2-22-14061
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Karin Sonntak 29. november 2022. a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-22-14061
Tsiviilasi
OÜ Caresun avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik: OÜ Caresun (registrikood 11240799, asukoht Vene tn 4, 10123 Tallinn); juhatuse liige T L (isikukood xxx, elukoht xxx); juhatuse liige kuni 29.11.2019. a K V (isikukood xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: M T (isikukood xxx, e-post xxx) Ajutine haldur: vandeadvokaat Kristo Teder (IK xxx, Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon 664 0600, e-post [email protected]) 7. november 2022. a.
Resolutsioon
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 246 787,51 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2022. aasta alguses, mil üürileandja AS xxx teostas üürileandja pandiõigust võlgniku kui üürniku varade suhtes. Võlgniku üürileandja lõpetas üürilepingu, millest tulenevalt puudus võlgnikul võimalus majandustegevuse jätkamiseks ning ettevõtte varad inventari ja sisseseadete näol jäid pandiõiguse alusel võlgnevuse katteks üürileandjale. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik ise viitab raskuste tekkimisele seoses Covid-19 tulenevatest piirangutest, mis mõjusid negatiivselt müügitulule. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendustega. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Võlgnik ei ole esitanud andmeid raamatupidamise kohta 2021 ja 2022 majandusaasta osas. Puudub täpne ülevaade võlgniku tehingutest oma varaga (va üürileandja pandiõiguse realiseerimisel). Eeltoodust tulenevalt ei saa tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi välistada. Võimaluste tuvastamiseks tuleb süvitsi tutvuda võlgniku raamatupidamise andmetega, mida on võimalik teha pankrotimenetluses. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 910 eurot (lisandub käibemaks 182 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 537,60 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3(4)
PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 554,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T Lle.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.