Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. november 2022
Tsiviilasja number
2-22-11672
Tsiviilasi
Enefit Power AS-i hagi Soscor Energy PTE Ltd vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enefit Power AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Enefit Power AS (registrikood 10579981), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Raul Kartsep
esindajad
Vastustaja (kostja): Soscor Energy PTE Ltd (Singapouri registrikood 201103788G)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Enefit Power AS-i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 12. augusti 2022. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisesga seotud menetluskulud Enefit Power AS-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Enefit Power AS (hageja) esitas 10. juulil 2022 kohtule hagi Soscor Energy PTE Ltd (kostja) vastu, paludes tuvastada, et hageja ütles 7. detsembri 2021. a teavitusega nr NJ-OIL-1/1301 üles poolte vahel 16. novembril 2021 sõlmitud eellepingu ning et pooled ei ole sõlminud müügilepingut nr NJ-FIA-2/922 ega selle lepingu p-is 16.1 olevat vahekohtu kokkulepet. Samuti esitas hageja koos hagiga hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt kuulutas hageja novembris 2021. a välja avaliku konkursi nr SG2022-T põlevkivibensiini ostja leidmiseks. Hageja teavitas 16. novembril 2021 kostjat parima pakkumise tegemisest. Hageja luges konkursitingimuste p-de 5.1 ja 6.7 kohaselt, et poolte vahel on sõlmitud eelleping. Eellepingu staadiumi eesmärgiks oli koguda ostja andmeid, kontrollida seotud isikute tausta ja sidemeid. Sellele järgnevalt pidi hageja hindamiskomisjon ja nõukogu tegema otsuse kirjaliku müügilepingu allkirjastamise osas. Hageja on kostjale andnud teada, et müügileping loetakse sõlmituks, kui hageja lepingu allkirjastab. Kostja leidis, et poolte vahel on müügileping parima pakkumise tegemisest teavitamisega sõlmitud. Konkursitingimuste p-id 6.6 ja 6.7 eristavad "kokkulepet" ja "individuaalset lepingut," mistõttu kirjaliku müügilepingu sõlmimiseni pooled ei jõudnud. Hageja 16. novembri 2021 teavitusega sõlmisid pooled eellepingu, konkursitingimuste p-i 6.6 järgne kokkulepe on eelleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 31 lg 1 mõttes. Hageja hindamiskomisjon tuvastas enne müügilepingu allkirjastamist, et kostja ei vasta konkursitingimustele ning ütles 7. detsembril 2021 kostjaga sõlmitud eellepingu üles. Müügilepingu nr NJ-FIA-2/922 p-i 16.1 kohaselt on sellest lepingust tulenevad vaidlused allutatud Londoni vahekohtule ja inglise õigusele. Kostja teavitas 25. juulil 2022 hagejat kavatsusest esitada hageja vastu Londoni vahekohtusse müügilepingu nr NJ-FIA-2/922 rikkumisest tulenev kahjunõue. Kuna pooled ei ole müügilepingut ja seega ka vahekohtu kokkulepet sõlminud, oleks vahekohtumenetluse pidamine Inglismaal inglise õiguse alusel hageja suhtes ebaõiglane. Hageja palub tuvastada, et hageja ütles 7. detsembri 2021. a teavitusega nr NJ-OIL-1/1301 üles hageja ja kostja vahel 16. novembril 2021 sõlmitud eellepingu. Samuti palub hageja tuvastada, et hageja ja kostja ei ole sõlminud müügilepingut nr NJ-FIA-2/922 ega lepingu p-is 16.1 olevat vahekohtu kokkulepet.
Hagejal on õigus ja huvi pooltevahelise õigussuhte tuvastamiseks (TsMS § 368 lg 1). Hagejal on eellepingu ülesütlemise ning seeläbi müügilepingu ja vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamise vastu kiireloomuline huvi ja vajadus seoses kostja kavatsusega algatada hageja vastu vahekohtumenetlus lepingu alusel, mille sõlmimiseks ei ole hageja kunagi aktsepti andnud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 12. augusti 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis hageja 10. augusti 2022. a hagi tagamise taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub tuvastada, et hageja ütles 7. detsembril 2021 üles hageja ja kostja vahel
16.novembril 2021 sõlmitud eellepingu. Hageja teatas 7. detsembril 2021 kostjale, et hageja hindamiskomisjon on teinud otsuse kostja pakkumisdokumentide p-i 9.1.8 alusel enampakkumisest diskvalifitseerida ja enampakkumise tulemuste otsuse tühistada. Hindamiskomisjoni otsus tühistab sealjuures alates 16. novembrist 2021 ka kõik muud õigussuhted hageja ja kostja vahel. Konkursi alusdokumentide p-i 9.1.8 alusel võib müüja igas pakkumise etapis pakkuja diskvalifitseerida ja kõrvaldada, kui selleks on mistahes põhjendusi. Seega ei ole pooled müügilepingut sõlminud, kuivõrd konkursitingimuste p-i 6.6 järgne kokkulepe on eelleping. Pooled ei ole sõlminud müügilepingut ega ka vahekohtu kokkulepet. VÕS § 10 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkujat võidust teavitamisel. Konkursi alusdokumendi p-i 6.6 kohaselt valib müüja pakkumismenetluse võitja ja teavitab nimetatud võitjat (edukat pakkujat) enda otsusest. Pärast müüjalt p-is 6.6 sätestatud teavituse saamist loetakse, et müüja ja eduka pakkuja vahel on sõlmitud kokkulepe. Hageja teavitas 16. novembril 2021 kostjat parima pakkumise tegemisest. Hageja on tahet müügilepingu sõlmimiseks väljendanud ka müügilepingu projekti kostjale saatmisega. Seega tuleneb konkursi alusdokumendi p-st 6.6, et leping loetakse sõlmituks pakkujat võidust teavitamisel. See tähendab, et olenemata sellest, et hageja diskvalifitseeris kostja enampakkumisest, on poolte vahel lepingulised suhted. Lepinguliste suhete lõppemisel tuleb lähtuda eelnevalt sõlmitud lepingust, ning kui poolte vahel tekib vaidlus küsimuses, mida leping ei reguleeri, tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Hageja vaidleb kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 4 sätestab, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 730 lg 1 kohaselt on vahekohtul õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtumenetluse kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Müügilepingu nr NJ-FIA-2/922 p 16.1 sätestab, et lepingule kohaldatakse ja seda tõlgendatakse kooskõlas inglise õigusega. Mis tahes vastuolud, vaidlused ja nõuded, mis tulenevad sellest lepingust või selle rikkumisest või on sellega seotud, suunatakse lahendamiseks Londonis asuvale vahekohtule, mis koosneb kolmest liikmest, kellest ühe määrab kumbki lepinguosaline ja ühe selliselt nimetatud kaks vahekohtunikku. See ei takista kumbagi lepinguosalist
algatamast menetlust mis tahes muus jurisdiktsioonis tagatise või kõrvalabi saamiseks või mistahes korralduse või kohtuotsuse täitmiseks. Maakohus leidis, et kuna müügilepingu nr NJ-FIA-2/922 p-i 16.1 järgi kuuluvad kõik müügilepingust tulenevad vaidlused läbivaatamisele Londoni vahekohtus, allub asi Londoni vahekohtule. Vahekohtu kokkuleppe kehtivuse peamiseks hindajaks peaks olema vahekohus, mitte maakohus. Kuna kohus ei ole pädev asja lahendama, siis vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse. Tulenevalt TsMS § 368 lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja märgib, et hagejal ei ole eraldi sooritusnõuet ega tuvastushagile järgnevat nõuet kostja vastu. Hagi eesmärgiks on kaitsta hagejat alusetute nõuete esitamise vastu. Hagejal puudub käesoleval juhul enda huvide kaitsmiseks parem või efektiivsem võimalus, kui poolte vaheliste õigussuhete puudumise tuvastamine just Eesti kohtus. Maakohus leidis, et hageja tuvastushuvi ei ole hetkel ilmne. Hagejal ei ole üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi lepingu puudumise tuvastamiseks, sest õigussuhte puudumise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui teadmise faktilisest asjaolust. Seega ei ole käesoleval juhul tuvastushagi esitamine põhjendatud. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. TsMS § 377 kohaselt ei menetle kohus enne hagi menetlusse võtmist hagi tagamise taotlust. Seega saab hagi tagamise abinõu määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega kohus jättis hagi menetlusse võtmata, teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse, määrata kindlaks menetluskulude jaotus määruskaebemenetluses, jättes kõik määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Määrusukaebuse kohaselt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha eellepingu ja lepingueelsete läbirääkimiste osas. Hageja soovib kohtu seisukohta lepingueelsete läbirääkimiste ehk culpa in contrahendo (c.i.c) vastutuse tarbeks, mistõttu alluvad hageja nõuded Eesti kohtule. VÕS § 14 kohaldumise ja sellest tulenevate õigussuhete üle otsustamine on meie kohtute ainupädevuses. Lepingueelsed läbirääkimised toimusid konkursi SG2022-T raames Eestis eesti õiguse alusel ning reeglite eesmärk oli reguleerida pooltevahelisi suhteid konkursi tingimustes (konkursitingimuste p 12.2). Sisuliselt lahendas kohus hagiavalduse juba menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, leides ilma hageja positsiooni ja esitatud tõendeid arvesse võtmata, et müügileping, koos vahekohtu kokkuleppega, on sõlmitud VÕS § 10 lg 1 alusel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus menetlusõiguse norme. Hageja ei ole teinud tahteavaldust müügilepingu (individuaalse lepingu) sõlmimiseks. Maakohus tuvastas ekslikult, et poolte vahel on sõlmitud müügileping vastavalt konkursitingimuste p-ile 6.6 ja VÕS § 10 lg-le 1, mistõttu alluvad kõik müügilepinguga seotud vaidlused, sh ka lepinguliste suhete lõppemisega seotud vaidlused, Londoni vahekohtule. Sellist järeldust ei oleks maakohus saanud teha hagi menetlusse võtmise staadiumis, kuivõrd see eeldab tõendite põhjalikku analüüsi.
Maakohus hindas ebaõigesti nii konkursitingimusi, kui ka kehtivat õigust leides, et hageja tahteavaldus müügilepingu sõlmimiseks väljendus, kas hageja 16. novembri 2021. a e-kirjas, millega hageja töötaja teavitas kostjat parima pakkumise tegemisest (VÕS § 10 ja konkursitingimused p 6.6) või hageja 19. novembri 2021. a e-kirjas, millega hageja töötaja saatis kostjale müügilepingu projekti tutvumiseks ja allkirjastamiseks. Konkursitingimuste järgi ei sisaldanud parima pakkuja väljakuulutamine tahteavaldust müügilepingu sõlmimiseks. Parima pakkuja väljakuulutamise järel sisenesid pooled lepingueelsete läbirääkimiste faasi. Seda kinnitavad konkursitingimused, mis eristasid termineid „Kokkulepe“ ja „Individuaalne Leping“ (originaalversioonis eraldi defineeritud „Agreement“ ja „Indvidual Contract“). VÕS § 10 on dispositiivne säte, mille kohaldusala olid pooled konkursitingimustes kitsendanud. Konkursi korraldaja võib määrata, et enampakkumise tulemuseks on üksnes parima pakkumise väljaselgitamine, millele järgneb eraldi lepingu sõlmimine. Sellisel juhul tekib poolte vahel pärast konkursi võitja väljakuulutamist lepingueelsete läbirääkimiste suhe VÕS § 14 järgi. Käesoleval juhul nägid konkursitingimused ette, et pakkuja võidust teavitamine ei sisalda aktsepti individuaalse lepingu (müügilepingu) sõlmimiseks, vaid sellega sõlmisid pooled kokkuleppe tulevase lepingu sõlmimiseks (eelleping). Vastupidisel juhul puuduks igasugune põhjendus nende kahe lepingu selgeks eristamiseks konkursitingimustes. Maakohtu seisukoht, et hageja tahet müügilepingu sõlmimiseks väljendab hageja töötaja
19.novembri 2021. a e-kiri, millega kostjale edastati lepinguprojekt, on väär. Hageja on riigile kuuluv ettevõte, mistõttu allkirjastatakse pikaajalised ja olulise rahalise väärtusega lepingud alati pärast vastavat nõukogu otsust (TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 306 lg 2). Hageja esindusõigust omava isiku allkiri müügilepingul puudub. Hageja nõukogu ega esindusõigust omav isik ei ole kunagi teinud tahteavaldust müügilepingu nr NJ-FIA-2/922 sõlmimiseks. Vastupidi,
6.detsembril 2021 otsustas hageja nõukogu tulenevalt hageja emaühingu pettuseriski juhtimise osakonna soovitustest, et parimaks pakkujaks valitud kostja tuleb konkursilt kõrvaldada. Hageja tuvastusnõue puudutab poolte vahelisi lepingueelseid läbirääkimisi, mitte müügilepingu lõpetamist. Hagejal on tuvastushuvi ja õiguskaitsevajadus. Kuna müügilepingut ei sõlmitud, siis ei saa olla poolte vahel ka kehtivat vahekohtu kokkulepet. Hageja palub kohtu abi selle asjaolu tuvastamiseks, et vältida olulist kahju, mis kaasneks ad hoc vahekohtumenetlusega Inglismaal. Ehkki õige on maakohtu poolt leitu, et vahekohtu kokkuleppe kehtivuse peamiseks hindajaks peaks olema vahekohus, mitte maakohus (TsMS § 730 lg 1), on riiklikel kohtutel õigus keelata vahekohtumenetluse algatamine ja jätkamine, kui küsitav on vahekohtu kokkuleppe enda kehtivus ning potentsiaalsele vahekohtumenetluse hagejale ei too selline riikliku kohtu sekkumine kaasa selget kahju. Vahekohtumenetluse algatamise eelduseks on poolte tahe allutada omavahelised vaidlused vahekohtule. Käesoleval juhul ei ole hageja teinud tahteavaldust vahekohtu kokkuleppe (mis sisaldus müügilepingus) sõlmimiseks. Järelikult ei ole poolte vahel sõlmitud kehtivat vahekohtu kokkulepet ja hagejal on tuvastushuvi alusetu vahekohtumenetluse peatamiseks. Menetluslikult ökonoomsem on lahendada vaidlusküsimus vahekohtu kokkuleppe kehtivuse osas Eesti kohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda.
5.TsMS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Hageja korraldas avaliku konkurssi nr SG2022-T põlevkivibensiini ostja leidmiseks. Enampakkumise alusdokumendi (konkursitingimused) p 6.6 sätestab, et: „Müüja valib
pakkumismenetluse võitja ja teavitab nimetatud võitjat (edukat pakkujat) enda otsusest. Pärast müüjalt p-is 6.6 sätestatud teavituse saamist loetakse, et müüja ja eduka pakkuja vahel on sõlmitud kokkulepe.“ Enampakkumise alusdokumendi p-s 6.6 sätestatu on kooskõlas VÕS § 10 lg-ga 1, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkujat võidust teavitamisel. Hageja väljendas 16. novembri 2021. a kirjas kostjale soovi sõlmida kostjaga müügileping ning hageja edastas 19. novembril 2021 kostjale ka müügilepingu. Müügilepingu p-i 16.1 järgi kuuluvad kõik müügilepingust tulenevad vaidlused läbivaatamisele Londoni vahekohtus.
6.Määruskaebuses väidab hageja esmalt, et hageja tuvastusnõue puudutab poolte vahelisi lepingueelseid läbirääkimisi (eellepingu sõlmimist) leides, et ta ei ole teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Hageja vaidlustab seega sisuliselt seda, et pooled on kehtivalt müügilepingu sõlminud. Ringkonnakohus leiab, et müügilepingu p-i 16.1 järgi kuuluvad kõik müügilepingust tulenevad vaidlused, sh lepingu kehtivusest või selle ülesütlemisest tulenevad vaidlused läbivaatamisele Londoni vahekohtus. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et poolte vahel ei ole kehtivat müügilepingut. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna asi ei allu sellele kohtule. Ka hageja ise nõustus määruskaebuse p-s 27 maakohtu järeldusega, et vahekohtu kokkuleppe kehtivuse peamiseks hindajaks peaks olema vahekohus, mitte maakohus.
7.Hageja vaidlustab oma nõudes ka vahekohtukokkuleppe kehtivust. Hageja ei ole aga välja toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa vahekohtu kokkuleppe kehtetuse lepingust eraldiseisvalt. Hageja väited tuginevad üksnes sellele, et pooled ei ole sõlminud lepingut, milles sisaldub vahekohtu kokkulepe. Hagi kohaselt on kostja asukoht Singapuris. TsMS § 79 lg 1 järgi ei allu vaidlus seega üldise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Põhimõtteliselt võib pooltevahelise vaidluse puhul olla tegemist ka valikulise kohtualluvusega. Hageja on tuginenud valikulise kohtualluvuse alusena TsMS §-le 89. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kui hageja ise tugineb sellele, et lepingut ei ole sõlmitud, ei saa kohtualluvus tuleneda TsMS §-st 89, mis reguleerib lepingust tulenevate nõuete kohtualluvust. Tsiviilasjas nr 2-21-19894 on ringkonnakohus määruse p-s 11 tuvastanud, et hageja ei ole nõus pooltevahelist vaidlust lahendama Eestis (tl 46). Samuti tuvastas ringkonnakohus viidatud tsiviilasjas, et pooled ei vaidle kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse üle (määruse p 11, tl 46). Seega on hageja positsioon kahes menetluses olnud vastuoluline.
8.Hageja väide, et lepingu edastas kostjale allkirjastamiseks hageja töötaja, mitte nõukogu või esindusõigust omav isik, ei ole kohtualluvuse määramisel oluline. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane hageja viide enampakkumise alusdokumendi p-le 12.2, kuivõrd see puudutab pakkumismenetluse reguleerimist. Käesoleval juhul ei vaielda selle üle, et pakkumismenetluse reegleid oleks rikutud.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole kostjat menetlusse kaasanud, mistõttu kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.