Otsuse avalikult teatavaks- 24. november 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-15436
Tsiviilasi
S. T. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik S. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX); usaldusisik E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja S. T. (isikukood XXX) pankrot kell 11.00 ja algatada S. T. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks XXX eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku XXX eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu XXX eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku XXX eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. detsembril 2022 kell 10.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada S. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. novembril 2023.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud S. T. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.S. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-15436). Avalduse kohaselt on võlgnik XXX K. T. (isikukood XXX). Võlgnikul on XXX ülalpeetavat. Tema sissetulekuks on töötuskindlustuse tasu XXX eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1140 eurot: eluasemekulud ja toidukulud 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 30 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 50 eurot, XXX 580 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, küttepuud 100 eurot, kulud elektrile 150 eurot. Võlgnik elab ühtse leibkonnana XXX (töötasu XXX eurot kuus) ja oma XXX (pension XX eurot kuus). Võlgnik kinnitab, et tal puudub XXX, mida realiseerida. Oma kohustuste suuruseks on võlgnik märkinud XXX eurot. Võlad tekkisid seoses vajadusega tagada perele paremaid elamistingimusi ja kaasaegsemaid olmevajadusi. Võlad tekkisid ajal, mil võlgnik töötas ja ta leidis, et suudab võlad tagasi maksta. Samas võlgniku XXX haigestus XXX, vajades pidevat XXX ja XXX. Seetõttu lõpetas tööandja võlgnikuga töölepingu XXX, et ta saaks XXX ravida ja hooldada. Võlgnik jäi töötuks ning tema sissetulekud kahanesid märkimisväärselt. Võlgnik peab igakuiselt täitma XXX maksmise kohustust oma XXX ees ja võlakohustuste täitmiseks enam raha ei jätku. Võlgnik elab XXX ning kohapeal tööd leida on väga raske.
2.Kohus võttis 19.10.2022 määrusega S. T. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. V.
3.Usaldusisik esitas 21.11.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Keskhariduse omandas XXX. Hiljem õppis võlgnik XXX, kuid ei lõpetanud õpinguid. Võlgnik oli alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX abielus XXX. Alates XX.XX.XXXX on võlgnik abielus K. T. Võlgnikul on XXX – sündinud XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. XXX koos võlgniku endise XXX. Võlgnik elab koos XXX ja tema XXX oma isale kuuluvas XXX. Võlgnik on töötanud töölepingu alusel erinevate ettevõtjate juures, samuti on töö kõrvalt proovinud tegeleda XXX kuuluval XXX. Vaatamata XXX toetusele ei osutunud see tegevus väidetavalt edukaks ning alates järgmisest aastast on XXX kavas anda XXX muule XXX tegelevale isikule. Seoses XXX väidetava XXX vajadusega võlgnik käesoleval ajal ei tööta, kuid näeb võimalust asuda tööle osalise tööajaga XXX kohale. Viimastel kuudel on võlgniku sissetulekuks olnud vaid Eesti Töötukassalt saadav XXX. Igapäevase eluga seotud kulusid katab võlgnik XXX ja XXX töötasu arvelt. Võlgnik usub, et osalise tööajaga töötamise korral saab ta XXX eest vajalikul määral hoolt kanda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku netotulu olnud viimastel aastatel umbes 20 000 eurot aastas. Pensionifondi osakute eest saadud ühekordse lisasissetuleku tulemusena oli 2021. aasta netotulu XXX eurot. Vara Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Juhul kui võlgnik asub edaspidi tööle, saab tema peamise varalise õigusena käsitada teenitavat töötasu. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulekuks Eesti Töötukassalt saadav XXX 270 eurot kuus. Võlgnikul on kaks arvelduskontot: nr XXX (Swedbank AS, kasutusel igapäevaste arvelduste tarbeks, saldo muutub pidevalt) ning nr XXX (Coop Pank AS, saldo 0 eurot). Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:
Võlausaldaja nimi: Bigbank AS AS LHV Finance Telia Eesti AS Aktsiaselts PlusPlus Capital
Suurim võlausaldaja Bigbank AS on krediidilepingu üles öelnud ja nõuab kõikide lepingu alusel tekkinud kohustuste kohest täitmist. Ka AS LHV Finance on võlgnikku hoiatanud lepingute ülesütlemise kavatsusest. Maksejõuetus Võlgnikul puudub realiseerimisväärtust omav vara ning jooksev sissetulek koosneb vaid töötutoetusest. XXX vajaduse tõttu ei pea võlgnik võimalikuks asuda lähiajal tööle täistööajaga. Võlgnik ilmselt ei suuda lähitulevikus täita juba sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikul stabiilse sissetuleku puudumise tõttu ei pea võlgnik ega usaldusisik mõttekaks püüda võlausaldajatega kokku leppida kohustuste ajatamise osas. Kuna ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise, võib öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist vajadusega parandada pere elutingimusi. Selles soovis ei ole midagi ebatavalist, kuid oma elustandardi parandamine laenatud raha arvel on riskantne valik igal juhul. Võlgnik on olnud laenukohustustega seotud juba aastaid. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks laenatud rahaga käinud ümber pillavalt. Samas ei ole teada ka seda, et võlgnik oleks paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul ei ole see kulu end õigustanud. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt ning maksejõuetus on selle tagajärg. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid järk-järgult, kuid tundub nii, et võlgnik ei mõistnud probleemi ulatust ning püüdis kuni hiljutise ajani jätkata võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete täitmist. Edasise menetluse käigus on võimalik asjaolusid täpsustada, kuid usaldusisiku esialgsel hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks XXX eeskätt varem tehtud kergemeelsete valikute tõttu, aga ka seetõttu, et vajadus lähedast inimest XXX raskendab niigi üle jõu käivate kohustuste täitmist.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara Eesti Töötukassalt saadavast XXX 270 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 11 185,49 eurot. Isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud S. T. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus (võlgniku kasuks ega tema suhtes ei ole kunagi toimunud ühtki täitemenetlust).
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 24. novembriks 2023. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär XXX eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (14 pooltundi) tuleb E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata XX eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.