Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I N (kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 09.04.2013 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr ISS1370 (Leping) Tallinnas, Raadiku xxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu p 14 kohaselt kinnitas kostja lepingu allkirjastamisega muuhulgas, et ta on teadlik, et lepingu tingimustena kehtivad lepingule lisatud “üürilepingu tingimused" (lisa 1, lepingu tingimused), ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Raadiku xxx eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (Lepinguga xxx). Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles üürilepingu 16.12.2019 erakorraliselt üles VÕS § 316 lg 1 p 2 alusel. 19.04.2021 tagastati Raadiku tn xxx eluruum üürileandjale (aluseksTallinna Üürikomisjoni otsus nr 11-1/13/20). Kostja ei ilmunud eluruumi tagastamise juurde. Tallinna linna esindaja vaatas eluruumi üle ja vormistas eluruumi tagastamise akti. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud Raadiku tn xxx eluruumi puudused, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel. Tallinna linn loovutas oma nõuded kostja vastu Raadiku tn 8 paiknevate hoonete omanikule OÜ-le Raadiku Arendus (hageja). Raadiku xxx eluruum ei olnud lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisus. Puudused on kantud valduse ülevaatuse akti koos fotodega. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud Raadiku xxx eluruumides tuvastatud puudused, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks eluruumi tavapärase kasutamise käigus, sest selliseid puudusi ei saa kõrvaldada lihtsa puhastamise käigus. Hageja teavitas kostjat kahjunõudest 18.05.2021 e-posti teel ning andis kostjale tähtaja nõude vabatahtliku täitmiseks kuni 18.06.2021. Kostja ei tasunud võlgnevust, ei vaidlustanud seda ega

pöördunud hageja poole maksegraafiku sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja sunnitud pöörduma oma nõudega kohtusse. Hageja palub välja mõista I N OÜ Raadiku Arendus kasuks kahjuhüvitis Tallinnas, Raadiku tn xxx asuva eluruumi kahjustamise eest summas 1533.80 eurot ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.11.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ning põhjendused viivise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud nimekirja esitanud ei ole, seega määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg 1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, mis vastab hagiavalduse esitamise seisuga (27.12.21) kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja esitanud ei ole ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.