Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Themis Õigusbüroo OÜ esitas 26.08.2022 avalduse J. S. pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue Harju Maakohtu 24.03.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-205050, millega kohus kinnitas X ja võlgniku vahel sõlmitud kompromissi. 15.08.2022 loovutas endine võlausaldaja nõudeõiguse võlgniku vastu avaldajale. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 10 581 eurot. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja leiab, et juhul kui kohus peab vajalikuks deposiidi määramist ajutise halduri tasu ja kulude katteks, siis võiks deposiidi summa olla mitte suurem kui 800 eurot. Harju Maakohtu 30.08.2022 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning anti võlausaldajale tähtaeg ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 euro tasumiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Deposiit summas 1500 eurot tasuti 07.09.2022. 14.09.2022 määrusega andis kohus võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse osas vastuväite esitamiseks. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväidet ei esitanud. Harju Maakohtu 19.10.2022 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Kristjan Aava. 07.11.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 28 637,38 euro ulatuses, kuid vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, puudub. Ajutise halduri hinnangul saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on püsiv maksejõuetus kujunenud välja 2021. aastal seoses sissetuleku puudumisega ning suutmatusega täita kohustusi pooleliolevates täitemenetlustes. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur võlgniku arveldusarvete väljavõtetele tuginedes tuvastanud. Haldur palub kohtul teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlgnik ega võlausaldaja ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohtu 23.11.2022 määrusega tegi kohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 06.12.22 pankrotimenetluse kulude deposiit summas 1500 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi summas 1500 eurot 23.11.2022. 29.11.2022 kirjaga kohustas kohus võlgnikku teavitama kohut, kas ta taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kohtule vastust esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kristjan Aava ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11.01.2023.a kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3007). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kinnistusosakonnale.

kinnisvara

ei

kuulu,

puudub

vajadus

määruse

edastamiseks

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 1 1 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. Kohus on 29.11.2022 kirjas palunud võlgnikul teavitada kohut, kas võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kohtule vastust esitanud ei ole. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 3 kohaselt võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, küsib kohus võlgnikult, kas ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus loeb seega, et võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 7 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 130,80 eurot/tund, mis on vastavuses ajutise halduri tunnitasu ülemmääraga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 915,60 eurot (7 x 130,80), millele lisandub käibemaks summas 183,12 eurot, kokku summas 1098,72 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu Advokaadibüroo Palmits & Partnerid kasuks. Haldur on palunud ajutise halduri tasu mõista välja kohtudeposiiti tasutud summast. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 1089,72 eurot kuulub hüvitamisele Themis Õigusbüroo OÜ poolt 07.09.2022 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1500 euro arvelt. Ajutise halduri tasu summas 1089,72 eurot tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Võlausaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 650 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 230 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 9 tasunud avalduselt riigilõivu 420 eurot. Riigilõivukulu 420 eurot on põhjendatud menetluskulu. Võlausaldaja lepinguline esindaja Themis Õigusbüroo OÜ jurist Tanel Riivits vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Võlausaldaja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 230 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldajal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 115 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Võlausaldaja on märkinud õigusabi toiminguteks materjalide läbitöötamine, pankrotiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi, summas 230 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks ning määrab kindlaks võlausaldaja õigusabikulud summas 230 eurot. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike pankrotimenetluse kuludena kindlaks 650 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-23-13, p 12). Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.