Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. H. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
105,00 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja B. A. (e-post xxx) Kostja: R. H. (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi R. H. vastu.
2.Välja mõista kostjalt R. H.’alt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus 90,00 eurot ning sissenõudmiskulu 15,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt R. H.’alt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 25.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 105,00 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik R. H. esitas 10.08.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.08.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.08.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 12.09.2022, mille kohus võttis menetlusse 15.09.2022, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 90,00 eurot ning sissenõudmiskulud 15,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) R. H.alt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: - Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja (edaspidi sõidukid) omanik/vastutav kasutaja (dtl 95); - Sõidukeid pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale; - EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukeid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes; - Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (dtl 75-94); - Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe; - Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi; - Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata; - Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
3) 20.11.2021, XXX, leppetrahvinumber 1482 0112 1135 0388 (sõiduk XXX). Kõikidel eelpooltoodud parkimistel ei olnud kostja tasunud parkimistasu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
5.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud nõudekirjale ega võlgnevusega seotud teavitustele.
6.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on leidnud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks (Riigikohtu 20.10.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10). Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 01.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.
8.Kostja leiab, et: - EP ei ole teinud kõike endast olenevat, et asja kohtueelselt lahendada. 10.01.2020 ja 02.06.2020 leppetrahvide osas saadeti esmane meeldetuletuskiri kostjale alles 27.05.2021. -
Kostja rahvastikuregistri järgne aadress on alates 02.11.2021 xxx alevik. 21.01.2022 ja 09.06.2022 meeldetuletuskirjad on aga saadetud aadressile xxx. 27.05.2021 meeldetuletuskirjal puudub kuupäev ning pole tõendatud, et viidatud kiri üldse välja saadeti.
-
Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvate kulude nõue, kuivõrd selle kulutusega saadi vale aadress ning kostjale ei edastatud ühtki e-kirja ega telefonikõnet.
-
Vahemikus detsember 2019 kuni jaanuar 2021 kasutas sõidukit XXX vähemalt 3 inimest lisaks kostjale ning sõidukit peeti ka korduvalt kinni. Sellekohase päringu saab
teha politseisse. 20.11.2021 trahvi osas teab kostja kindlalt, et tema sõidukit ei kasutanud. -
Hagiavalduse lisast 3 nähtuvad pildid sõiduki XXX parkimistrahvist tuuleklaasil, lisa 4 lõpus on näha xxx parkimisplats, ent piltidelt ei ole näha, kus ja kas üldse paikneb sellel antud sõiduk.
-
20.11.2021 kella 13.50 ajal, kui trahv tuuleklaasi vahele pandi, oli Tallinnas tuulekiiruseks ligikaudu 37 km/h (dtl 204). Mereäärsel alal on tuulekiirus veelgi suurem, millest võib järeldada, et leppetrahv, mis on kojamehe vahele kõige peenema ala alla pandud, lendab sealt tuulisel päeval ära.
-
Kostja sai trahvidest teada maksekäsu kiirmenetluses, seega kasutas kostja esimest võimalust trahvi vaidlustada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et perioodil 10.01.2020-20.06.2020, s.o leppetrahvide nr 1201 0012 0103 6298 ja 1410 2062 0204 0264 väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik kostja. Ka puudub vaidlus selles, et 20.11.2021, s.o leppetrahvi nr 1482 0112 1135 0388 väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis kahel erineval korral ning sõiduk numbrimärgiga XXX parkis ühel korral hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 42-94). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kohus loeb
hagiavaldusele lisatud tõendite alusel tõendatuks hageja väited sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX parkimise kohta esile toodud kuupäevadel ja kohtades. Kostja on küll esile toonud, et hagiavalduse lisas 3 ja 4 asuvatel piltidel ei ole näha, kus ja kas paiknevad sellel kostja sõidukid, ent kohtu hinnangul pole kostja vastuväide asjakohane. Hagiavalduse lisa 3 (dtl 63-74) tõendab, et kostja sõiduk registreerimismärgiga XXX parkis 20.11.2021 Kalasadama 10 parkimisplatsil ning sõiduki tuuleklaasile kojamehe alla on paigaldatud leppetrahv. Kohtu hinnangul on pildid selged ning nende pinnalt ei teki kahtlust, et kostja sõiduk on viidatud kohas parkinud ning sellele on väljastatud leppetrahv. Kohus märgib, et lisaga 4 ei tõenda hageja konkreetse sõiduki parkimisega seonduvaid asjaolusid, vaid parkimislepingu tingimusi, parkimisala paikenmist ja liiklus- ja teavitusmärkide asukohta. Tõendid vastavate leppetrahvide väljastamise kohta on toodud hagi lisas 1 (dtl 42-50), 2 (dtl 51-62) ja 3.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvide eest vastutab kostja isiklikult või mõni muu auto kasutaja.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et tema kui auto omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma 28.10.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukeid registreerimismärgiga XXX ja XXX hagis märgitud aegadel ja kohtades parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud aegadel ja kohtades parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingute pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017. a kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõidukite registreerimismärgiga XXX ja XXX omanikuks oli leppetrahvide väljastamise ajal kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
16.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud
tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
17.Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 75-94), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
18.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.
19.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
20.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on kõigi kolme parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot, st kokku 90 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused
parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
21.Kostja on esile toonud ka, et 20.11.2021 kella 13.50 ajal, kui leppetrahv nr 1482 0112 1135 0388 tuuleklaasi vahele pandi, oli Tallinnas tuulekiiruseks ligikaudu 37 km/h. Mereäärsel alal on tuulekiirus veelgi suurem, millest võib järeldada, et leppetrahv, mis on kojamehe vahele kõige peenema ala alla pandud, lendab sealt tuulisel päeval ära. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et parkimistrahv tuuleklaasilt ära lendas ning sellest tulenevalt pole hageja kostjale leppetrahvinõuet esitanud. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Kostja on esile toonud, et 20.11.2021 leppetrahvi väljastamise ajal puhus Tallinnas tuul tugevusega ligikaudu 37 km/h. Kohtu hinnangul ei ole sellise tugevusega tuul Eesti sügises midagi erakordset, mille pinnalt saab jaatada, et tegu oli erandliku asjaoluga, mistõttu oli leppetrahvi kojamehe alla paigutamine ebamõistlik. Seega loeb kohus, et kostja on 20.11.2021 väljastatud leppetrahvi nr 1482 0112 1135 0388 kätte saanud.
22.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõidukite omanik (dtl 95), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 10.01.2020, 02.06.2020 ja 20.11.2021 kuupäevadel lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 7 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 90 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on sõiduautod parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisaladel. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluvad sõiduautod XXX ja XXX hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklates parkisid. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 90 eurot.
23.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga ja lihtkirjaga. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kolm kohtueelset meeldetuletuskirja 27.05.2021, 21.01.2022 ja 09.06.2022 (dtl 96-106), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud andmetest (dtl 95), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kuivõrd kostja seadis kahtluse alla, kas meeldetuletuskirjad on tõepoolest välja saadetud, esitas hageja 11.11.2022 seisukohas tõendina väljavõtted Omniva infosüsteemist, millest nähtuvalt saatis hageja kostjale 27.05.2021 meeldetuletuskirja tähitud kirjaga (tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel) ning 21.01.2022 lihtkirjaga. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja. Kostja on esile toonud ka, et alates 02.11.2021 on kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx, ent meeldetuletuskirjad on saadetud aadressile xxx, mis oli kostja eelmine rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostjal tõepoolest puudus võimalus saada kätte 21.01.2022 lihtkirjaga saadetud meeldetuletuskiri, ent 27.05.2021 meeldetuletuskiri on saadetud tähitud kirjaga aadressile, mis sellel hetkel oli kostja rahvastikuregistris kajastatud elukoht. Seega ei ole hageja tegutsemisele 27.05.2021 kirja osas võimalik etteheiteid teha ning nõudekirja ärakirjaga ning Omniva infosüsteemi väljavõttega on tõendatud, et hageja saatis vähemalt ühe nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 90 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 105 eurot. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, uuesti 22.09.2022 ning lõpliku ja täiendatud avalduse 11.11.2022 seisukohaga. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 385 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
30.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
31.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
32.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
33.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
34.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi ja 30 minutit. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja 01.10.2022 seisukohaga ning esitatud lisaga tutvumine, analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund; 3) kostja 10.11.2022 seisukohaga tutvumine, analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 30 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
35.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks menetluses kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 220 eurot (2 x 110). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
36.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 340 eurot (100 + 20 + 220), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.