Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
KohtuJst
Pille Lutter
Määruse tegemise aeg ja koht
02.12.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-3431
Tsiviilasi
J H (H, pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti väljakuulutamist
raugemisega
pärast
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Y (xxx) Kohtutäitur K P (xxxx) Kohtutäitur K V (xxx) Kohtutäitur H K (xxx) Kohtutäitur H K (xxx)
Rahuldamata nõue (eurodes) 3 309,20 5,62
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Pankrotimenetluses on puudunud realiseerimisele kuuluv vara ja laekumised pankrotivarasse puuduvad. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks kuritegu, kuivõrd võlgniku peamised käesolevaks ajaks aegumata kohustused tulenevad Harju Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusest, millega võlgnik tunnistati süüdi kuritegudes ja mõisteti välja menetluskulud. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 113 sätestab: „Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.“ Haldur esitas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul avalduse, et taotleb halduri tasu PankrS § 65 lg 113 toimingutasuna kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest kokku 2 x 654 eurot. Haldur palub tasuks määrata 1308 eurot (lisandub käibemaks). Kohus peab tasu põhjendatuks, haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, tasu ei ole ebamõistlikult suur ja ei ületa PankrS § 65 lg 113 nimetatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 1308 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.“ TsMS § 183 lg 2 teine ja kolmas lause sätestavad: „Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.“ Kuivõrd vara puudub halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel,
määrab kohus halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. Kuna haldur soovib tasu kalkulatsiooni alusel ning sellisel juhul ei pea pidama tööajaarvestust, siis määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Nimetatud summa ei ületa halduri poolt taotletud tasu ega ole vastuolus TsMS § 183 lg 2 regulatsiooniga. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab: „Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.“ Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
259,5 Võlausaldajatele tasumine toimub proportsionaalselt vastavalt võlausaldajate jaotistele. Näide kui võlgnikul on võlausaldajatele tasumiseks 200 eurot.
Võlausaldaja Y Kohtutäitur K P Kohtutäitur K V Kohtutäitur H K
200 euro Nõue Jaotis (%) väljamaksmine 3 309,20 97,708 195,42 5,62 0,167 0,33
1,063 2,13
0,531 1,06
Kohtutäitur H K
0,531
1,06
Võlgnik peab olema kohustustest vabastamise menetluses kättesaadav ja kui võlgnik muudab oma kontaktandmeid, siis tuleb sellest kohtule teada anda. Kui menetluse käigus ei õnnestu kohtul võlgnikku kätte saada (kui ei ole teatanud kontaktandmete muutmisest või võlgnik lihtsalt ei reageeri), siis võib see kokkuvõttes viia menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast aruande. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele. PankrS § 1933 lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.