Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tesman Haldus OÜ, rk 14366064; esindaja Lembit Soe Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Kristo Teder Võlausaldaja: Ehitusladu OÜ, rk 1201801; esindajad vandeadvokaat Kristjan Mägi ja vandeadvokaat Indrek Kukk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Tesman Haldus OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tesman Haldus OÜ (avaldaja) palus algatada enda saneerimismenetuse. Avaldaja omandas Tesman OÜ jagunemislepingu alusel ettevõtte, mis tegeles ehitustegevusega ning akende, uste ja klaasfassaadide tootmisega. Tesman OÜ müügitulu 2019. aastal oli 9 579 334 eurot ja 2020 aastal 4 080 605 eurot. Majandustegevus on kaasa toonud 2019. a kahjumi 650 524 eurot ja 2020. a kasumi 85 593 eurot. Ettevõtte omakapital on positiivne – 31.12.2020 seisuga 552 966 eurot. 2021 a. oli Tesmani müügitulu 2 177 994 eurot ning majandusaasta kasum 22 355 eurot. Tesman AS oli E-Profiil AS-i aktsionär ja kannatas kahju E-Profiil ASi pankroti tõttu. Samuti on mõjunud ettevõtte majandustegevusele väga negatiivselt viimase aasta jooksul ehitusmaterjalide tarneraskused ja toorme hinna järsk tõus. Seoses jagunemisega võttis avaldaja üle ka kõik AS Tesman töölepingud ning praegu on avaldaja töötajate arv 30-40. Saneerimismenetluse tulemusena säilitaksid kõik olemasolevad töökohad. Tänase seisuga ohustavad võlausaldajate nõuded, mis avaldaja on jagunemise käigus üle võtnud ja mis on vanemad kui 2 kuud, ettevõtte maksejõulisust. Avaldaja on seetõttu jõudnud olukorrani, kus ta vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist.
2.Saneerimisnõustaja saatis võlausaldajatele saneerimisteated 21.04.2018. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadeti võlausaldajatele 19.05.2022. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 03.06.2022. Saneerimiskava ja üleskutse edastati 50 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 2 605 067,75 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 25 võlausaldaja poolthäält (1 736 538,16 häält). Hääletamissedeli tagastas ja hääle andis 31 võlausaldajat, kellest 28 hääletas saneerimiskava kinnitamise poolt ja 3 kinnitamise vastu. Poolt oli 2 070 537,58 häält ja vastu 154 293,90 häält, seega võeti saneerimiskava vastu. Hääletamisprotokoll on koostatud 10.06.2022 seisuga.
3.Saneerimiskava alusel kujundatakse ümber hankijate nõuded, mis on vanemad kui 31.03.2022, järgmiselt: kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse viiele aastale (saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest arvates; kohustused täidetakse osamaksetena) ja võlasummad vähendatakse 90% . Saneerimiskava täitmise tähtaeg on viis aastat. Saneerimiskavaga ümberkujundatavate võlgnevuste kogusumma on 2 605 067,75 eurot. Saneerimiskava täitmiseks võtab ettevõtja kasutusele meetmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kasvatamiseks ja kulude vähendamiseks, et saada täiendavat kapitali. Saneerimine tagab töötajatele töökohad ning kõikide muude saneerimisse mittekaasatud võlausaldajate kohustuste nõuetekohase täitmise.
4.Võlausaldaja Ehitusladu OÜ vaidles 09.06.2022 saneerimiskavale vastu. Saneerimiskava tuleb SanS § 26 alusel jätta kinnitamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt ja lootusetult maksejõuetu ning sellises olukorras puudub alus saneerimiskava kinnitamiseks ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Tesman Haldus OÜ on asutatud üksnes eesmärgiga viia varad välja teisest saneerimisel olevast Lembit Soega seotud
äriühingust Tesman OÜ-st pärast seda, kui Harju Maakohus keeldus rahuldamast OÜ Tesman uut saneerimisavaldust. Võlgniku saneerimiskava ei vasta elementaarsetele nõuetele, selles puuduvad analüüsid ning seos võlgniku majandusliku olukorra ja majandustegevusega. Saneerimiskavas varjatakse võlgniku tegelikku olukorda ning asjaolu, et võlgnik on saanud vara teiselt saneerimisel olevalt äriühingult, mis seejärel muutus varatuks ja lõpetas majandustegevuse. Harju Maakohus ei rahuldanud tsiviilasjas nr 2-21-19552 OÜ Tesman uut saneerimisavaldust, mille järgselt jagunemisleping sõlmiti, anti varad üle võlgnikule ning taotleti koheselt teisest kohtust võlgniku saneerimist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Tartu Maakohus jättis 17. oktoobri 2022 määrusega saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Saneerimisnõustaja vabastati ametist ja teda kohustati edastama määrus kõigile saneerimiskavast puudutatud võlausaldajatele. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda. SanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui SansS § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lõike 1 punktis 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Esitatud avalduse kohaselt omandas Tesman Haldus OÜ 17.01.2022 jagunemislepingu alusel Tesman OÜ. Avaldaja omandas jagunemise käigus kõik Tesman OÜ ehitustegevusega ja tootmisega seonduvad ettevõtte õigused ja kohustused, referentsid ja ehitustegevusega seonduva tegevuse. Saneerimiskavaga ümberkujundatavate võlgnevuste kogusumma on 2 605 067,75 eurot. Tesman Halduse 31.03.2022 bilansi kohaselt on ettevõttel varasid 2 995 383 eurot ja kohustusi 4 700 277 eurot. Kohtu infosüsteemi andmetel on Tesman OÜ suhtes algatatud saneerimismenetlus Harju Maakohtu 06.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8326. 24.08.2018 kohtumäärusega kinnitati Tesman OÜ 06.08.2018 kohtule esitatud saneerimiskava, saneerimismenetlus ei ole lõppenud. 14.12.2021 esitas Tesman OÜ Harju Maakohtule uue avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, tsiviilasi nr 2-21-19552. Nimetatud tsiviilasjas jättis kohus 05.01.2022 määrusega saneerimismenetluse algatamata. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kuivõrd Tesman OÜ saneerimismenetlus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-8326 lõppenud, tuleb jätta saneerimismenetlus algatamata SanS § 8 lg 2 p 3 alusel. Maakohus märkis, et lähtub saneerimiskava kinnitamisel saneerimismenetluse eesmärkidest, milleks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus. Saneerimismenetluse käigus rakendatakse abinõusid ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisnõustaja hinnangul on võlgniku varade tegelik väärtus ca 6000 eurot, millele lisandub ca 47 tuhat eurot tõenäoliselt laekuvaid nõudeid teiste isikute vastu. Avaldaja on tema loomise hetkest alates olnud majanduslikes raskustes.
Kohtule esitatud asjaoludest ei selgu võlgniku poolt jagunemislepinguga olulises mahus kohustuste võtmise majanduslik mõte. Avaldaja enda kinnitusel oleks ta saneerimismenetluseta pankrotis. Avaldaja on taolise olukorra ise loonud. Asjaolu, et ettevõtja taotleb võlasummade vähendamist 90% ulatuses ning sissenõutavad kohustused täidetakse 10% ulatuses viie aasta jooksul kinnitab, et avaldaja on sisuliselt maksejõuetu ning tegemist on pigem püsiva maksejõuetusega. Kava kohaselt jääksid võlgnevused 90% ulatuses tasumata, saneerimiskava täitmine antud juhul tähendaks sisuliselt teatud kategooria võlgnevuste kustutamist. Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul saneerimismenetluse kohaldamine ettevõtja ega võlausaldajate huvides, kuna tegemist ei ole ettevõttega, kus saneeriminsega on võimalik maksejõuetust vältida. Samuti ei ole maakohtu hinnangul avaldaja tegevus saneerimismenetluse algatamisel olnud läbipaistev. Avaldaja on tegutsenud enne saneerimisavalduse esitamist üksnes kaks kuud ja on loodud jagunemislepinguga saneerimises olevast ettevõttest Tesman OÜ. SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. SanS § 28 lg 5 p 1 ja 11 tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnitada saneerimiskava. 28 võlausaldajat oli saneerimiskava kinnitamise poolt ja 3 oli vastu. Saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu lõpeb avaldaja tegevus. Pankroti väljakuulutamisel jääks nõuded veel suuremas ulatuses rahuldamata. Samuti jääks tööta 35 töötajat. Kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse redaktsioonis puudub SanS § 28 lg 5 p 11, millele kohus on saneerimiskava kinnitamata jätmisel tuginenud. Nimetatud säte on välja toodud alates 01.07.2022 kehtima hakanud saneerimisseaduse redaktsioonis. Alates 01.07.2022 kehtiv saneerimisseaduse redaktsiooni rakendussätete § 57 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. a 1 juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele kuni 2022. a 30. juunini kehtinud redaktsiooni. Antud juhul on kohus aga tuginenud saneerimiskava kinnitamata jätmisel seaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 01.07.2022. Isegi juhul, kui käsitleda saneerimiskava kinnitamata jätmise alusena SanS § 28 lg 5 p 4 välja toodud muid asjaolusid, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist, ei ole maakohtu välja toodud asjaolud oma olemuselt ega sisult sellised, mis õigustaksid kava kinnitamata jätmist olukorras, kus võlausaldajate valdav enamus on kava kinnitanud. Jagunemislepinguga kaasnes nii Tesman OÜ kui ka määruskaebuse esitaja solidaarne vastutus. Kuna Tesman Haldus OÜ võttis üle kogu Tesman OÜ igapäevase majandustegevuse (projekteerimine – ehitamine, klaaspakettide valmistamine ja Schüco akende, uste ning
fassaadide tootmine-paigaldamine), võttis Tesman Haldus OÜ üle ka selle majandustegevusega seotud kohustused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse avaldaja kanda.
8.Ringkonnakohus märgib, et õige on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus oleks asja lahendamisel pidanud kohaldama SanS § 57 alusel saneerimisseaduse kuni 2022. aasta
30.juunini kehtinud redaktsiooni. Siiski ei muuda see eksimus ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrust ebaõigeks lõppjäreldustes. Ringkonnakohus märgib, et ka saneerimisseaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni alusel tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata. Enne 1. juulit 2022 kehtinud SanS § 28 lg 5 p 3 alusel jäetakse saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimine on ebatõenäoline. Kuna maakohtu tuvastatud asjaoludel oli avaldaja maksejõuetu juba asutamisest alates, on saneerimine ebatõenäoline ning saneerimiskava jäeti õiguspäraselt kinnitamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jõudnud seisukohale, et esitatud saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, kuna avaldaja kohustuste vähendamine 90% ulatuses ei ole võlausaldajate huvides ning saneerimine ei oleks tulemuslik. Saneerimismenetluse eesmärgiks on SanS § 1 järgi ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus. Olukorras, kus avaldaja on loodud jagunemise teel maksejõuetuna, ei ole põhjendatud tema kohustuste peaaegu täielik kustutamine. Ringkonnakohus leiab, et teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka asjaolu, et enamik võlausaldajatest oli saneerimiskavaga nõus. Kohus peab kaitsma ka nende võlausaldajate huvisid, kes ei olnud saneerimisavaldusega nõus, samuti tsiviilkäibes osalevaid kolmandaid isikuid.
10.Saneerimisavalduse kinnitamiseks ei anna alust ka avaldaja väide, et saneerimiskava kinnitamata jätmisel jäävad töötajad tööta. Kui saneerimiskava kinnitamiseks ei ole õigusliku alust ja saneerimine on ebatõenäoline, ei saa saneerimiskava kinnitada ka ainuüksi põhjusel, et saneerimismenetluse lõpetamisel jääksid töötajad tööta.
11.Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.