Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2022, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-134370
Tsiviilasi
BAUHOF GROUP AS hagi FALLEMARK EHITUS OÜ ja E. E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4881 eurot 98 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja F. K. , e-post: xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx Kostja I FALLEMARK EHITUS OÜ (registrikood 11289334); asukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; seaduslik esindaja E. E. , e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxxx Kostja II E. E. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx@xxxxxx
2-22-134370
BAUHOF GROUP AS (hageja) esitas 6. septembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse FALLEMARK EHITUS OÜ (kostja I) ja E. E. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Seoses mõlema kostja vastuväitega lõpetati 1. novembri 2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11. novembril 2022 esitas hageja Tartu Maakohtule nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2765 eurot 5 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 603 eurot 7 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt määraga 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12. aprillil 2016 krediiditingimustega müügilepingu nr. 8060. Hageja müüs vastavalt lepingule kostjale I kaupa ning vastavalt müügileping p-le 4.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostjale I esitati kauba eest perioodil 23. mai 2022 kuni 30. mai 2022 arveid kokku summas 2765 eurot 5 senti, mida kostja I ei tasunud. Koos 12. aprilli 2016 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 2(4)
2-22-134370 Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 on käendaja vastutuse maksimumsumma 7500 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seega sisaldab käesolevas asjas tehtud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldab ning kohtuotsust kui sisulist lahendit, millega maakohus jätab hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte 23. novembril 2022. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostjad kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus 7. detsembril 2022). Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud põhivõlgnevuse 2765 euro 5 sendi, 11. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 603 euro 7 sendi ja viiviste põhinõudelt (2765 eurot 5 senti) alates
2-22-134370 müügilepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 7500 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles BAUHOF GROUP AS palub mõista E. E. BAUHOF GROUP AS kasuks välja viivise laenu põhiosa jäägilt (2765 eurot 5 senti) alates 12. novembrist 2022 kuni laenu põhiosa jäägi 2765 euro 5 sendi tasumiseni määras 0,15% päevas suuremas summas kui 4131 eurot 88 senti (7500 – 2765,05 – 603,07). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi mõlema kostja suhtes määravas osas ning kostjad olid solidaarvõlgnikud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 euro ja õigusabikulude 300 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja 300 euro suurune õigusabikulu antud asjas põhjendatud ja vajalik. Kokku tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada menetluskulu 860 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.