Pärnu Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-329
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2008.a. Kärdla
Kohtukoosseis
Kohtunik Mart Reino
Kohtuistungi sekretär
Kersti Särgava
Tsiviilasi
M.R. ́e hagi
Asja läbivaatamise kuupäev
02. aprill 2008.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja M.R. ja kostja O.B.
Edasikaebamise kord
O.B. ́i vastu elatise nõudes
Poolte intiimelust on sündinud xx. xx. xxxx. a. poeg K. .R, kelle suhtes O.B.i isadus on tuvastatud Pärnu Maakohtu 21. novembri 2007. a. otsusega ja kes elab ema juures. O.B. oli küll isadusest teada saades nõus poja edasisele ülalpidamisele õlga alla panema, kuid seda teinud ei ole, mistõttu M.R. palub poja ülalpidamiseks elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
Hagejal on kostjast sündinud xx. xx. xxxx. a. poeg K. R., kelle suhtes kostja isadus on tuvastatud Pärnu Maakohtu 21. novembri 2007. a. otsusega. Pärast isaduse tuvastamist lubas O.B. oma poega aidata, kuid ei ole seda siiski vabatahtlikult teinud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning poeg kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele mitte vähem kui 4000.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Hageja ise ei tööta ja sissetulekut ei oma ning seetõttu käib tal poja kasvatamine ja ülalpidamine tõesti üle jõu. Pealegi on tema ülalpidamisel veel teinegi alaealine poeg S. L..
Kostja hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et juhuvahekorrast hagejaga on tal tõesti sündinud poeg K., kelle suhtes tema isadus tuvastati alles kohtuotsusega 2007. a. sügisel. Kuni DNA ekspertiisini ei teadnud ta sellest pojast midagi. Pärast isaduse tuvastamist soovis hageja temalt pojale ainult taskuraha, kuid nüüd nõuab nii suurt elatist, mida ta maksta ei suuda. Kostja töötasu on küll üle 8000.- krooni kuus kätte, kuid tal on võetud Laenulepingu nr. 06-048042-VL alusel Hansapangast suur laen, suured on kulutused eluasemele ja transpordile ning kostjal on 18. juunil 1998. a. sündinud ka poeg O. P.l, kes vajab samuti ülalpidamist. Pealegi hageja ise üldse ei tööta ega panusta midagi oma lapse ülalpidamisse, vaid elab abirahadest. Kostja on nõus oma pojale K. R. maksma ülalpidamiseks maksimaalselt 1700.- krooni kuus.
Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte suhtest on 24. novembril 1993.a. sündinud poeg K. R., kelle põlvnemine O.B.ist on tuvastatud Pärnu Maakohtu 21. novembri 2007. a. otsusega. Pärast isaduse kindlakstegemist pole kostja pojale siiski ülalpidamist andnud. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk, sama tendents on täheldatav ka käesoleval aastal. Poeg vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka isa teda piisavalt aitama. Arvestades isa intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid, peab ta poja ülalpidamiseks suutma tagada vähemalt Vabariigi Valitsuse poole kehtestatud minimaalse elatise. Hageja poolt nõutud elatis 3000.- kuni 4000.- krooni suuruses summas oleks aga kostja praegust rahalist seisu arvestades ebareaalne ja seaks halvemasse olukorda ka tema algusest peale tunnustatud poja O. P.. Pealegi tuleks ka hagejal endal reaalselt panustada oma poja ülalpidamisse ning selleks tööle asuda, mitte loota ainult laste isadele ning riigi ja omavalitsuse toetustele.
Kuna isa pojale elatist vabatahtlikult maksnud ei ole, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi.
Kohtunik: /allkiri/
Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.