.2007 oli kambri temperatuur põrandal 18,8 oC. Kambri põrand võib olla betoonist. d) Kaebaja nõue saada kartserisse metallpingi asemele puupink ei tugine seadusele. Samuti vastab seaduse nõuetele kambri muu sisustus ning kaebaja väide kambris koha puudumisest, kus hoida toidunõusid ja riideid, ei ole põhjendatud. Kambril on nõuetele vastav metallist uks ja kaebaja väited mürataseme ületamisest ei ole usutavad. e) Usutavad ei ole kaebaja väited teki, madratsi ja padja sedavõrd antisanitaarsest olukorrast, et kaebajal tekkis nende kasutamisest nahahaigus. Vaide nimetatud asjade kohta esitas kaebaja alles 15.03.2007 (tlk 184), märkides, et madrats ja tekk on vanad ja mustad ning ei vasta hügieeninõuetele. Padja osas kaebajal pretensioone ei olnud. Kaebaja on tavaliselt täpne oma nõudmistes ning on väheusutav, et ta unustas padja küsimuse, kui see kohtumenetluse ajal esitatud väidetest nähtuvalt oli kõige räpasemaks esemeks. Kaebaja pole oma nõudmistes olnud järjekindel. f) Raadio ja ajalehtede puudumine kartseris on lubatav ja kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-dega 7 ja 60. Vangistusseaduse (VangS) §-s 6 sätestatud kasvatuslikku eesmärki ei saavutaks karistuse määramine, kui selle kandmise tingimused ei erineks elukambris valitsevatest tingimustest. g) Kaebajale kambri puhastamiseks vajalike vahendite andmisest keeldumine pole tõendatud. Kaebaja pole neid vahendeid küsinud ja kuna kambri koristamine on kaebaja vabatahtlik 2(5)
3-07-655 tegevus, pole võimalik vastustajale ette heita, et mõni vangla ametnikest kaebajale ilma küsimata vahendeid ei viinud. h) Vastustaja pole keelanud kaebajal habet ajada, kaebaja ise pole küsinud habeme ajamiseks tarbeid saunapäevade vahelisel ajal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Apellatsioonkaebuses palub Aleksandr Dorožko tühistada Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus osaliselt ja võtta seisukoht, et kartserikamber nr 124 ei vastanud kaebaja kartseris viibimise ajal nõuetele. a) Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kui kartserikamber ei vasta kasvõi ühele kehtestatud nõudele, on sellises kambris isiku hoidmine käsitletav inimväärikuse alandamisena ja põhjendamatuid piinu tekitavana, mis kvalifitseerub inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumisena. Kaebaja viitab siinkohal tema kaebuse alusel tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile nr 14659/04 ning Riigikohtu lahenditele 3-3-1-2-06 ja 3-3-1-14-06. Kaebaja esitab veel järgmised seisukohad. b) Kohtuotsusest ei selgu, millele kohus tugines, leides, et kambri valgustus on piisav. Kaebaja pidi kambris viibimise ajal tegema palju tõlketööd, samuti oli tal palju kirjutamist ning valgus ei olnud piisav. Kohus oleks pidanud määrama erapooletu spetsialisti kambri valgust mõõtma, Riigi Kinnisvara AS ei ole seda, sest asub vangla territooriumil. c) Kambri mitteköetav betoonpõrand tekitab külmetuse ohu, sest vangla ei eralda vangidele villaseid sokke. Samuti on metallist pingid tervisele ohtlikult külmad ning katta pole neid millegagi. d) Vastustaja esindaja kinnitas ise kohtuistungil, et akent talvel avada ei saa. Fotod on tehtud kevadel. Muu ventilatsioon kambris puudub ja akna avamine oleks ainus võimalus kambri õhutamiseks. e) VSkE § 7 lg 2 p 4 kohaselt võib kambris olla valjuhääldi ning mingit põhjust ei ole seda mitte lubada. Kartseris tekitatud infoblokaad on lubamatu ja kui valjuhääldit pole, siis peaks lubama tellitud ajalehtede lugemist. f) Habemeajamise võimalus ei peaks sõltuma valvuri tujust ning tuleks reguleerida vanglas üldiselt selliselt, et ka saunavahelistel päevadel oleks habemeajamine ette nähtud ilma eraldi taotluseta.
5.Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kambri vastavust nõuetele on kontrollitud, kambri valgustus on piisav. Riigi Kinnisvara AS teostab koostöös vangla finants- ja majandusosakonnaga jooksva remondiga kaasnevaid töid eluosakonnas ja muudes vangla hoonetes ning tema poolt läbiviidud mõõtmistes ei ole põhjust kahelda. Kambris ei pea olema valjuhääldit ega ajalehti. Lisaks võib VangS § 651 lg 4 alusel vangla osaliselt või täielikult kehtestada täiendavaid piiranguid kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kaebajale oli piisavalt tagatud hügieeni järgimine.
6.Täiendavalt teatas kaebaja, et usutav ei ole saavutada 75 lx valgustus 60W pirniga, mis on kaetud kupli ja trellidega. Kohus oleks pidanud lähtuma uurimisprintsiibist ja kõik asjaolud ise välja selgitama. Kambri valgustus, arvestades seda, et seal loetakse ja kirjutatakse, peaks olema samasugune kui büroodes või raamatukogudes, s.o 500 lx. Samuti esitas kaebaja väljavõtte oma meditsiinilisest kaardist, tõendamaks, et tema nägemine on halvenenud perioodil 21.03.2007–14.12.2007. VangS § 651 lg 4 alusel ei olnud mingeid piiranguid kehtestatud ning arvestades sätte jõustumise aega, poleks see olnud ka lubatav.
3(5)
3-07-655
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kohus on tuvastanud kaebaja nõuetele mittevastavasse kartserikambrisse paigutamise õigusvastasuse. Asjaolu, et kohus on kohtuotsuse resolutsioonis täpselt piiritlenud, mis osas kamber nõuetele ei vasta, ei tähenda, et kohus oleks kaebaja paigutamise nõuetele mittevastavasse kambrisse üksnes osaliselt õigusvastaseks tunnistanud. Vastustaja ei ole kohtuotsust apelleerinud ning ka kaebaja on vaidlustanud kohtuotsuse üksnes osaliselt – osas, milles kohus kaebust ei rahuldanud. Seepärast ei käsitle ringkonnakohus neid kaebaja väiteid, millega kohus nõustus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et igasugune kartserikambri nõuetele mittevastavus alandab õiguspärast distsiplinaarkaristust kandva kinnipeetava inimväärikust ja tekitab põhjendamatuid piinu. Riigikohus on 22.03.2006 otsuses nr 3-3-1-2-06 märkinud samuti, et üksnes olulised puudused kartserile kehtestatud nõuete täitmisel on piisavad selleks, et hinnata kartseris viibimist inimväärikust alandavaks /vt viidatud lahendi punkt 13). Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on rõhutatud, et kannatamine ja alandus peavad olema igal juhul suuremad kui vastava seadusliku kohtlemise või karistamisega paratamatult kaasnev kohtlemine või alandus ning riik peab hoolitsema, et meetme rakendamise viis ei põhjustaks kinnipeetavale kannatusi ega raskusi määral, mis ületaks kinnipidamisega paratamatult kaasneva kannatuse määra, ning et vangistuse ajal hoolitsetaks võimaluste piires kinnipeetava tervise ja heaolu eest, tagades talle muu hulgas vajaliku arstiabi (vt näiteks 26. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus kaebuses nr 30210/96 Kudla v. Poola). Igal juhul ei ole praeguse tuvastamiskaebuse esemeks kaebaja ebaväärika kohtlemise tuvastamine. Selle, kui mittevaralise kahju hüvitamise tingimuse vastavalt RVastS § 9 lg-le 1, teeb kindlaks kohus siis, kui kaebaja esitab kahjunõude.
9.Kartser peab VangS § 651 lg 1 kohaselt vastama VangS § 45 lg 1 näidatud nõuetele. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadus sätestab samuti olulise kriteeriumina eluruumi nõuete osas ohutuse inimese elule ja tervisele. Kartseri tervisele vastavuse kontrollimiseks saab kasutada Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 eluruumidele kehtestatud nõudeid.
10.Kaebaja on seadnud kahtluse alla Riigi Kinnisvara AS poolt teostatud mõõtmise tulemuse ning leiab lisaks, et ka valgustihedus 75 lx ei ole piisav lugemiseks ja töötamiseks. Ringkonnakohus ei näe põhjust pidada Riigi Kinnisvara AS mõõtetulemusi erapoolikuks pelgalt seepärast, et äriühing asub vangla territooriumil. Kaebaja kinnitas, et tegeles kartseris Inimõiguste Kohtule vastuse koostamise ja tõlkimisega, küll mitte nii tõhusalt kui oleks soovinud. Kuna valgustus andis võimaluse kaebajale tegeleda mingi osa päevast soovitud tegevusega, ei saa valgustingimusi kartseris pidada elutegevuse jaoks ebapiisavaks. Kartser pole ettenähtud selliseks tegevuseks nagu büroo või raamatukogu, seepärast pole kaebaja viited neis paigus soovituslikuks peetavatele normidele põhjendatud. Kaebaja kartseris viibimine oli lühiajaline ning kohustust lugeda või kirjutada tal ei olnud. Ka kohtule vastuse koostamiseks jäi enne kartserisse paigutamist ja peale kartserist vabanemist piisavalt aega nagu ringkonnakohtu istungil selgus. Kaebaja väide, et kahenädalane kartseris viibimine ja lugemine on kahjustanud tema nägemist, ei ole usutav. Kaebaja nägemise halvenemine on pigem seotud eakohaste muutustega nagu kinnitavad kanded meditsiinilisel kaardil – kaebaja nägemine on halvenenud ka perioodil 21.03.2007 kuni 14.12.2007, samas kandis ta juba kartserisse paigutamisel +2,0 prille (vt kaebaja avaldus lk 26).
4(5)
3-07-655
11.Kütteta betoonpõrand ja metallist pingid ning lauad ei ole eluruumides keelatud. Samuti ei käsitle ükski muu õigusakt neid kui isiku tervisele ohtlikke materjale. Kaebaja väited eeltoodud materjalide ohtlikkusest tervisele ei ole kinnitust leidnud ning käesoleva kaebuse asjaolud sellele kinnitust ei andnud. Kaebaja, kes halduskohtu otsusest nähtuvalt paigutati kambrisse külmetushaiguse nähtudega, tervenes seal täielikult.
12.Valjuhääldi võib kartserikambris olla, kuid selle puudumine ei ole nõuetevastane. Vangla vastusest nähtub, et üldise raadioliini sisseseadmine ei ole praegu võimalik. Valjuhääldi asendamist ajakirjade või ajalehtedega vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri samuti ette ei näe. Kaebaja karistuse kandmise ajal VangS § 651 lg 4 kehtis ning vangla direktoril oli olemas õiguslik alus kaebajale ajalehti ning ajakirju kartserisse mitte lubada.
13.VSkE § 60 lg 1 ei luba kartserisse habemeajamistarbeid. VangS § 50 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale saun ette nähtud vähemalt kord nädalas. Kaebaja kinnitusel võimaldati talle habet ajada kord nädalas saunapäeval. See on kehtestatud nõuetega kooskõlas. Ringkonnakohus ei näe siin üldist laadi probleemi, mis kahjustaks kinnipeetavate poolt hügieeni järgimist, ega vajadust reguleerida habeme ajamise korda täpsemalt sisekorraeeskirjas. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt ei ole ükski teine kartseris viibinu peale kaebaja kaevanud selle üle, et habeme ajamine on ette nähtud üksnes saunapäeval. Seega on tegemist individuaalse probleemiga, mis tulebki lahendada individuaalse taotluse vormis.
14.Vastustaja esindaja on halduskohtu istungil 20. septembril 2007 kinnitanud, et kartserikambri aken on avatav ka talvel. Vastustaja esindaja selgituse kohaselt kontrollis ta peale 27. augusti 2007 istungit, kus ta täpselt akna avamise osas vastata ei osanud, seda küsimust vanglaametnikelt ning kambris, kus tema nähes vanglaametnik nii avas kui sulges akna toimikus oleval fotol (tlk 122) näha oleva varda abil. Ringkonnakohus peab vastustaja esindaja seletust usutavaks, sest kaebaja, kes kõigi puuduste kohta kartseris viibimise ajal kirjalikud kaebused esitas, tol ajal akna osas kaebust ei esitanud. Seega võib olla, et kaebaja ei proovinudki akent avada külma ilma tõttu.
Kohtunikud
Lilianne Aasma
Lauri Madise
Viive Ligi
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.