Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.09.2006.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 5 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt kostja kohustus tasuma üks kord kuus iga kuu 10-ndal kuupäeval intressi ja püsimakse katteks 200 krooni. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 5 404 krooni ja 71 sendi väärtuses, kuid jättis maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata, rikkudes sellega lepingu p.-des 6.1. ja 6.6. sätestatut. 30.03.2007.a. saatis hageja kostjale kirjalikult teate lepingust tulenevast võlgnevusest ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 13.04.2007.a. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 17.04.2007.a. ütles hageja lepingu üles. Seisuga 01.06.2007.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 683 krooni ja 55 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 5 404 krooni ja 71 senti, intress 19 krooni ja 20 senti, menetluskulud 50 krooni ja leppetrahv 200 krooni. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista ja lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,03% (EKP intress + 7% aastas). Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1 ja 2, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1, 4 ja 6, 108, 113 lg. 1 ja § 158 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, lepingu lõpetamine, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 10.07.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressi ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 10.09.2007.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotlusel saatis kohus hagimaterjali kostjale edastamiseks kohtutäituri kaasabil. 30.01.2008.a. tagastas kohtutäitur hagimaterjali üleandmatult. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid rahvastikuregistris, kus kostja elukohaks kohaliku omavalitsuse täpsusega on xxxx. Kuna kostja viibimiskoht ei ole kohtule teada, dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada isiku esindajale ega muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus rahuldas hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus 20 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 19.02.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Seaduses sätestatud vastamise aeg 28 päeva täitus 17.04.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagi esitamisest, mis on 04.07.2007.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,03% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16. juunil 2008. a. Nooremreferent

/allkiri/

S. Tooming L. Herne

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.