Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13)
Kohtuistung
21.11.2022, osalesid X ja A. Õnnik
RESOLUTSIOON
1.X maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 29. novembril 2022 kell 17.55.
3.Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. detsembril 2022 kell 10.15 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3).
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Algatada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
Tsiviilasi nr 2-22-14930
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 1. detsembriks, esimene aruanne esitada 01. detsembril 2023.
9.X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
14.Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
16.Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas, summas x eurot (sh 20% käibemaks x eurot) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ- le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD
1.X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 21.10.2022 määrusega kohus algatas menetluse ja määras X usaldusisikuks Andrus Õnniku, kes oli selleks andnu kirjaliku nõusoleku.
2.Võlgniku avaldust menetletakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) sätete alusel. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetuse avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks aluseid ei ole. Kohus võtab avalduse menetlusse.
3.Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. X teadaolevad kohustused kokku on 28 549,26 eurot, millest 13 564,39 eurot muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad. Tema 2022. a 9 kuu keskmine netosissetulek on ca 873 eurot/kuus (töötasu 753+peretoetus 120), millest ta ei ole võimeline oma sissenõutavaks muutunud kohustusi (13 564,39 eurot) ja 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-14930 sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste igakuiseid makseid (kokku 534,95 eurot kuus) tasuma. Võlgnik oli eelmise aasta oktoobrini vanemapuhkusel ja asus siis uuesti tööle xxxxxxx OÜ-s. Tema netotöötasu on jooksva aasta jooksul olnud vahemikus 400-1158 €/kuus. 2022 aasta sissetulekust 20% on olnud haigushüvitised, võlgnik on seoses laste haigustega suhteliselt palju tööst eemal ning tema sissetulek on kuude lõikes äärmiselt erinev. Vara nimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks on töötasu xxxxxxx OÜ-s 960 eurot kuus ja peretoetus 120 eurot kuus Võlgnikule kuulub sõiduauto xxx, 2011.a vl, läbisõit 183 975 km, puudub tehniline ülevaatus (12.10.2022 ei läbinud sõiduk ülevaatust esitule tõttu), sõiduauto on täiteasjades nr 179/2022/995 ja 179/2022/994 arestitud. Pankrotimenetluses müügi korral ostjate eesmärgiks soetada auto võimlikult odava hinna eest, mistõttu eelnimetatud tingimustega sõiduki võimalikku müügihinda ei saa ette prognoosida. Praktikast lähtuvalt võib taolise sõiduki hinnaks olla 100 – 3000 eurot. Võlgnik on soetanud järelmaksuga sõiduauto xxx, et elukaaslasel oleks võimalik kaugemal tööl käia. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnik on alates 16.02.2021 sõiduauto xxx, reg. märk xxxxxx, 2003.a vl, vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on Väikeliising OÜ. Võlgnik on sõiduki soetanud kasutusrendi põhimõttel TF Bank AB järelmaksulepinguga, lepingu tähtaeg 7 aastat. Sõiduki läbisõit on 295 803 km, on olemas kehtiv kindlustus ja tehnoülevaatus. II pensionisamba raha võttis võlgnik välja, raha kulus igapäevasteks elamiskuludeks. Võlgniku pangakonto jääk SEB Pank AS-is oli 28.10.2022 seisuga 0,46 eurot, konto on arestitud täiteasjades 179/2022/995 ja 179/2022/994. Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematu laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2021. aastal, kui igakuiste laenumaksete summa oli kohati sama suur, kui tema kuu sissetulek.
4.X elukaaslane Y on 05.10.2022 esitanud Pärnu Maakohtule samuti maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks koos taotlusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pärnu Maakohtu 19.10.2022 määrusega võeti avaldus menetlusse ning nimetati usaldusisikuks A. Õnnik. Võlgnik ja Y on usaldusisikule kinnitanud, et neil puuduvad ühised laenukohustused (solidaarkohustused), samuti puuduvad vastastikused nõuded. Nad elavad koos ja kasvatavad ühiseid lapsi (2- ja 4-aastane). Seega kohustuste puhul on tegemist X ja Y lahuskohustustega, kuid neil on ühine majapidamine ja ühised igapäevased kulutused. Objektiivsuse huvides vaatles usaldusisik varasid ja kohustusi ka kogumis ning tuvastas, et statistiliselt on pere kuu keskmine sissetulek 17 € väiksem, kui igakuised hädavajalikud väljaminekud. Suurema sissetulekuga kuude korral jääb perele maksimaalselt kuni 400 euro suurune puhver, kuid keskmise või sellest väiksema sissetulekuga kuudel ei piisa kõigiks hädavajalikeks kuludeks.
5.Usaldusisik on seisukohal, et X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda. Võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekust tasuma võimaliku ümberkujundamiskava järgseid makseid ja samaaegselt igapäevaseid minimaalseid elamiskulusid. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik X on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
6.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 21.11.2022 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-14930 Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
8.Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 28 549,26 euro ulatuses, millest 13 564,39 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Arvestades, et võlgniku viimase 9 kuu keskmine netotöötasu oli 753 eurot kuus, ületab sissenõutavaks muutunud kohustuste summa võlgniku pooleteist aasta töötasu summat. Võlgnikul ei ole peale töise sissetuleku mingisugust muud vara, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikule kuulub 2011.a sõiduauto xxx, mille väärtuseks usaldusisiku kogemuse põhjal võib olla 100 – 3000 eurot, vara on kahes täiteasjas arestitud. Kasutusrendi põhimõttel järelmaksuga soetatud sõiduk xxx ei kuulu võlgnikule, sõiduki omanik on Väikeliising OÜ. Võlgnik töötab, tema töötasu 960 eurot kuus. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, mistõttu võlgniku sissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.
9.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
10.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu juba alates 2021. aastast, kui kohustuste tagasimaksete summa ulatus sissetulekute summani.
11.X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-14930
12.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
13.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Täitemenetluse jätkamise taotlust ei ole kohtule esitatud. X vara suhtes toimuva sundtäitmise täiteasjas nr 179/2022/995 kohus usaldusisiku määramisel peatas. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad.
14.X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema pankrotihalduriks nimetamiseks. A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni.
15.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
16.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-14930 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
18.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
19.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on x eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
20.X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osaliselt (x eurot + lisanduv käibemaks x eurot) väljamaksmist menetlusabi 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-14930 korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
21.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
22.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
23.Kohus leiab, et X usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine on põhjendatud. X varaks, millele sissenõuet pöörata, on üle 10 a vanune sõiduauto, väärtusega kuni 3000 eurot. Kahe alaealise ülalpeetavaga võlgniku töötasu suurus sellele sissenõuet pöörata ei võimalda. Seega pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot (s.o x eurot + käibemaks x eurot) OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.