Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3144
Kohtuasi
D.L hagi P.X-i ja A.M-i vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.M-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja D.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev Kostja A.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus osas, millega maakohus jättis D.L hagis A.M-i vastu menetluskulud A.M-i kanda ja määras kindlaks D.L-ile hüvitatavate menetluskulude suuruse. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta D.L hagis A.M-i vastu menetluskulud poolte endi kanda. Muus vaidlustatud osas (s.o osas, millega D.L hagi A.M-i vastu rahuldati) jääb Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus muutmata.
2.Rahuldada A.M-i apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4.1.Teha osaotsus A.M-i vastu esitatud nõude osas.
4.2.Rahuldada D.L hagi A.M-i vastu.
4.3.Tuvastada W (isikukood XXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX) 05.09.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi tühisus.
4.4.Jätta jõusse Harju Maakohtu 03.03.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras peatada W (isikukood XXXXXXXXXX, surnud
2-22-3144 XX.XX.XXX) pärimismenetlus, sealhulgas keelata Tallinna notar Sirje Ormanil W pärimismenetluses pärimistunnistuse tõestamine ja väljaandmine kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.5.Jätta D.L hagis A.M-i vastu maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.D.L (hageja) esitas 02.03.2022 Harju Maakohtule P.X-i (kostja I) vastu hagi, milles palus tuvastada W 15.10.2021 ja 05.09.2021 koduse testamendi tühisus. Harju Maakohus kaasas 31.05.2022 määrusega hageja 09.05.2022 taotlusel asja menetlusse A.M-i (kostja II). Hagiavalduse kohaselt suri W (pärandaja) 25.11.2021. Hageja ja pärandaja on õed, neil on ühine ema Q. Pärandaja tegi väidetavalt 15.10.2021 koduse testamendi, millega määras kogu oma vara ainupärijaks kostja I. Kostjal I puuduvad pärandajaga otsejoones sugulussuhted. Pärandaja tegi väidetavalt ka varem, 05.09.2021 koduse testamendi, millega määras kogu oma vara ainupärijaks kostja II. Selle testamendi väidetava allkirjastamise väidetav tunnistaja on kostja I. Kostjal II puuduvad samuti pärandajaga otsejoones sugulussuhted. Notar Sirje Orman väljastas testamendid hagejale. Hagejale teadaolevalt oli pärandajal viimastel aastatel enne surma diagnoositud Parkinsoni tõbi, mis on järjepidevalt süvenenud. Pärandaja ei olnud mõlema koduse testamendi koostamise ajal otsustusvõimeline ega suutnud tõenäoliselt aru saada oma tegudest ega tehingutest ning nende tagajärgedest. Seetõttu on testamendid tühised. Alternatiivselt on kodused testamendid tühised vorminõuete järgimata jätmise tõttu. Kahe koduse testamendi puhul on tegemist trükitud dokumentidega ning need ei ole suure tõenäosusega allkirjastatud pärandaja poolt. Pärandaja ei ole märkinud omakäeliselt kodusele testamendile kuud ja aastat. Pärandaja ei ole ka iseseisvalt teavitanud testamentide tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde, et testament sisaldab tema viimset tahet. Kuna pärandaja kodused testamendid on tühised, siis on hageja õigustatud pärima pärandaja vara seaduse järgi. Kostja I vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited
2
2-22-3144
3.Kostja II vastuse kohaselt võttis kostja II omaks hageja väite, et tema kasuks tehtud testament on tühine algusest peale. Kuna pärandaja on teinud hiljem veel ühe uue testamendi, siis on sellega tühistatud kostja II kasuks tehtud testament ka siis, kui see oleks olnud sõlmitud kehtivalt. Hagejal puudus igasugune vajadus hagi esitamiseks kostja II vastu. Hagi esitamisega ei ole võimalik hageja õiguseid rohkem kaitsta, kui need juba niigi seadusega kaitstud on. Kostja II palus tema osas menetluse osaotsusega lõpetada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 12.02.2025 osaotsusega hagi kostja II vastu ja tuvastas pärandaja 05.09.2021 testamendi tühisuse. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 03.03.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja II kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2139,50 eurot.
5.Maakohus lahendas hageja nõude kostja II vastu osaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel. Kostja II vastu esitatud nõude osas on vaidluse all pärandaja väidetavalt 05.09.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi kehtivus. Nimetatud testamendi järgi tegi pärandaja järgmised korraldused: „kogu oma vara, mis mulle kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, pärijaks nimetan A.M-i (isikukood XXX)“. Hageja leiab, et testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, testamenti ei ole tõenäoliselt allkirjastanud testaator ning testaatoril puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks vajalik teo- ja otsustusvõime.
6.Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja lg 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. PärS § 20 lg 3 ja § 23 lg-d 1–3 ning TsÜS § 78 lg 1 sätestavad koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud, ning samuti nõude, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 25 lg 2 järgi kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Samuti on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 87).
7.Kostja II ei vaidlustanud ja võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament on tühine algusest peale, sest selle järgimisel ei järgitud PärS § 23 lg 1 vorminõudeid. Kuivõrd kostja II võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament on selle vorminõuete rikkumise tõttu tühine, siis kuulub hageja hagi kostja II vastu rahuldamisele.
8.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Maakohus ei nõustunud kostja II seisukohaga, et ta ei ole oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust andnud ning menetluskulud tuleks jaotada TsMS § 168 lg 6 järgi. Esiteks palus kohus kostjal II 3
2-22-3144 selgelt esile tuua, kas ta võtab hagi õigeks TsMS § 440 tähenduses või kostja II vastust tuleb käsitleda faktilise asjaolu (et kostja II kasuks tehtud testament on tühine) omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes. Kohus selgitas täiendavalt, et hagi õigeksvõtu puhul rahuldab kohus hagi kostja II vastu TsMS § 440 lg 1 alusel. Faktilise asjaolu omaksvõtu korral lahendab kohus kostja II vastu esitatud hagi sisuliselt. Kostja II vastas kohtule, et ta ei vaidlusta hageja esitatud väidet, mille kohaselt on tema kasuks 05.09.2021 tehtud testament tühine. Kostjat II esindas menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu pidi talle arusaadav olema, et sõltuvalt asja lahendamise viisist sõltub ka menetluskulude jaotus.
9.Maakohus ei nõustunud kostjaga II, et kostja II kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu kaudu puudus igasugune vajadus. Hageja õiguslik huvi seisnes hagi esitamisel selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist ilma jäetud. Ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita toimuks testaatori pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Hagejal puuduks võimalus pärida testaatori pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Asjaolu, et pärandaja on väidetavalt teinud veel ühe testamendi, ei olnud eelduslikult kostja II mõjusfääris. Seega jäi kostja II pärandist ilma mitte seetõttu, et oleks pärandist hageja kasuks kehtivalt loobunud, vaid põhjusel, et pärandaja on väidetavalt teinud testamendi kostja I kasuks. Hageja ei saanud loota, et vaidlustades üksnes kostja I kasuks tehtud testamenti ning juhul, kui kohus tuvastab selle tühisuse, ei teki kostjal II soovi pärida tema kasuks tehtud testamendi alusel. Kostja II oli tema kasuks tehtud testamendist teadlik ning oli selle notarile ka esitanud. Sellest saab järeldada, et kostja II oli huvitatud testamendijärgsest pärimisest. Seega oli kostja II vastu esitatud hagi vajalik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus
10.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus täielikult ja jätta hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja II tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja II palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õiguslik huvi hagi esitamiseks saab seisneda selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist ilma jäetud. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita toimuks testaatori pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Pooled ei vaielnud, et kostja II kasuks tehtud kodune testament oli vormipuudustega. Seega ei saanud kohus osaotsuses leida, et kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral toimuks pärimine kostja II kasuks tehtud varasema testamendi alusel. Tühise testamendi alusel ei ole võimalik midagi pärida. Kuivõrd kostja II kasuks tehtud testament on tühine algusest peale, siis sai maakohus leida vaid seda, et kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral sai tulla kõne alla üksnes pärimine seaduse järgi. Kostja II ei ole testamenti esitanud notarile pärandaja pärimisasjas ning selle testamendi alusel pärimismenetlust ei ole alustatud. Asjaolust, et kostjale II sai notariga põgusa vestluse käigus teatavaks, et tegemist ei ole kehtiva testamendiga ning kostjal II pole mõtet mingit pärimisavaldust esitadagi, ei ole võimalik põhjendada hageja huvi esitada kostja II vastu hagi.
12.Maakohus on kostjat II eksitanud, edastades apellandile 30.12.2024 kohtunõude, millele ei olnud võimalik muud moodi vastata kui ainult viisil, mida saab käsitleda kogu hagi õigeksvõtuna. Kostja II ei ole üheski kohtule esitatud seisukohas seadnud kahtluse alla tema 4
2-22-3144 kasuks tehtud testamendi tühisust. Maakohus oleks pidanud kaaluma kohe menetluse lõpetamist, mitte hoidma kostjat II aastaid menetluses ja lõpuks mõistma välja veel menetluskulud. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja II kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.Kostja II on vaidlustanud maakohtu osaotsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
16.Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu osaotsusega, välja arvatud osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis ei puuduta menetluskulusid, korrata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti.
17.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal puudus õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks kostja II vastu, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki ja seetõttu tuleks hageja hagi kostja II vastu jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).
18.Hageja esitas maakohtule kostja I vastu hagi, milles palus tuvastada pärandaja 15.10.2021 testamendi, millega pärandaja pärandas kogu oma vara kostjale I, tühisus, ja kostja II vastu hagi, milles palus tuvastada pärandaja 05.09.2021 testamendi, millega pärandaja pärandas oma vara kostjale II, tühisus. Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu vaidlustatud osaotsusega rahuldamata, ja maakohtus jätkub menetlus kostja I vastu esitatud hagis.
19.Selleks, et hageja saaks hageda pärandaja 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamist, peab tal olema tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 järgi. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal tuvastushagi esitamisel peab olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutaks, oleks põhjendatud arvata, et tuvastushagi esitamiseks on õiguslik huvi. Pooled ei vaielnud selle üle, et pärandaja suri 25.11.2021. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja on pärandaja seadusjärgseks pärijaks. Hagiavalduse kohaselt on pärandaja teinud testamendid 15.10.2021 kostja I kasuks ja 05.09.2021 kostja II
5
2-22-3144 kasuks. Hagejal on pärandaja seadusjärgse pärijana õiguslik huvi esitada hagi isiku vastu, kes võib pärida pärandaja vara tühise testamendi alusel.
20.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita, mis on hageja väidetel tühine, toimuks pärandaja pärandvara pärimine varasema, 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Seega puuduks hagejal võimalus pärida pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Kuivõrd hagis esile toodud asjaoludel on hageja arvates kostja I kasuks tehtud testament tühine ja seetõttu võib kostja II pärandaja vara pärida tema kasuks tehtud 05.09.2021 testamendi alusel, mis on hageja arvates samuti tühine, siis ei ole võimalik järeldada, et hagejal poleks olnud õiguslikku huvi esitada kostja II vastu hagi 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja õigusliku huvi puudumist testamendi tühisuse tuvastamiseks ei välista kostja arvamus, et tema kasuks tehtud testamendi tühisus on kõigile sedavõrd ilmselge, et selle tuvastamiseks vajadus puudub. Hageja oli kostja II kasuks tehtud testamendist teada saanud notari juures. Seega oli hagejal hagiavalduse esitamisel põhjust arvata, et kostja II soovis või võib soovida selle alusel pärida pärandaja vara. Kui tuvastada kostja II kasuks tehtud 05.09.2021 testamendi tühisus, siis on hagejal hagis esitatud asjaoludel, s.o juhul kui 15.10.2021 testament kostja I kasuks osutub tühiseks, võimalik pärida pärandaja seadusjärgse pärijana, ja seega on ka hageja taotletav eesmärk hagiga saavutatav.
21.Kuna kostja võttis omaks, et pärandaja 05.09.2021 testament on tühine PärS § 23 vorminõuete järgimata jätmise tõttu, siis on maakohus õigesti hagi rahuldanud.
22.Kolleegium märgib, et maakohus ei oleks saanud hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega, kui kostja selgesõnaliselt hagi õigeks ei võtnud TsMS § 440 lg 1 mõttes. Õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (RKTKo 19.10.2016, 32-1-100-16, p 12). Õigeksvõtuna ei saa käsitleda sellist olukorda, kus maakohtule jäi selgusetuks kostja tegelik tahe.
23.Praegusel juhul ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud menetluskulud jaotada üldnormi TsMS § 162 lg 1 alusel ja jätte need kostja kanda nagu seda on teinud maakohus, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Samas ei ole menetluskulusid võimalik jätta ka hageja kanda nagu taotleb kostja. Maakohus ei rahuldanud hagi õigeksvõtuotsusega. Seega ei ole maakohus eksinud, kui ei jaotanud menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel ning ei jätnud neid hageja kanda.
24.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui maakohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja tahet hagi õigeks võtta, siis saaks sellest iseenesest järeldada põhjuse hagi esitamiseks kostja vastu. Hoolimata sellest, et kostja ei väljendanud oma tahet selgesõnaliselt hagi õigeks võtta, on kostja siiski selgesõnaliselt teada andnud, et tema arvates ei peaks 05.09.2021 testamendi tühisuse üle kohtus vaidlema, sest see ongi tühine. Olukorras, kus praegusel juhul on peamine vaidlus sellest, kas hageja oleks pidanud üldse hagiga kostja II vastu kohtusse pöörduma, kuid sisulist vaidlust pooltel selle üle, et 05.09.2021 testament on tühine, ei ole, siis ei ole põhjendatud järeldada, et kostja II oleks oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks. Kolleegiumi arvates on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks kandma hageja menetluskulud vaid seetõttu, et hagejal on õigustatud huvi hagi esitamiseks. Hageja saavutas tuvastushagiga kostja II vastu soovitud eesmärgi osaotsusega, kostja II sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud ning pole põhjendatud järeldada, et kostja II oleks andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on praegusel juhul mõistlik ja õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ja seetõttu puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 6
2-22-3144 Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti poolte endi kanda.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.