1.Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 29. septembri 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-140829 menetlusse võtmisest.
2.Jätta X apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-140829 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 8. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles makseettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 23. detsembri 2021. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27. jaanuaril 2022 hagi ja 28. veebruaril 2022 täpsustatud hagi kostjalt võlgnevuse 338,23 euro, intressi 58,24 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 40,70 euro ja edasiulatuva seaduses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 23. märtsil 2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 428,23 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksetena hiljemalt 12. aprillil 2023. Laenulepingus lepiti kokku intressis 25% aastas ja viivises 24% aastas. Kostja rikkus lepingut, jättes laenu osamaksed õigeaegselt tasumata. Kostja rikkumise tõttu ütles laenuandja 28. juulil 2021 lepingu üles. Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 3. augustil 2021 hagejale. Hageja tõi välja, et kostja tasus talle 120 eurot, millest 30 eurot arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 90 eurot põhinõude katteks. Seega võlgneb kostja hagejale 338,23 eurot (428,23 eurot - 90 eurot). Hageja palus mõista kostjalt välja intressi 58,24 eurot laenu kasutamise eest ajavahemikul 12. aprill 2021 kuni 12. juuli 2021, samuti viivise põhinõudelt alates laenulepingu ülesütlemisest ehk 29. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras 24% aastas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et ta täitis kohustused laenuandjale ja tal puuduvad võlgnevused.
3.Harju Maakohus tegi 29. septembril 2022 otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 338,23 eurot, intressi 58,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,48 eurot ja viivise põhinõudelt 338,23 eurot 24% aastas alates 27. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viimase menetluskulud 495 eurot ning kohustas kostjat tasuma lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras viivist.
3.1.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: -
-
laenuandja ja kostja sõlmisid 22. märtsil 2021 laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 428,23 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu osamaksetena hiljemalt 12. aprillil 2023. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 25% aastas. Kui kostja rikub kohustust laenu tagasi maksta, kohustus ta tasuma viivist 24% aastas; laenuandja ütles 28. juuli 2021. a avaldusega laenulepingu üles, sest kostja oli viivitanud laenu osamaksete ja intressi tasumisega; laenuandja loovutas 3. augustil 2021 laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. 2 (4)
2-21-140829
3.2.Hageja tõi välja, et kostja tasus talle 120 eurot, millest 30 eurot arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 90 eurot põhinõude katteks. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevus 338,23 eurot (428,23 eurot - 90 eurot). Kohus rahuldas hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 338,23 eurot.
3.3.Kostja esitas väite, et ta on täitnud laenuandjale kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad maksed laenuandjale ja AS-le Inbank Finance, kuid nende seos vaidlusaluse laenulepinguga ei ole tõendatud. Seega ei ole kostja oma väidet tõendanud.
3.4.Hageja palus mõista kostjalt välja intressi laenu kasutamise eest perioodil 12. aprill 2021 kuni 12. juuli 2021 lepingus kokkulepitud määras 25%, kokku 58,24 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1 ning laenulepingu p 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja intressi 58,24 eurot.
3.5.Hageja palus mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt 338,23 eurot lepingus kokkulepitud määras 24% aastas laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29. juulist 2021 alates kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldas hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause ning laenulepingu p 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 338,23 eurot lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates 29. juulist 2021 kuni hagi esitamiseni 26. jaanuaril 2022, kokku 40,48 eurot.
3.6.Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 338,23 eurot lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates 27. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, laenulepingu p 2 ja TsMS § 367.
3.7.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
4.Kostja esitas 7. novembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule kaks maksekorraldust:
30.augustil 2021 235 euro tasumise kohta ja 30. septembril 2021 607 euro tasumise kohta. Kostja selgitas 8. novembril 2022, et nende maksekorralduste esitamise eesmärk oli tõendada, et ta on enda kohustused tasunud ning ta ei ole võlgu. Kostja täpsustas 9. novembril 2022, et soovis 7. novembril 2022 esitatud maksekorraldused lisada praegu asja materjalide juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb selle hilinenult esitamise tõttu TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.
6.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kostja 7. novembril 2022 esitatud maksekorraldustest ning 8. novembri 2022. a ja 9. novembri 2022. a täpsustavates e-kirjades avaldatust on ilmne, et kostja ei nõustu maakohtu lahendiga ja leiab, et tema vastu esitatud hagi rahuldamiseks ei ole (vähemalt osaliselt) alust, kuna ta on kohustused täitnud. Seetõttu käsitab kohus kostja esitatut apellatsioonkaebusena.
7.Ehkki kostja esitatud apellatsioonkaebus ei vasta sisunõuetele, mh ei nähtu sellest kostja selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhjendused, ei ole otstarbekas anda kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebuse menetlusse võtmise välistab selle hilinenult esitamine. 3 (4)
2-21-140829
8.Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Maakohus selgitas seda pooltele ka vaidlustatud otsuses. TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
9.TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell
10.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on vaidlustatud otsus kostjale kätte toimetatud e-toimiku kaudu 29. septembril 2022. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 30. septembril 2022 ja 30 päeva möödus
29.oktoobril 2022. Kuna 29. oktoober 2022 oli laupäev, saabus tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 järgi esmaspäeval, 31. oktoobril 2022. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 31. oktoobril 2022 kell 24.00. Kostja esitas apellatsioonkaebusena käsitatavad maksekorraldused 7. novembril 2022 ja nende esitamist selgitavad e-kirjad 8. ja 9. novembril 2022. Seega ei ole kaebus tähtaegne. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.
11.Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
12.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida kostjalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
13.Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.