Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
2-20-134614 14. detsember 2022, Narva kohtumaja Tamara Šabarova OSAÜHING PRANKO hagi OÜ Eesti VM Group vastu võla nõudes Hageja OSAÜHING PRANKO (registrikood 1018290), lepinguline esindaja A –J P (isikukood xxx) Kostja OÜ Eesti VM Group (registrikood 14455454), seaduslik esindaja V M (isikukood xxx), lepinguline esindaja A A (isikukood xxx) 14.12.2022 kohtuistungil Hagimenetlus (lihtmenetlus) Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Tsiviilasi nr 2-20-134614
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-134614, OSAÜHING PRANKO hagi OÜ Eesti VM Group vastu võla nõudes. Kohus määras tsiviilasjas istungi 14. detsembrile 2022 algusega kell 10.00. Pooled sõlmisid 14. detsembri 2022 kohtuistungil kompromissi, milles pooled jõudsid kokkuleppele võlgnevuse ja viivise suuruses ning selle tasumise korras. Pooled on ühtlasi kokku leppinud menetluskulude suuruses ja hüvitamise korras. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja taotleb tagastada talle pool maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaja ühele päevale.
Tutvunud poolte kompromissiga ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, kohus leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-20-134614
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lgle 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulusid ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokku leppisid pooled hüvitatavate menetluskulude koosseisus ja selles, kes ja millises suuruses neid kuulusid maksab. Kohus määrab poolte kokkuleppe kohaselt menetluskulude jaotuse. Hagejale hüvitatavad menetluskulud on kompromissiga kindlaks määratud. Muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu, kui pooled sõlmivad kompromissi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 130 eurot, seega kokku 175 eurot. Hageja taotleb sellest poole temale tagastamist. Et pooled sõlmisid asjas kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt põhjendatud rahuldada hageja taotlus ja tagastada temale pool tasutud riigilõivu 87,50 euro ulatuses. Edasikaebamine TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates ja seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebust kohtumääruse kättetoimetamisest ühe päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.